Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
21.oktoober 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
VD hagi VM(ka M ) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 45 000 krooni Hageja: VD(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja adv Karl H Kostja: VM(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Tarmo M
Asi läbivaadatud kohtuistungil
07.septembril 2010
Kohtuistungil osalesid
V. D , adv Karl. H , V. M ja Tarmo. M
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Kohustada vm (M , isikukood xxx) tulevikus hoiduma ebaõigete väidete esitamisest selle kohta nagu oleks VD xxx korteriühistu tagant varastanud.
3.Jätta rahuldamata VD hagi VM mittevaralise kahju hüvitamiseks 20 000 krooni väljamõistmiseks.
4.Menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
04.06.2008 esitas VD(edaspidi hageja, apellant) hagi Harju Maakohtusse VM(edaspidi kostja, vastustaja) vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus keelata kostjal tegevus, kus kostja jätkuvalt süüdistab hagejat varguse toimepanemises. Kostja peab tasuma hagejale hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest 20 000 krooni. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt oli hageja kuni 07.04.2008 xxx korteriühistu (KÜ) esimees, samas elamus elab kostja. Kostja avaldab hageja kohta ebaõigeid ja hageja au ning väärikust alandavaid andmeid. 08.02.2006 toimunud koosolekul väitis kostja, et hageja on rikkunud ühistu põhikirja, seadusi ja tekitanud suure materiaalse kahju 669 998 krooni. 20.03.2006 toimunud ühistu üldkoosolekul tunnistati hageja vastu esitatud pretensioonid summas 519 398 krooni alusetuteks, OÜ-le DE tehtud ettemaks 15 000 krooni põhjendatuks ja vastavalt lepingule väljamakstuks. Hagejale on kostja varasem väide sügavalt solvav. 15.10.2007 koosolekul nimetas kostja hagejat vargaks. Alusetu süüdistuse 669 998 krooni varastamise ja ühistu tagant varastamise jutu tagajärjel on hageja tervis halvenenud, tekkinud on unehäired, diabeet on muutunud tõsisemaks ja vererõhuprobleemid süvenenud. Kostja rünnakud on hagejas tekitanud pideva stressiseisundi. Viimase 2 aasta jooksul on hageja tervis halvenenud, perearst on suurendanud ravimite koguseid ning tervise halvenemine on seotud stressiga. Nimetatust tingituna loobus hageja ühistu esimehe ametist 08.04.2008. Hageja möönab, et pidi esimehena taluma liikmete kriitikat tema tegevuse suhtes, kuid süüdistus kuriteo toimepanemises ja/või varguses on igapäevast suhtlust arvestades ebanormaalne, isiku au teotav ja hageja ei pea seda taluma. Kostja on korduvalt hageja au teotanud, sellest tulenevalt järeldab hageja, et kostja võib au teotavaid tegusid hageja suhtes teha ka tulevikus. Kahjuhüvitise puhul on oluliseks asjaoluks, et hagejat on süüdistatud varavastaste süütegude toimepanemises, au teotamine on toimunud kolmandate isikute ees. Kostja kahjustab hageja mainet ühistu liikmete ees. Ühistu esimehe amet oli hageja peamine sissetulek, ühistuga seotud asjaajamine oli suur osa hageja igapäevasest elust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks tekitanud ühistule kahju. Kostja poolt esitatud majaelanike allkirjastatud kirjad ei tõenda hageja poolt kahju tekitamist. Revisjonikomisjoni aruandest ja audiitorarvamusest nähtub, et hageja ei ole ühistule kahju tekitanud. Arsti tõendi on hageja esitanud ka teistes tsiviilasjades M. V ja A. P vastu. Kõigi kolme tegevuse tagajärjel on hageja tervis halvenenud. Kostja on hageja tervise halvenemise eest vastutav kõige suuremas ulatuses. 08.02.2006 koosoleku protokollis sisalduvad väited jäävad hagejale arusaamatuks. DEOÜ renoveeris elamu rõdusid 25.08.2003 sõlmitud töövõtulepingu nr 015 alusel. Ühistul ei olnud maksuvõlgasid seisuga 30.11.2005. Soojussõlme paigaldamiseks saadud laenu tagasimaksmine toimus 26.06.2000 AS-ga KVH sõlmitud lepingu alusel. OÜ DE ei ole pankrotistunud, firma teostas xxx hoone otsaseinte soojustust lepingu alusel. 08.02.2006 üldkoosoleku protokollist nähtuvad kostja seisukohad on vaadeldavad faktiväidetena. 15.10.2007 vargaks nimetamine on väärtushinnang. 31.08.2010 menetlusdokumendis hageja märkis täiendavalt, et kostja pidi andmete avaldamise ajal olema teadlik nende andmete ebaõigsusest, sest KÜ juhatus on igal aastal ajaliselt enne korteriühistu üldkoosoleku toimumist esitanud igale korteriühistu liikmele kirjalikult vormistatud majandustegevuse aruande. Hageja tervis on halvenenud kostja käitumisega seoses. Väljavõtted hageja tervisekaartidest nähtub, et hageja on käinud perearsti juures 06.03.2006 (08.02.2006 üldkoosolekul esitas kostja
hageja kohta ebaõigeid andmeid), 29.10.2007 (15.10.2007 üldkoosolekul nimetas kostja hagejat vargaks) ja 21.12.2007. Tervisekaardi kannetest nähtub, et hagejal on tööl väga närviline olukord, hageja magab halvasti, tema vererõhk hüppab. Samuti ilmneb, et 01.03.2006 võetud vereproovis avastati, et hageja veresuhkru näit n väga kõrge ning alates 2006.a. märtsist tarbib hageja regulaarselt diabeediravimeid. Hageja taotleb kohustada kostjat hoiduma tulevikus ebaõigete väidete esitamisest selle kohta, nagu oleks V. D xxx korteriühistu tagant varastanud, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 20 000 krooni.
KOSTJA VASTUS
Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on hagi esitatud kättemaksuks varasemate pooltevaheliste kohtuvaidluste eest (tsiviilasjad nr 2/276-8710/04 ja nr 2/5/32-7158/02). Kostjal oli õigus viibida koosolekutel. Korteriühistu liikmete volituste alusel esitas kostja informatsiooni korteriühistu finantsolukorra ja rahaliste vahendite kasutamise kohta. Info põhines liikmete poolt kogutud andmetel ning ei olnud kostjapoolne väljamõeldis. 08.02.2006 üldkoosoleku otsus oli samuti kollegiaalne, mitte ainult kostja järeldus. Andmed hageja poolt tekitatud kahju kohta vastasid tegelikkusele, põhinesid raamatupidamise dokumentatsioonil ega olnud väljamõeldis. Hageja oli ühistu esimees, kelle käsutuses oli dokumentatsioon, kuid kes vaatamata liikmete korduvatele suulistele ja kirjalikele palvetele keeldus seda ühistu liikmetele väljastamast. Seetõttu tõstatas initsiatiivgrupp ühistu rahaliste vahendite kasutamise küsimuse üldkoosolekul. Hageja ei lahkunud omal soovil tervislikel põhjustel. 24.03.2008 otsustati valida uus juhatus. Selleks ajaks oli hageja tekitatud kahjum kasvanud 1,5 miljoni kroonini. Ühistu esitas hageja vastu hagi, milles taotleti kahju suuruses 257 077 krooni hüvitamist. 20.03.2006 koosolek viidi läbi hageja initsiatiivil, hageja poolt märgitud kahju tekitamise küsimust päevakorras ei olnud ja seda ei arutatud. Koosoleku juhatajana lisas hageja selle otsuse ise protokolli. Samal koosolekul võeti vastu ebaseaduslik otsus arvata hagejaga mittenõustuvad liikmed ühistust välja ja 16.10.2007 võttis juhatus vastu otsuse, nõudes kostja ja initsiatiivgrupi liikmete kriminaalvastutusele võtmist. Samasuguse arstitõendi koos hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-08-8010 esitas hageja pensioniealise M. V vastu, samuti koos hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-08-8023 pensioniealise A. P vastu, kes hageja väitel olid teda solvanud ja peksnud. Tegelikult on hageja pidevalt provotseerinud ühistu liikmetega konfliktsituatsioone ning isegi kaklusi. Koos kostjaga vastutavad koosolekul esitatud andmete usutavuse eest kõik 15 dokumendi koostajat. Hageja vastupanu tõttu ja koosolekule mitteilmumise tõttu kutsus initsiatiivgrupp ise koosoleku kokku 08.02.2006. Kostja ei ole 15.10.2007 koosolekul hagejat vargaks sõimanud. Hageja nimetas kostjat vargaks ja teda karistati 2005.aastal kohtuotsusega tsiviilasjas. Pärast ringkonnakohtu poolt asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist kostja 27.08.2010 avalduses selgitas täiendavalt, et kandis kinnisel koosolekul, ilma kõrvaliste isikute juuresolekuta ette üksnes informatsiooni, mille andmed olid tuvastatud revisjoniaktiga, juhatuse aruandega ja muude dokumentidega, mistõttu kostja ei saa kanda vastutust nende tõepärasuse eest. Antud küsimuses otsuse vastuvõtmist, protokolli koostamist ja selle avaldamist teostas juhatus ja koosolek. Hageja ei avaldanud revisjoni ja muude kontrollaktidega tuvastatud kahju kohta käivat informatsiooni ja varjas seda korteriühistu liikmete eest. Seetõttu ei saanud ega võinud ei kostja, ega ka teised korteriühistu liikmed teada andmete tõesusest. Kostja ei ole juhatuse liige, ei ole neid andmeid välja mõelnud ning ei omanud juurdepääsu korteriühistu dokumentidele, seetõttu ei ole ka kohustatud tõestama nende õigsust. Õigsust oleksid pidanud tõendama kontrollijad koos hagejaga. 01.03.2006 revisjoniakt on koostatud peale koosoleku toimumist ilma revisjoni läbi
viimata, hageja palvel ja temaga sobingus isiklikel eesmärkidel. Akti ei saa lugeda kontrolliks, kuna see koostati ilma koosolekut läbi viimata ning selle kirjutasid alla kõrvalised isikud, kes ei olnud revisjonikomisjoni liikmed. Selle akti olemasolust kostja ei teadnud midagi. 28.01.2008 audiitori arvamus ei kinnita samuti kostja poolt avaldatud andmete ebaõigsust, vaid vastupidi tõendab põhikirja hulgalisi rikkumisi. Ka see arvamus on koostatud peale 08.02.2006 koosolekut. Kostja ei olnud 08.02.2006 koosoleku toimumise ajal samuti teadlik 30.11.2005 maksuameti tõendist, 02.08.2004 tööde vastuvõtuaktidest ega muudest dokumentidest. 15.10.2007 koosolekul hageja ega tema tunnistajad ei osalenud. Tunnistajad andsid valeütlusi ning nende avaldusi ei saa pidada tõendusteks. Hageja ignoreeris ühistu liikmete nõudmisi ja jättis 15.10.2007 koosolekul aru andmata, lahkus demonstratiivselt saalist. Koosolek vaatas küsimuse läbi hageja osavõtuta ja vabastas ta järjekordselt juhatuse esimehe kohustustest. Kostja sellel koosolekul ei esinenud ning mingeid avaldusi hageja solvamiseks ei teinud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
2.Kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja oli kuni 07.04.2008 korteriühistu esimees ja kostja sama maja elanik, kes osales üldkoosolekutel ja tegutses nn initsiatiivgrupi liikmena. Vaidlust ei ole ka selles, et 08.02.2006 toimunud ühistu üldkoosolekul esines kostja ühistu liikmena informatsiooniga selle kohta, et hageja on pannud toime mitmeid rikkumisi ja tekitanud sellega materiaalset kahju. Protokollist nähtub, et koosolekul võeti vastu otsus viia läbi KÜ finants- ja majandustegevuse revideerimine ja esitada tulemused arutamiseks järgmisele üldkoosolekule. Kohus nõustub hageja käsitlusega, et 08.02.2006 koosolekul esitatu näol on tegemist faktiväidetega, 15.10.2007 vargaks nimetamine on väärtushinnang.
3.Hageja nõuete aluseks on kostja tegevus kahel KÜ xxxüldkoosolekul. Hageja on seisukohal, et kostja on teotanud tema au, kui 1) väitis 08.02.2006 üldkoosolekul, et hageja on rikkunud KÜ põhikirja, EV seadusandlust ja tekitanud KÜ-le suure varalise kahju suuruses 669 998 krooni; 2) nimetas 15.10.2007 üldkoosolekul hagejat vargaks. Nimetatud koosoleku protokollist (t lk 6-8) nähtub, et kostja tõi koosolekul välja konkreetsed arvandmed ja kahju sisu: juurdekirjutused rõdude remondile 92 130 krooni, maksude ebaõige tasumise kahjum 59 930 krooni, üldkoosoleku poolt sanktsioneerimata ja õigustamatud kohtukulud 18 011 krooni jne. Menetluse käigus täpsustas hageja, et kostja avaldas 15.10.2007 koosolekul, et hageja „on korteriühistu paljaks varastanud“ (t lk 48a). Hageja taotleb kostjal keelata kahju tekitav tegevus ning mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju. Hageja leiab, et kostja poolt koosolekul esiletoodud andmed selle kohta, nagu rikuks hageja seadusi ja korteriühistu põhikirja ning nagu oleks seeläbi hageja tekitanud korteriühistule kahju, on hageja au teotavad. Tulenevalt kehtivast seadusandlusest on isiku au teotamine võimalik nii ebakohase väärtushinnanguga (VÕS § 1046 lg 1) kui tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) ja mõlemal juhul on võimalikeks õiguskaitsevahenditeks kahju tekitava tegevuse keelamise (VÕS § 1055) ja/või tekitatud kahju (sh mittevaralise) hüvitamise nõue (VÕS § 127, § 128, § 134).
4.Tulenevalt VÕS § -is 1043 sätestatust on kostjalt kahju hüvitise väljamõistmise eelduseks, et kostja tegevuse tagajärjel on hagejale tekkinud kahju ning kahju on tekitatud õigusvastaselt ning kostja on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1 tuleb kahju tekitava tegevuse keelamiseks kohtul tuvastada, et kostja kestvalt õigusvastaselt tekitab hagejale kahju ning hageja ei ole kohustatud sellist käitumist mõistliku arusaama järgi taluma inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu (VÕS § 1055 lg 2).
5.Hageja väidetel seisneb temale tekkinud mittevaraline kahju tema tervise halvenemises. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus leiab, et hageja tervise võimalik halvenemine – kõrgvererõhutõbi ning diabeedi väljakujunemine - mille tõttu hageja on sunnitud regulaarselt tarbima ravimeid, võib olla käsitatav mittevaralise kahjuna. Järgnevalt kohus analüüsib, kas kostja on vastutav selle kahju tekkimise eest ning kas kostja on kohustatud kahju hüvitama.
5.08.02.2006 koosolekul hageja tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine on käsitatav andmete õigusvastase avaldamisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 tähenduses. Kostjal tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsust ega pidanudki teadma või et hageja au teotavad avaldatud andmed vastavad tõele (lg 2) või et kostjal oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Pärast 2006.a. veebruaris koosoleku toimumist on läbi viidud revisjonikomisjoni ja audiitori poolt kontrollid, millega on tuvastatud, et kostja poolt koosolekul ette kantud revisjoniaktis esitatud andmed ja hinnangud ühistu majandusliku olukorra kohta ei vasta tõele. Nii nähtub 01.03.2006 revisjonikomisjoni aktist (lk 62), et initsiatiivgrupi 05.07.2005 kirjas esitatud kinnitused rikkumiste ja kuritarvituste olemasolu kohta ei vasta tõele, KÜ finantsolukord on stabiilne, tarnijate teenusarved tasutakse tähtaegselt ning tarnijatel pretensioone ei ole; juhatus on täitnud kõik üldkoosolekul vastuvõetud otsused ning juhatuse ja juhatuse esimehe V. D tegevus nende otsuste täitmisel on üldkoosolekutel heaks kiidetud; ebaseaduslikke otsuseid ei ole vastu võetud. Samuti revisjonikomisjon asub seisukohale, et initsiatiivgrupi väide hageja poolt ühistule kahju tekitamine summas 519 355 krooni on põhjendamatu: rõdude remonttööd on teostanud konkursi korras ja tehtud hinnapakkumise alusel valitud ettevõte; maksuameti tõend tõendab ühistul maksuvõlgnevuste puudumist; kõik juhatuse aastaaruanded, mis sisaldavad mh kohtukulusid, on kinnitatud ühitu üldkoosoleku poolt; väidetava saamata võlgnevuse EEV-lt on tinginud kostja poolt lepingu allkirjastamine; osakapitali käibekapitali perioodiliste maksete tasumiseks kasutamine on kinnitatud üldkoosolekutel; soojuussõlme krediidi tasumise osas sõlmis kostja juhatuse nimel lepingu KVH-ga ning tasumise graafiku; eelarved ja aastaaruanded, mis sisaldavad selle krediidi tasumist, on kinnitatud üldkoosolekutel. Samuti on tunnustatud audiitori V V 28.01.2008 audiitori arvamusest nähtuvalt initsiatiivgrupi 05.07.2005 kirjas esitatud etteheited põhjendamatud: liikmete poolt ühisvarasse tehtud sissemaksetest moodustuvate rahaliste vahendite kasutamine jooksvate maksete tegemiseks ei ole seaduse rikkumine; väljamaksete tegemine KVH-le ja TK AS-ile on seotud ühistu majandustegevusega ning maksmise kohustus tuleneb ühistu poolt sõlmitud lepingutest; rõdude remonttööde osas ei olnud ühistul pärast konkursi läbiviimist ja esitatud hinnapakkumiste alusel ehitaja väljavalimist võimalik hinda määrata või mõjutada reaalse materjalikulu, kulutatud tööaja ja maksustamise, kasutatavate mehhanismide rendimaksumuse jms kontrollimise kaudu. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pärast 08.02.2006 koosoleku toimumist on tuvastatud, et kostja poolt koosolekul avaldatud faktilised andmed ei olnud tõesed. Seega kostja on avaldanud tõele mittevastavaid faktilisi andmeid.
6.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas ebaõigete andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 1 mõtte kohaselt eeldatakse, et ebaõigeid andmeid avaldanud isik teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest, see tähendab, et andmete avaldaja peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta täitis sama sätte lg-s 3 reguleeritud hoolsuskohustust andmete õigsuse kontrollimisel. Kostja leiab, et luges ette ainult revisjonikomisjoni tuvastatud andmed ning ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et need ei vasta tõele. Samas kostja karjalikus vastuses ja kohtuistungil ka ei tunnista kohtuotsuse eelmises punktis nimetatud akti ja audiitori arvamust ning on jätkuvalt seisukohal, et kostja poolt 08.02.2006 koosolekul esitatud andmed on tõesed ning nende tõele mittevastavust pidanuks tõendama hageja. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et initsiatiivgrupi 05.07.2005 kirjas toodud andmed on saadud ühistu dokumentide ja tegevuse kontrollimise teel, mistõttu ei pidanud kostja nende
andmete tõele mittevastavust teadma ega andmeid täiendavalt kontrollima. Kirjale on alla kirjutanud KÜ Initsiatiivgrupp, kirjast ei nähtu, millistest konkreetsetest kontrollaktidest andmed on saadud. Seetõttu on paljasõnaline kostja väide, et tema usaldas revisjoni andmeid. Tunnistajate T , K , M ja F ütlustest nähtub, et initsiatiivgrupi kokkukutsujaks oli just kostja ise. Seega on põhjendatud arvata, et kostja osales ka 05.07.2005 kirja koostamisel ning pidi olema teadlik, kas ja millised dokumendid on nende andmete aluseks, seega pidi kostja olema teadlik ka sellest, kas andmed on tõesed või mitte. Kostja kinnitas, et ta andmeid ise ei ole kontrollinud. Andmete allikaks olnud väidetavaid kontrollakte ei ole kohtule esitatud ning kohtul ei ole võimalik hinnata, kas kirjas nimetatud arvandmed on kontrollaktidega kooskõlas, nagu väidab kostja. Seega kostja ei ole ümber lükanud VÕS § 1047 lg –test 1 ja 3 nähtuvat eeldust, et kostja poolt andmete avaldamine oli õigusvastane. Andmete avaldamise õigusvastasust tõendab ka asjaolu, et 08.02.2010 protokollis (lk 6 – 9) esitatud andmed ei kattu initsiatiivgrupi kirjas nimetatud andmetega, vaid lisaks on nimetatud juhatuse esimehe V. D poolt omavoliliselt teostatud ülekannet pankrotis olevale firmale DE otsaseinte tegemata soojustamistööde eest summas 150 600 krooni. Samuti ei nähtu protokollist, et kostja oleks ette kandnud revisjonikomisjoni akti vms andmeid, vaid kostja on koosolekule esitanud informatsiooni ühistu finants-majandustegevuse kohta. Asjaolu, et seejuures kostja kasutas 05.07.2005 kirja, ei anna alust väita, et kostja oli üksnes kellegi teise poolt kindlakstehtud andmete põhjal koostatud kirja ettelugejaks. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja poolt hagejaga seoses tõele mittevastavate faktiliste andmete avaldamine on õigusvastane.
7.Võlaõigusseadus (VÕS) § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist.
8.„Paljaks varastamine“ on ebakohane väärtushinnang, sest on meie kultuurikeskkonnas halvustava ja negatiivse tähendusega. Kostja ei ole omaksvõtnud sõna „varas“ kasutamist, kuid on möönnud, et väljendi „vargapoisi strateegia“ kasutamiseks on aluse andnud hageja enda tegevus KÜ juhtimisel (apellatsioonkaebuse vastuse lk 4), seega siis ka väidetav suures ulatuses varalise kahju tekitamine. 15.10.2007 koosolekul hageja süüdistamine ühistu vara omastamises on tõendatud hageja taotletud tunnistajate T (lk 145) ja K (lk 147 – 148) ütlustega, kes kinnitasid, et just kostja neid süüdistusi esitas. Kostja tunnistaja M (lk 151 – 152) kinnitas samuti, et hageja vargustest jutud liiguvad juba pikka aega, 15.10.2007 tunnistaja kuulis hageja solvamist, kuid mitte kostja, vaid teiste isikute poolt; tunnistaja M austab kostjat kui ühistu asutajat ning oli varem valitud ühistu juhatuses kostja kui juhatuse esimehe asetäitjaks. Kostja tunnistaja F (lk 153 – 154) kinnitas, et 15.10.2007 koosolekule tulid hageja, tunnistajad T ja K , juba enne koosoleku algust tekkis sõnavahetus ja vaidlus initsiatiivgrupi ja hageja pooldajate vahel, vastastikku vahetati „komplimente“ ning pärast pahandust lahkus hageja koos T ja K koosolekult. Hinnates tunnistajate ütlusi koos kirjalike tõenditega, eelkõige 01.03.2006 revisjonikomisjoni aktiga, milles lükatakse initsiatiivgrupi 05.07.2007 kirja süüdistused hageja aadressil ümber, võttes samuti arvesse seda, et kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja on ühistu raha kasutanud ebaotstarbekalt ja kohati omavoliliselt ning on teinud põhjendamatuid väljamakseid ning vastupidist tõendavad kontrollaktid on kostja hinnangul tehtud hageja tellimusel ja isiklikul eesmärgil, tunnistajate ja hageja vande all antud seletustest nähtub, et kostja on initsiatiivgrupi initsiaatoriks ning koosolekutel kostja pidevalt esitas vastuväiteid ja pretensioone, kostja tugev hääl kostus üle teiste ja segas koosolekute
pidamist, on kohtu hinnangul veenev, et hagis nimetatud ebakohaseid väärtushinnanguid esitas 15.10.2007 koosolekul ka kostja. Kohus tuvastas, et pärast 08.02.2006 toimunud koosolekut läbiviidud täiendavate kontrollidega on tõendamist leidnud, et kostja poolt 08.02.2006 koosolekul esitatud faktiväited ei olnud tõesed. 15.10.2007 koosoleku toimumise ajaks oli olemas 01.03.2006 revisjonikomisjoni akt, mis lükkas ümber initsiatiivgrupi 05.07.2005 etteheited juhatuse ja hageja tegevuse kohta. Seega kostja poolt 15.10.2007 koosolekul ühistu hageja poolt paljaksvarastamisele (või hageja poolt vargapoisi strateegia kasutamisele) viitamine oli kostja poolt teadvalt ebakohane väärtushinnang kostja kohta. Korteriühistu rahaliste vahendite kasutamise eest vastutaval ametikohal töötava isiku ausust kahtluse alla seadva ja otseselt selle isiku kriminaalsele tegevusele viitava põhjendamatu väärtushinnangu esitamine teiste ühistu liikmete ees on ilmselgelt isiku au teotav.
9.Järgnevalt kohus analüüsib, kas ebakohase väärtushinnanguga hageja au teotamine kostja poolt oli õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Poolte poolt esiletoodu kohaselt oli kostjal kahtlus, et hageja on rikkunud korteriühistu juhtimisel seadusi või põhikirja, kostja esitas vastavad seisukohad korteriühistu liikmetele. Kostja ei tegutsenud sellega mitte üksnes enda huvides, vaid ühistu kõigi liikmete huvide kaitseks. Poolte vahel on esinenud varasemalt vaidlusi ja konfliktsituatsioone, kumbki pool süüdistab üksteist. Pooled ei ole suutelised rahumeelselt suhtlema. Kostja süüdistus hageja aadressil oli ajendatud ka sellest, et hageja ei muutnud ühistu juhatuse tööd piisavalt läbipaistvaks. Probleeme ühistu juhatuse ja liikmete vahelises infovahetuses näitab ka asjaolu, et nn initsiatiivgrupi 05.07.2005 kirjale vastati alles 01.03.2006 revisjonikomisjoni aktiga, so pärast seda, kui initsiatiivgrupp oli probleemide arutamiseks kutsunud kokku üldkoosoleku. Kohus leiab aga, et poolte omavahelised halvad suhted ning ühistu liikmete õigus informatsioonile ei õigusta hageja põhiseaduslike õiguste rikkumist. Põhiseaduse (PS) § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 lg-st 2 tuleneb igaühe kohustus oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austada ja arvestada teiste inimeste õigusi ning järgima seadust. Ühistu liikmetele on seadusega tagatud õigus osaleda ühistu juhtimises üldkoosoleku kaudu, mille otsused on juhatusele kohustuslikud. Ühistu juhatuse või selle mõne liikme tegevusega rahulolematuse puhuks on ühistu liikmete jaoks olemas seaduslikud õiguskaitsevahendid alates üldkoosoleku kokkukutsumisest ja lõpetades õiguskaitseorganitele kuriteokaebuse esitamisega. Seega ei õigusta hageja solvamist ja tema au teotamist see, et kostja kaitseb enda ja teiste ühistu liikmete huve. Isiku seostamine ühistu raha suures ulatuses vargusega või ühistu vara omastamisega, mis on kriminaalkorras karistatavad teod, on intensiivne isiku au teotamine ja seega õigusvastane.
10.Kohus nõustub, et kostja on korduvalt hageja au teotanud. Ka kohtuistungil kostja ei soostunud tunnistama, et tema seisukohad hageja ebaaususe suhtes on väärad, sellest tulenevalt saab järeldab, et kostja võib au teotavaid tegusid hageja suhtes teostada ka tulevikus. Eelnevast tulenevalt on VÕS § 1055 lg 1 alusel esitatud hageja nõue kostja kohustamiseks au teotavast tegevusest hoidumiseks põhjendatud.
11.Kohus leiab aga, et kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Hageja on ise kaasa aidanud oma käitumisega kostja ägeda reaktsiooni põhjustamisele, mis VÕS § 134 lg 2 ja § 139 lg 1 sätteid koostoimes kohaldades välistab mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagejal on olnud konfliktsituatsioone ja ägedaid sõnavahetusi peale kostja ka teiste ühistuliikmetega, nn initsiatiivgrupi liikmetega. Hageja juhatuse liikmena pidi selgitama ja aru anda ühistu tegevusest kõikidele ühistuliikmetele, seda enam, et juhatuse esimehe ametikoht oli KÜ-s palgaline ametikoht. Poolte vahel on esinenud varasemalt vaidlusi ja konfliktsituatsioone, kumbki pool süüdistab üksteist ja hagejalt on mõistetud kostja solvamise eest välja varasemas kohtumenetluses mittevaraline kahju kostja
heaks. Tunnistaja V. M ütluste kohaselt oli hageja autoritaarse juhtimisega ja ei esitanud dokumente kontrollimiseks. Nimetatust saab järeldada, et kostja süüdistus hageja aadressil oli ajendatud ka sellest, et hageja ei muutnud ühistu juhatuse tööd piisavalt läbipaistvaks. Kohus leiab, et kui ühistu juhatuse töö oleks olnud piisavalt läbipaistev, siis oleks olnud välistatud konfliktid sellisel tasandil nagu sõim, kähmlus jne.
12.Lisaks kohus leiab, et tõendatud ei ole hageja poolt esile toodud tervisehäirete põhjuslik seos kostja õigusvastase teoga ehk hageja vargaks nimetamisega, samuti mitte ebaõigete andmete avaldamisega (VÕS § 127 lg 4). Hageja vande all antud seletuste kohaselt oli ta terve ja lõbus inimene kuni 2003-2004 aastani, 2006 ei saanud ta palka oma töö eest; stressist tekkis kõrgvererõhutõbi ja suhkruhaigus. Perearsti tõenditest nähtub, et hageja põeb kõrgvererõhutõbe ja II tüübi diabeeti ning viimase kahe aasta jooksul on tervis hagejal halvenenud, vererõhuväärtused kõiguvad, samuti veresuhkruväärtused, on lisandunud unehäired. Arst on arvanud, et tegemist on pidevast stressist tingitud muutustega. Teises tõendis on arst täiendanud, et tegemist on pidevast stressist tingitud muutustega, sest patsiendil on olnud probleemid oma tööga, on olnud korteriühistu esimees 2001-2007 ja talle on esitatud alusetuid süüdistusi korteriühistu initsiatiivgrupi poolt, keda juhib eelmine korteriühistu esimees. Hageja sõnul tegi tõendid väljastanud perearst oma järeldused hageja enda ütluste põhjal. Hagejal on kõrgvererõhutõbi diagnoositud juba 2001.a. Perearsti tõenditest ei ole võimalik järeldada, et hagejal tekkinud haiguse ägenemine on seotud kostja poolt hagejale antud ebakohase väärtushinnanguga 15.10.2007 üldkoosolekul. Tõenditest ei nähtu, kas on arvesse võetud ning mil määral mõjutab haiguse ägenemist hageja eluviis ning tema isikuomadused, mh stressitaluvus. 08.02.2006 koosolekul hageja ise kohal ei viibinud, ebaõiged andmed on ümber lükatud 01.03.2006 aktiga, mistõttu koosolekul ebaõigete faktiliste andmete avaldamine ei saanud kohtu hinnangul hageja tervislikku seisundit mõjutada ning hageja 06.03.2006 visiit perearsti juurde ei ole tõenäoliselt seotud kostja tegevusega. Hageja on samasisulisi hagisid esitanud ka teiste nn initsiatiivgrupi liikmete vastu ning ei ole tõendatud, et hageja tervise halvenemise põhjustas just kostja hagis nimetatud tegevus 2006.a. ja 2007.a. koosolekutel. Eeltoodu alusel tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata ka seetõttu, et kahjuhüvitamise eeldused ei ole täidetud.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskuusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võtte arvesse hagi rahuldamise ulatust ning hagi asjaolusid, eelkõige seda, et hagi esitamise tinginud sündmuste ajendiks on ühistu juhtimisel tekkinud lahkarvamuste tõttu pikka aega halvad olnud hageja ja kostja vastastikused isiklikud suhted, peab kohus õigeks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.