Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-10-31977
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31977
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Kxxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
14 913,88 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Kxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-mailxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Kxxxx Kxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Kxxxx Kxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 17 879,25( seitseteist tuhat kaheksasada seitsekümmend üheksa) krooni 25 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on lepingust nr 07-039568-VL tulenev põhiosa võlgnevus 14 913,88 krooni, intress 1219,36 krooni, põhiosa viivis 1746,01 krooni. Mõista välja KxxxxxKxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (14 913,88 krooni) alates 06.07.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxxx Kxxxxxx kanda. Mõista välja Kxxxx Kxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 3750( kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni menetluskulude katteks. Menetluskulude summast on 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 3000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
1 (3)
Mõista välja Kxxxx KxxxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt (3750 krooni) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Mõista välja Kxxxx Kxxxxxxxx 52( viiskümmend kaks) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Swedbank AS esitas 05.07.2010.a kohtule hagiavalduse Kxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 17 879,25 krooni nõudes. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 05.03.2007.a. sõlmitud laenulepingust nr 07039568-VL, summas 21 000 krooni, intressimääraga 21% aastas ja tagastamise lõpptähtaja 14.03.2011a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. 05.02.2009a saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise kohta, kus palus võlgnevus tasuda, hoiatades võlgnevuse tähtajalise mittetasumise korral alustada kohtumenetlust. 23.02.2009a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Eelnevalt on asja menetletud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas maksekäsu kiirmenetluses. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 23.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja elukohas 09.09. 2010.a. vastu võetud( tl 27). TsMs § 313 lg 2 alusel loeb kohus kostjale materjali kättetoimetatuks. Peale materjalide edastamise kuupäeva teatati kohtule, et Kxxxx Kxxxxxx menetlusdokumendid tuleb saata aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on vastanud 23.septembril 2010a e- maili teel, et tunnistab nõuet ja asub Soomes ning soovib oktoobri lõpus Eestisse naastes saavutada hagejaga asja lahendamisel kompromissi. Kohus saatis kostja vastuse hagejale, mispeale hageja esindaja teatas, et palub asja lahendamist kirjalikus menetluses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna hageja ei ole enne kohtuotsust valmis kokkulepet sõlmima. Hageja on valmis sõlmima kokkuleppe kohtuotsusega väljamõistetud summa tasumise osas. Hageja on taotlenud hagiavalduses menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja tunnistab nõuet ega ole esitanud sellel vastuväiteid. Kompromissi sõlmimine on võimalik olukorras, kus sellega nõustub ka hageja. Kuna hageja ei nõustu kompromissi sõlmima, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg.1, § 444 lg.4 alusel.
2 (3)
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg.1 p.1). Kohus teavitas kostjat hageja mõistetud summa tasumise osas.
valmisolekust sõlmida
kokkulepe kohtuotsusega välja
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 3750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 52 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.