2-10-30354
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.oktoobril 2010.a. Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-10-30354
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Axxxxxx Mxxxxxx vastu võla nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
1657 krooni Hageja: Eesti Haigekassa Tartu osakond( asukoht Põllu 1a, Tartu 50303; e-post: [email protected] ); Kostja: Axxxxx Mxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
1 (3)
oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Eesti Haigekassa esitas 25.06.2010a hagi Axxxxx Mxxxxxxx vastu õigusvastaselt tekitatud kahju 1657 krooni nõudes ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 23. septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt 06.septembril 2010.a. vastu võetud (tl.15). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja võlanõue tuleneb Tartu Maakohtu 19.08.2009a otsusest nr 1-09-12880, millega kostja mõisteti süüdi KarS § 121 järgi ja kus kannatanuks oli KxxxxxRxxxxxxxx kellele A.Mxxxxxxxtekitas kehavigastusi (tl.4-7). Kohtuotsus on jõustunud. Hageja on Kxxxx Rxxxxxxx ravimisel teinud kulutusi 374 krooni, vastavalt SA Põltsamaa Tervis poolt Eesti Haigekassale 23.01.2008a väljastatud arvele DQ 34647(tl.8). Eesti Haigekassa tasus raviarve ravikindlustusseaduse § 29 lg 1 alusel. Lisaks maksis hageja Kxxxx Rxxxxxxxxx ajutise töövõimetuse hüvitist summas 1283 krooni Ravikindlustuse seaduse § 50 lg 1 alusel, Kxxxx Rxxxxxxx perearst Mxxxx Sxxxxpoolt välja antud töövõimetuslehe nr 00001856 alusel (tl.10). Ravikindlustuse seaduse § 25 lg.1 sätestab: Ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Sama seaduse § 26 lg.1 sätestab: Haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohtuotsusega 19.08.2009 on leidnud tõendamist, et Axxxxx Mxxxxxx on süüdi õigusvastases teos- KxxxxxRxxxxxxx löömises mitmel korral ja tema tervise kahjustamises.
2 (3)
VÕS § 1043 sätestab: teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati (p.2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 127 lg.1 ja lg.4 näevad ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhtumil on kahjustatud isiku Kxxxx Rxxxxxxx eest võtnud tema kulud kanda hageja Ravikindlustuse seaduse § 29 lg.1 alusel, mis sätestab: Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Seetõttu ja Ravikindlustuse seaduse § 26 lg.1 alusel on tekkinud nõudeõigus kostja vastu Eesti Haigekassal ehk hagejal. On olemas ja tõendatud kahju hüvitamiseks vajalikud eeldused- kahju, kohustatud isiku süü ja tema teo õigusvastasus, põhjuslik seos kohustatud isiku ja kannatanule tekkinud tagajärje vahel. Seetõttu kuulub kahju hüvitamisele VÕS § 128 lg.2, lg.3, § 130 lg.1 järgi ehk tervise kahjustamisest tekkinud kulud..., täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kohtukulude jätmist kostja kanda, hageja on riigilõivu tasumisest vabastatud Riigilõivuseaduse § 22 lg.1 p.11 alusel. TsMS § 190 lg.3 sätestab: menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.... Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 1000 krooni, mille tasumisest hageja oli vabastatud.
Ülle Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.