Tsiviilasi nr 2-10-12683
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-12683
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Rxxxxxx Jxxxxxxxx ja Axxxx Lxxxxxvastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); Hageja esindaja: Liisu Kreisman (e-post: [email protected]) Kostja: Rxxxxxx Jxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kostja: Axxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
Kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses
BIGBANK AS esitas 17.03.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RxxxxxxxJxxxxxxxxxxx ja Axxxx Lxxxxxx 84 911,14 krooni saamiseks. Kohus tegi 26.03.2010.a võlgnikele makseettepaneku, 09.04.2010.a esitasid mõlemad võlgnikud makseettepanekule vastuväite. 29.06.2010.a kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse BIGBANK AS avalduses Rxxxxxx Jxxxxxxxxx ja Axxxx Lxxxx vastu ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 23.07.2010.a Tartu Maakohtule hagi kostjate vastu 82 945,60 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 07. septembriks 2010.a. Menetlusdokumendid toimetati kostja Rxxxxxx Jxxxxxxxxxxe kätte 16.08.2010.a ning kostja Axxxx Lxxxxxx 06.09.2010.a. Kostjad ei ole kohtule vastanud. 07.10.2010.a esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu. Lepingus taotlesid pooled kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist sel alusel.
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on sõlminud kostjate kohustuste täitmiseks kompromissilepingu. See ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud, et nad teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud ja taotlenud kohtult menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist viie päevani. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik taotlus rahuldada ja poolte kokkuleppel tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 5382,44 krooni (1/2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 3427,56 krooni + maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1644,88 krooni + hagimaterjalide väljatrüki eest tasutud riigilõiv
310 krooni) kannavad solidaarselt kostjad. Samuti on kokku lepitud, et muud kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda. Pooled taotlesid hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist hagejale pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Asja materjalidest nähtuvalt tasus hageja 17.03.2010.a maksekorraldusega nr92590987 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072369 (selgitus „0600221/14kt-1, Riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, Rxxxxxx Jxxxxxxxx“) riigilõivu 1644,88 krooni (tl 15) ning 23.07.2010.a maksekorraldusega nr 92748411 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 (selgitus „0600221/14kt-1; RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest, Rxxxxxx Jxxxxxxxx“) riigilõivu 7165,12 krooni (tl 19), millest riigilõiv hagi esitamise eest oli 6855,12 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb vastavalt esitatud taotlusele tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 3427,56 krooni taotluses toodud arveldusarvele. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 150 lg 2 p 1; § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433, § 489 lg 2, § 661 lg 4.
Kohtunik Ü. Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.