Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

I Võlgniku põhitegevusala oli majandusaasta aruande kohaselt toitlustamine. Võlgnik kanti Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 19.03.2002.a. Majandustegevus algas nimetatud aasta aprillis ja alla ühe aasta. Harju Maakohtu 31.03.2010.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 209-24783 sundlõpetati nimetatud äriühing ja määrati likvideerijaks IS, isikukood xxx, elukoht Tallinn, elektronposti aadress [email protected]. II Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel

Võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta

Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmed majandusliku olukorra ning hinnang maksevõimelisuse suhtes vastavad tegelikule olukorrale ning nimetatud isik on jäänud pankrotiavalduse juurde. V

Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta

Seoses majandustegevuse lõppemisega 2003.a. on töölepingud lõpetatud, töö jätkamine ei ole võimalik. VI

Hinnang juhtorganite ja tegevjuhi tegevuse kohta

Äriühingu tegevust juhtis juhatuse liige. Allakirjutanu on seisukohal, et äriühingu juhtorgani liige ei täitnud TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsus- ja lojaalsuskohustust kohaselt. Alates 2003. majandusaasta aruandest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu: käibevara moodustas 21 430 krooni, lühiajaliste kohustuste summa 199 703 krooni. Põhivara oli realiseeritud. Omakapital moodustas (-) 258 359 krooni. Arvestades asjaolu, et majandustegevus oli lõppenud osundatud majandusaasta aprilli kuus, oleks juhataja olnud kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse. Olemasolevatele andmetele tuginedes on allakirjutanu esialgu seisukohal, et võlgniku maksejõuetus ei olnud tingitud juhatuse liikme kohustuste tahtlikust või raske ettevaatamatuse tõttu toimepandud rikkumisest. VII Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega

aruannete

finantsanalüüs

ja

andmete

seos

Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus lõppes aprillis 2003.a., võrdles allakirjutanu võlgniku bilansse perioodil 2003 kuni 21.04.2010.a. Üldjoontes on bilansid alates 31.12.2003.a. sarnased, olulisi muudatusi ei ole ja seda ka põhjendatult-majandustegevust ei toimunud. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus majandusaastate aruannete finantsanalüüsiks, kuna maksejõuetus kujunes välja juba 2003.a. VIII Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

264 259, sh.

Riiklike maksude võlad

25 497,99,

sh.

põhiosa

9 770

intress

15 727,99

Laen

131 583

Võlad hankijatele

107 881

Võlad töövõtjatele

puuduvad

Kohustused kokku

264 259

Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta

Arvestades asjaolu, et võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2003.a. ja osanikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks, ning nimetatud on ajutine pankrotihaldur, ei ole tervendamine ja majandustegevuse jätkamine võimalik. X Arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste, sealhulgas kuriteotunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta

Andmed vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta

Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. XII Seisukoht pankroti väljakuulutamise suhtes. Kohtu deposiiti makstava summa määramine pankrotimenetluse kulude katteks Vara puudumise tõttu ei ole võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Ülaltoodu alusel ning tuginedes PankrS § 29 lg 1 sätestatule, vaatamata võlgniku maksejõuetusele on seaduslik alus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata seoses sellega, et puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks ning varade pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa. Allakirjutanu on käesoleva aruande p-s 8.3.2 prognoosinud pankrotimenetluse kuludeks 43 292 krooni. XIII Võlgniku dokumentide hoidja määramine PankrS ei reguleeri pankrotivõlgniku dokumentide hoidja määramist juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu tuleb juhinduda ÄS vastavast regulatsioonist. ÄS § 58 lg 4 viitega sama paragrahvi lõike 1 punktile 1 sätestab, kui kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, on pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Võlgniku seaduslik esindaja ISon nõus tema määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks. PankrS § 29 lg 1 sätestab, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Peeter Si tasuks 8 580 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 2 831,40 krooni, ning hüvitiseks vajalike kulutuste katteks 1 880,90 krooni. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku

maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 21.09.2010 Harju Maakohus vormistas määruse, et võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksaks kohtu deposiiti 43 292 krooni pankrotimenetluse kuludeks, et vältida pankroti raugemist PankS § 30 lg 1 sätestatult. Kuni käesoleva ajani nimetatud summat deposiiti kantud ei ole. Aruande kohaselt võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgade tasumiseks ning tegevuse taastamiseks. Algatatud on pankrotimenetlus. Tervendamine ja majandustegevuse jätkamine ei ole võimalik. Ajutine pankrotihaldur andmetele tuginedes tegi järelduse, et välja on kujunenud võlgniku maksejõuetus ja tema majanduslikust olukorrast tulenevalt on maksejõuetus alaline. Aruandes märgitult vara pankrotivarasse tagasivõitmise õiguslikke aluseid haldur ei tuvastanud. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel. PankrS § 29 lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et PankrS § 29 lg 1 alusel tuleb lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Lähtuvalt PankrS § 165 lg 3 vabastada ajutine pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Anda võlgniku dokumendid hoiule likvideerijale IS’ile. Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste kohta kohus vormistab eraldi määruse.

Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.