lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-52585/15

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-52585/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1363
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 1741 lg 3, 4TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-09-52585

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks- 14. oktoober 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-09-52585

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Raivo Lesseli vastu 8050 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

5050 krooni

Menetlusosalised ja nende hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (RK 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), esindaja prokurist esindajad Kristjan Vahar, e-post [email protected]; kostja Raivo Lessel Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Raivo Lesseli vastu osaliselt.
2.Välja mõista Raivo Lesselilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks 5066 (viis tuhat kuuskümmend kuus) krooni ja 55 senti, millest moodustab tagastamata laenusumma 3000 krooni, intress 700 krooni, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 350 krooni ja viivis perioodi 10.02.2007 kuni 23.08.2010 eest 1016,55 krooni.
3.Välja mõista Raivo Lesselilt Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks menetluskulu 756 (seitsesada viiskümmend kuus) krooni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 11.11.20262-25-130406/18Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
4.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Era Liisingu Inkassoteenused AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Raivo Lessel võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tartu Maakohtu menetluses on Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Raivo Lesseli vastu 8050 krooni (põhivõlgnevus 3000 krooni, intress 700 krooni, võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud 350 krooni ja viivis 4000 krooni perioodi eest 10.02.2007 kuni 23.08.2010) nõudes. Hageja nõude aluseks on kostja ja SMS Laen OÜ vahel 10.01.2007 sõlmitud leping nr 27804, millest tulenevad nõuded SMS Laen OÜ loovutas 06.12.2006 hagejale.
2.Kohus kohustas kostjat 13.09.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast teate kättesaamist (tl 42). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja emale Ljubov Lesselile 15.09.2010 (tl 43) edasiandmiseks kostjale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
6.Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 21.11.2006 lepingust nr 27804, 10.01.2007 maksekorraldusest nr 26208, laenuraportist, lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist, 12.02.2007 ja 06.03.2007 võlateatistest ning 06.12.2006 nõudeõiguse loovutamise lepingust koos lisadega (tl 21-36).
7.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et SMS Laen OÜ ja Raivo Lessel tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Seega puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg SMS Laen OÜ veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et SMS Laen OÜ ja Raivo Lesseli vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,5% suuruse viivise määra osas (182,5% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud määras arvestatud viivis 4000 krooni. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse 2(3)

viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud asjas nõuab hageja viivist 4000 krooni arvutatuna kokkuleppelises määras, kui põhivõlg on 3000 krooni. Samas ei ole hageja oma 4000 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Kuna hageja ei ole 4000 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 10.02.2007 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates 10.12.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni 23.08.2010 (hagi koostamise aeg) 8% aastas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi 10.02.2007 kuni 09.12.2008 eest 604,85 krooni (3000 × 11% × 669 / 365), perioodi 10.12.2008 kuni 31.12.2008 eest 17,18 krooni (3000 × 9,5% × 22 / 365) ja perioodi 01.01.2009 kuni 23.08.2010 eest 394,52 krooni (3000 × 8% × 600 / 365), kokku seega 1016,55 krooni (604,85 + 17,18 + 394,52). Hageja nõue põhivõla 3000 krooni, intressi 700 krooni ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu 350 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.

8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, s.o 63% hageja nõudest, jätab menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda ja 37% ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1200 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 765,51 krooni ja hagiavalduse esitamisel 434,49 krooni). Hagi osalist rahuldamist arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 63% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 756 krooni (1200 × 0,63). Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-24-6491/20Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja