Tsiviilasja number
2-09-43774
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
18.oktoober 2010
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Aktsiaselts VD hagi Osaühing AC(praeguse ärinimega OÜ GP) ja HA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 51721 krooni Hageja: Aktsiaselts VD(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Eve L (Ann Saar AB ) Kostja 1: OÜ GP (end ärinimi Osaühing AC, registrikood XXX, asukoht teadmata), seaduslike esindajate andmed teadmata Kostja 2: HA(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja 2 lepinguline esindaja Ivo K (Ehituse Õigusbüroo OÜ )
Asi läbivaadatud kohtuistungil
21.09.2010
Kohtuistungil osalesid
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
02.09.2009 AS VD esitas Harju Maakohtule hagi OÜ AC ja HA vastu võlgnevuse 51 721 koos lisanduva viivisega kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks. Vastavalt hageja ja kostja I vahel 27.09.2006 sõlmitud kaubamüügilepingule nr 98/1229 müüs hageja kostjale I kaupu vastavalt hageja hinnakirjas pakutavale sortimendile, lähtudes kostja tellimustest. Lepingu tähtaeg – üks aasta arvates allakirjutamise momendist – tuleb vastavalt lepingu punktile 3.5. lugeda pikenenuks kuni 27.09.2009. 04.11.2008 väljastas hageja kostjale I arve nr 380306 arvel nimetatud ja saatelehe nr 880610 alusel kostjale I väljastatud kaupade eest kogusummas 9 808 krooni. 26.11.2008 väljastas hageja kostjale I arve nr 828859 arvel toodud ja saatelehe nr 885702 alusel kostjale I väljastatud kaupade eest kogusummas 41 913 krooni. Pooltevahelise kaubamüügilepingu nr 98/1229 punktis 2.2.1. sätestati kostja I kohustus tasuda kaupade eest vastavalt müüja poolt esitatud arvetele 30 kalendripäeva jooksul alates kauba kättesaamisest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 04.11.2008 arvele nr 380306 ja 26.11.2008 arvele nr 828859 on hageja maksetingimuseks märkinud 60 päeva. 04.11.2008 arve tasumise tähtaeg möödus seega 03.01.2009 ja 26.11.2008 arve tasumise tähtaeg möödus 25.01.2009. 13.01.2009 sõlmisid hageja (kreeditor), kostja I (deebitor) ja kostja II HA(käendaja) käenduslepingu ülalnimetatud kaubamüügilepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Käendaja kohustus tasuma ja kustutama deebitori kõik rahalised kohustused kreeditori ees, mis on tekkinud kreeditori ja deebitori vahel sõlmitud kaubamüügilepingust nr 98/112, kui deebitor ei täida oma lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt. Käenduslepingu punkti 10 kohaselt on maksimaalne käendatav summa 400 000 krooni. 06.03.2009 saatis hageja kostjale II kui käendajale tähitud postiga maksenõude ettepanekuga tasuda kostjale I 06.03.2009 seisuga olnud võlgnevus summas 237 377 krooni, milline summa sisaldas ka käesoleva hagi esitamise aluseks olevatest arvetest r 380306 ja 828859 tekkinud võlgnevust. Mõlemad nimetatud arved kokku summas 51 721 krooni on hagejale käesoleva ajani tasumata. Kaubamüügilepingu nr 98/112 punkti 2.1.9 järgi oli müüjal õigus nõuda kostjalt I maksetega hilinemisel viivist kuni 0,15 % maksmata summalt päevas. Seisuga 18.08.2009 on sissenõutavaks muutunud viivis 16 150,29 krooni. 27.05.2009 teatas kostja II lepinguline esindaja hagejale käenduslepingu ülesütlemisest. Teate kohaselt on kostja II kostja I osanike 18.05.2009 üldkoosoleku otsusega kostja I juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud ja keeldub seetõttu käendamast kostja I kohustuste suurenemist, mis on
toimunud ajal, mil ta ei olnud enam kostja II juhatuse liige. Hageja leiab, et ülesütlemine ei lõpetanud käenduslepingu kehtivust, kuna käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelistest suhetest. Ka käenduslepingu punt 5 sätestab, et käendaja kohustus deebitori võlgnevuse kustutamiseks kreeditori ees on tagasivõtmatu, tingimusteta ning solidaarne deebitori vastutusega ning hõlmab kõiki lepingust selle kehtivusajal tekkivaid rahalisi kohustusi kreeditori kasuks, sh intressid, viivised ja kahjud. Põhivõlgnevuse tekkimise aluseks olevad tehingud toimusid kostja II kostja I juhatuse liikmeks oleku ajal ning kehtiva käenduslepingu järgi vastutab ta solidaarselt põhivõlgnikuga nii põhivõla kui selle tasumiseni tekkivate viiviste eest. Hageja palus hagi rahuldada, mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlg 51 721 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 16 150,29 krooni ning alates 19.08.2009 viivised 0,15 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem, kui põhinõude ulatuses. 21.09.2010 kohtuistungil hageja loobus hagist kostja 1 suhtes ning palus kostja 2 suhtes hagi kogu ulatuses rahuldada. Vastuseks kostja II kohtuistungil avaldatud täiendavatele vastuväidetele hageja märkis, et käesoleval juhul ei tule lähtuda krediidipiirist 50 000 krooni, sest vaidlusaluste arvete näol on tegemist kaupade müügiga ühe projekti raames (projektimüügiga), milleks pooled leppisid kaubamüügilepingus kokku kehtestatud krediidipiirist erinevate kokkulepete sõlmimise. Käenduslepingus on käenduse maksimaalsummaks 400 000 krooni. Kostja A. H oli käenduslepingu sõlmimisel tuttav kaubamüügilepinguga.
Kostja II (edaspidi kostja) 01.12.2009 kirjalikus vastuses hageja nõuet ei tunnistanud. Kostja leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Kostja leiab, et hageja nõue, mida käendaja kohustus käenduslepinguga tagama, on nõuetekohaselt määratlemata. Käendusleping on VÕS § 144 lg 2 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning seetõttu hagejal puudub nõue kostja vastu. Kuna kostjal puudub rahaline kohustus hageja ees, on ka hageja viivisenõuded kostja II vastu alusetud. Kostja II ei välista, et hagi tuleks rahuldada kostja I suhtes, kuid isegi juhul, kui kostja II ja hageja vaheline käendusleping ei ole tühine, tuleks hagi kostja II suhtes jätta rahuldamata, kuna kostja I haginõudes esitatud kohustused hageja ees tekkisid enne hageja ja kostja II vahel käenduslepingu sõlmimist, mistõttu ei laiene kostja II poolt hagejaga sõlmitud käenduslepingust tulenevad kostja II kohustused enne käenduslepingu sõlmimist tekkinud kohustustele. Juhul, kui hageja ja kostja II oleksid saavutanud kokkuleppe ka enne käenduslepingu sõlmimist tekkinud kostja I kohustuste täitmise tagamises kostja II pool, tulnuks poolte vahel sõlmitud käenduslepinguga juba tekkinud kohustused fikseerida ning ka nende tagamises kokku leppida. Vastava kokkulepe puudub ning kostja II soov käenduslepingu sõlmimisel ei olnud käendada enne käenduslepingu sõlmimist tekkinud ja kostja I poolt võetud kohustusi, siis hageja ja kostja II vahel sõlmitud käenduslepingust ei tulene, et kostja II peaks käendama ka kostja I kohustusi, mis olid tekkinud enne käenduslepingu sõlmimist. Hageja nõuab kostjalt II enne käenduslepingu sõlmimist tekkinud kohustuste täitmist. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ning kõik kostja II menetluskulud jätta hageja kanda. 21.09.2010 kohtuistungil kostja HA täiendas vastuväiteid järgmiselt: käenduslepingu punkti 1 kohaselt antakse kostjale 1 kaua krediiti kuni 50 000 krooni ulatuses. Käendaja kohustused ei saa olla suuremad põhivõlgniku kohustustest. Kui põhivõlgnik ja hageja on ületanud lepingumahtu, ei saa see suurendada käendaja kohustusi.
tulevikus kostjale I kauba müümisest kui juba müüdud kauba eest tasumise kohustuse käendamist. Kohus leiab, et kohustus tagada kindla kaubamüügilepingu alusel kindlaksmääratud krediidipiiri ulatuses müüdava kauba tasumise kohustus on piisavalt määratletud ning kostjal oli võimalik aru saada, milliseid kohustusi ta käendab. Kuigi VÕS § 142 lg 1 järgi on käenduslepingu poolteks võlausaldaja ja käendaja, on pooled pidanud vajalikuks põhivõlgniku ACOÜ esindaja kaudu osalenud käenduslepingu sõlmimisel ja Kostja A. H oli nii kaubamüügilepingu kui käenduslepingu sõlmimisel ka OÜ AC kaasamist käenduslepingu sõlmimisse. Kostja A. H allkirjastas käenduslepingu nii käendajana enda nimel, kui ka OÜ AC seadusliku esindajana. OÜ AC poolt kaubamüügilepingust tulenevate ostu-müügitehingute tegemise ja käenduslepingu sõlmimise ajal oli A. H üks OÜ AC kahest osanikust ja juhatuse ainus liige. Seega pidi A. H käenduslepingu sõlmimisel olema teadlik OÜ AC juba tekkinud tegelikust kohustustest hageja ees. Kostja kirjalikus vastuses hagile kinnitab, et käenduslepingu sõlmimise seadis hageja OÜ-ga AC edasise koostöö jätkamise tingimuseks. Hageja on esile toonud, et kostja I võlgnevus 2009.a. märtsis (so pärast käenduslepingu sõlmimist) oli üle 200 000 krooni, hagi esitamise ajaks oli võlgnevusest tasumata ainult kaks 2008.a. novembris esitatud arvet. Mõistlik on eeldada, et võlgnevused tasutakse nende tekkimise järjekorras, st varasemad arved tasuti enne, seega kogu võlgnevus oli tekkinud enne 2008.a. novembrit tehtud tehingutest ja seega ka enne käenduslepingu sõlmimist. Veenev on hageja esindaja selgitus, et käenduslepingus ei olnud võimalik võlgnevuse täpset summat märkida, kuna kostja I tegi võlgnevuse katteks makseid ning võlgnevuse suurus pidevalt muutus. Tõenditest ega poolte seisukohtadest ei nähtu, et pärast käenduslepingu sõlmimist oleks tegelikkuses toimunud kaubamüügilepingu alusel hageja ja kostja I vahel uusi ostu-müügitehinguid. Kuna A. H oli kaubamüügilepingu ja käenduslepingu sõlmimise ajal kostja I osanik ja seaduslik esindaja (juhatuse ainus liige), olid käenduslepingu sõlmimise ajaks tekkinud kostja I kohustused talle hästi teada, A. H osaniku ja juhatuse liikmena oli isiklikult huvitatud kostja I majandusliku käekäigu edendamisest ning just seetõttu sõlmis isikliku käenduslepingu kostja I kohustuste tagamiseks. Lisaks on kostja käenduslepingu punktis 7 nähtuva kinnituse kohaselt enne lepingu sõlmimist tutvunud lepingu sisuga ning OÜ ACmajandusliku seisundiga. Sellises olukorras on vastuolus hea usu põhimõttega kostja püüd pääseda vastutusest väidetega, et käendusleping on tühine tulevikus tekkivate nõuete ebapiisava määratlemise tõttu ning enne käenduslepingut tekkinud kohustustele käendus ei laiene.
põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kaubamüügilepingu punktis 2.1.9 on pooled kokku leppinud viivisemääras kuni 0,15 % maksmata summalt päevas, seega on kokku lepitud viivise maksimaalne määr ning hagejal on võimalik ise otsustada, millise määraga viivist nõuab. Arvetel on hageja märkinud viivisemääraks 0,10 % päevas. Hageja ei ole põhjendanud, miks hagiavalduses on viiviseid arvestatud arvetest erineva, kaubamüügilepingus sätestatud maksimaalse määraga. Kohus leiab, et arvetel ja samadest arvetest tuleneva võlgnevuse eest hagiavalduses viivise nõude esitamisel erineva viivisemäära kasutamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega mõistlik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja määraga 0,10 % põhivõlgnevusest päevas seisuga 18.10.2010 summaliselt ja edasi alates 19.01.2010 0,10 % põhivõlast päevas, kuid kokku viiviseid mitte rohkem, kui 50 000 krooni.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.