2-09-57403/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Juhindudes TsMS §-st 487 g-st 1 kohustas kohus hagejat esitama 14 päeva jooksul kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt, juhindudes TsMS §-st 139, riigilõivu. 19.02.2010 esitas AT’i hagi OT’i vastu võla saamiseks. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 10 000 krooni ja menetluskulud. 22.09.2010 toimunud istungil vähendas hageja esindaja 10.08.2007 arves nr 13 näidatud kauba „Veskiviin 0,5, kogus 48, hind 52 krooni, summa 2496 krooni“ (tlk. 51) summat poole võrra, seega 1248 krooni võrra. Hageja oli abielus AT’iga alates XXX (tlk. 22), kes suri (tlk. 23). AT oli kostja OT (sünd. XXX) isa. Kuna AT ei koostanud testamenti, siis toimus pärimine seaduse järgi ning seadusjärgseteks pärijateks olid hageja ja kostja (tlk. 24-25). Pärandvaraks oli 1⁄2 pool korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn ning pool AT’i kontol asuvast rahast 1 906,44 USD (20 568,39 krooni) ning palk- ja puhkusehüvitis. AT’i matusega seotud kulud kandis täies ulatuses, kokku summas 16 640,20 krooni, hageja, millede tõendamiseks esitas ta arved (tlk 48-52). Kostja, kui AT’i pärija, ei ole hagejale AT’i matusekulusid pooles ulatuses ehk summas 8 320 krooni hüvitanud. Samuti ei ole kostja kandnud oma kaasomandi suuruse ulatuses korteriomandi üldkulusid, millised perioodil august 2007 – veebruar 2009 moodustasid 8 108,05 krooni (tlk. 28-47). Kuna kostja päris 1⁄4 korteriomandist (tlk 53), siis nõuab hageja kostjalt 1⁄4 korteriomandi; asukohaga XXX, Tallinn, korrashoidmise kuludest, v.a kommunaalkulud, ehk 2 027 krooni. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Tallinna notari Tarvo P poolt 28.01.2008 väljastatud pärimisõiguse tunnistusest tuleneb, et XXXsurnud AT’i pärijateks on võrdsetes osades hageja ja kostja. Pärandvara hulka kuulus 1⁄2 korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn, 1⁄2 suurune osa arvetest Eesti Krediidipangas ning 1⁄2 suurune osa väljamaksmisele kuuluvatest rahasummadest summas 12 568 krooni OÜ-st A vastavalt 21.07.2007 jõustunud töövaidluskomisjoni otsusest. Pooled pärisid pärandvarast hageja 3⁄4 ja kostja 1⁄4. Peale AT’i surma asus hageja pärandvara ainuisikuliselt valdama, käsutama ja kasutama. Pärandi hulka kuulunud korteriomandi ja pärandaja nimele vormistatud konto on olnud hageja ainukasutuses, mistõttu kostjal ei olnud reaalset võimalust seda kasutada ning, mille tagajärjel pärimisõiguse tunnistuse väljastamise ajaks pärandaja kontol raha praktiliselt puudus. Samuti ei ole hageja käitunud heas usus korteri jagamisel ning on tasunud kostjale korteri eest vähem hüvitist, kui on tegelik korteri turuväärtus. Ajavahemikul august 2007 – veebruar 2009 ei olnud kostjal juurdepääsu korterile ega korteri kasutamise võimalust. Seega on põhjendamatu nõuda kostjalt korteri korrashoidmise kulude tasumist. Kostja leiab, et hageja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, mistõttu matusekulude nõue summas 8 320 krooni on põhjendamatu ja tõendamata. Kostja rõhutab, et on kandnud matuse tegelikud ja mõistlikud kulud võrdselt hagejaga. Kostja osales matuse korraldamisel ning on hagejat sõidutanud erinevatesse asutustesse seoses dokumentide vormistamisega, matmise tellimisega ning matusetoetuse ja surnu viimase töötasu saamisega, milleks on kostjal kulunud minimaalselt 300 krooni ning mis tuleb lugeda samuti matusekuludeks (tlk. 73). Veel märgib kostja, et hagejale maksti AT’i matmiseks Pensioniameti poolt toetust ning samuti surnu viimane pension, mis oli piisav matuse üldkulude kandmiseks. Täielikult alusetu on pärgade ostmiseks kulutatud 1 425 krooni. Iga inimene ostab ise pärja (tlk. 72). Põhjendamata on matuste korraldamiseks viina ostmiseks kulunud summa 3 246 krooni. Kostja märgib, et pooled korraldasid peied eraldi ning hageja peitel osalesid hageja ja tema isiklikud tuttavad ja sugulased

ning kostja viibis seal vähest aega. Kostja korraldas enda sugulastele ja tuttavatele peied ise (tlk 72). Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled on Tallinna notari Tarvo P poolt 28.01.2008 välja antud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt XXXsurnud AT’i ainsad pärijad, kes võrdsetes osades pärisid pärandvara; milleks oli 1⁄2 suurune mõtteline osa korteriomandist, asukohaga XXX, Tallinn (vara koguväärtus 700 000 krooni), 1⁄2 suurune osa kontodel nr. XXX,XXX,XXXasuvatest rahasummadest AS Eesti Krediidipangas kokku 1906,44 USD, millele vastab Eesti Panga kursi alusel 21.01.2008.a. seisuga 20 568,39 EEK) ning 1⁄2 suurune mõtteline osa OÜ-st A väljamõistetud palga ja puhkusehüvitistest, vastavalt 21.07.2007 töövaidlusasjas nr. 9.01-02/646/07 jõustunud Töövaidluskomisjoni otsusele (tlk. 26-27). TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõudis kostjalt pärandaja AT’i matusekulude hüvitamist pooles ulatuses summas 8320 krooni ja pärandvara, 1/4 korteriomandi (asukohaga XXX Tallinn) üldkulude hüvitamist summas 2027 krooni perioodi august 2007 kuni veebruar 2009 eest, kuna hageja kandis kõik pärandaja matustega seotud kulud summas 16 640,20 krooni ja pärandvara hoolduse üldkuludest (millised august 2007 – veebruar 2009 moodustasid 8 108,05 krooni), seega kostjale kuuluva 1/4 osa summas 2 027 krooni (tlk. 28-47). Hageja palub kostjalt välja mõista 10 000 (kümme ) tuhat krooni. Hageja esitas tõenditena matusekulude arved (tlk 48-52) ja korteriomandi kulude arved perioodi august 2007 – veebruar 2009 kohta (tlk. 28-47) ja pärandaja hauaplaadi ja selle paigaldamise, tellimus nr. XXX , 9.07.2009 summas 3673 krooni (tlk.84). Kostja vaidles hagile vastu. Peale pärandaja surma asus hageja ainuisikuliselt pärandvara valdama, käsutama ja kasutama. Pärandvara hulka kuulunud korteriomandi 1/2 mõtteline osa ja pärandaja nimele vormistatud kontod olid hageja ainukasutuses. Pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise ajaks 28.01.2008.a. pärandaja kontodel raha praktiliselt puudus, mistõttu kostjal ei olnud reaalset võimalust seda kasutada. Samuti tasus hageja kostjale tema kaasomandi osa eest vähem hüvitist, kui oli selle tegelik turuväärtus. Perioodil august 2007– veebruar 2009 ei olnud kostjal juurdepääsu korterile ega korteri kasutamise võimalust, mistõttu on põhjendamatu nõuda kostjalt eelmärgitud perioodi eest kostjale kuulunud korteriomandi osa korrashoidmise kulude tasumist. Kostja rõhutab, et on kandnud pärandaja matuse tegelikud ja mõistlikud kulud võrdselt hagejaga. Kostja osales matuse korraldamisel ning on sõidutas hagejat erinevatesse asutustesse seoses dokumentide vormistamisega, matmise tellimisega ning matusetoetuse ja surnu viimase töötasu kättesaamisega, milleks on kostjal kulunud minimaalselt 300 krooni ning mis tuleb lugeda samuti matusekuludeks (tlk. 73). Matusekulude nõue 8 320 krooni on põhjendamatu. Hagejale maksti AT’i matmiseks Pensioniameti poolt toetust ning samuti surnu viimane pension, mis oli piisav matuse üldkulude kandmiseks. Alusetu on pärgade ostmiseks kulutatud 1425 krooni nõue. Mingit kokkulepet selles osas pooltel ei olnud ega saanud olla. Tavapäraselt ostab iga leinaja ise pärja, mida kostja ka tegi (tlk. 72). Kostja vaidleb vastu matuste korraldamiseks viina ostmiseks kulutatud summale 3 246 krooni. Kostja märgib, et pooled korraldasid peied eraldi ning hageja peitel osalesid hageja ja tema isiklikud tuttavad ja sugulased ning kostja viibis seal vähest aega. Kostja korraldas enda tuttavatele ja sugulastele eraldi peied (tlk 72).

Pärimisseaduse (PärS) § 131 lg. 1 kohaselt pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Pärimisõiguse tunnistuse kohaselt pärisid pooled pärandaja pärandvara võrdses ulatuses, seega 1/4 korteriomandist ja 1⁄4 kontodel olevatest summadest ning 1⁄4 pärandaja kasuks väljamõistetud palga- ja puhkuse hüvitisest. Seega oli kummagi pärija saadaoleva pärandi väärtus orienteeruvalt 180 142 krooni pluss saadaoleva palga- ja puhkusehüvitis. Lisaks saab matusekorraldaja, kelleks hagi kohaselt oli hageja, vastavalt Riikliku matusetoetuse seaduse (RMTS) § 2 kohaselt matuse korraldamiseks ühekordset toetust.. Tulenevalt RMTS § 6 lg. 1 matusetoetuse suuruse kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. 2007.a. riigieelarve seaduse § 3 lg. 8 järgi matusetoetuse suurus oli 2600 krooni vastavalt RMTS § 6 lõikele 1. Seega on kohus järeldab, et hageja sai matusetoetust summas 2600 krooni. RMTS § 3 kohaselt on matuse korraldamise kulud surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esitatud Matusebüroo Kristin OÜ arve nr XXX , 9.08.2007 summas 2060 krooni (tlk. 48), Tallinna Kalmistud arve nr. XXX, summas 1970 krooni (tlk.49), Tallinna Matusebüroo matuseteenuse arve nr. XXX, 9.08.2007 osaliselt summas 6132 krooni (miinus 3 pärja maksumus 1425 krooni) (tlk. 50), arve 10.08.2007 summas 298,50 krooni (mahlad, joogitopsid), jaemüügiarve nr. 13 summas 445 krooni (s.o. kõik toiduained ja 2 pudelit viina), leinatalitusega seotud peielaua arve nr. XXX, 10.08.2007 summas 2278 krooni (sealhulgas ka alkohol 750 krooni eest) ja matuse korraldamisega seotud sõitudeks kulunud 37 liitrit bensiini maksumus 500 krooni (tlk. 73). Seega on põhjendatud ja mõistlikud matuse korraldamise kulud kokku summas 13683,5 krooni, ümmardatult 13684 krooni. Pärandaja matusekulude arvestamisel lähtub kohus ka asja-olust, et hageja sai vastavalt RMTS §§-de 2 ja 6 alusel matusetoetust 2600 krooni vastavalt 2007 riigieelarve seaduse § 3 lg. 8 sätestatule. Hageja ei ole hagis osutanud milliste matuse korraldamise kulude katteks ta eelnimetatud summat kasutas ega ole ka hagis viidanud, et ta on eelnimetatud summa ga arvestanud matuse korraldamisel. Kohus leiab, et kuna riiklikku ühekordset matusetoetust antakse ainult matuse korraldamiseks, ja mida hageja tõenäoliselt kasutas matuse korraldamisel, siis tuleb matuse kulude üldsummast 13684 krooni maha arvata summa 2600 krooni . Seega on poolte kantav matuse korraldamise kulu 11084 krooni (13684-2600), millest mõlemal poolel tuleb kanda 5542 krooni. Hageja on tasunud arved summas 11214 krooni (2060 + 6132 +298,50+445+2278)(sealhulgas matusetoetuse arvelt 2600 krooni). Kostja on tasunud arved summas 2470 krooni (1970 + 500). Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja mõistlikke matuse kulusid tasunud suuremas ulatuses summas 3072 krooni (5542-2470), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on hageja tellinud 9.07.2009 (tellimus nr. XXX , tlk.84) pärandaja hauale kiviplaadi maksumusega 3673 krooni, millise summa on hageja lõplikult tasunud 14.07.2009, mistõttu mõistlikkuse põhimõttel tuleb eelnimetatud summa tuleb poolte vahel jagada võrdselt, seega mõlema poole kanda jääb 1836,50 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista 1836,50 krooni. Eeltoodust lähtudes tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhjendatud ja mõistlikud matuse korraldamise kulud summas krooni 4908,50 (3072 +1836,50). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg. 2 kohaselt kohustus muutub täitmiseks, kui on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt (tlk. 53) oli kostja pärandvarana saadud korteriomandi 1⁄4 kaasomanik ajavahemikul 06.02.2008 kuni 02.03.2009. Seega sellel perioodil tulnuks kostjal täita omandatud kinnisvara seotud kohustusi vastavalt tema kaasomandi ulatusele. Hageja on esitanud korteriomandi arved perioodi juuli 2007 kuni veebruar 2009 kohta(tlk.2847) ja sama perioodi kohta üldkulude arvestuse summas 8108,05 krooni (tlk. 18), millest 1⁄4 osa summas 2027 väljamõistmist nõuab kostjalt kui 1⁄4 mõttelise osa kaasomanikult .