OÜ Contimer hagi AS Eesti Raudtee vastu kahju 137 606.94 Suurbritannia naelsterlingi hüvitamiseks ja viivise 9681.50 Suurbritannia naelsterlingi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.12.2009.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 753 601 krooni ja 57 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Iseseisva nõudeta kolmanda isiku kostja poolel piiratud vastutusega ühingu LDZ Cargo apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Contimer (registrikood 10002879, asukoht: Tallinn, aadress: Masina 11, 10144 Tallinn) tehinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov Kostja: AS Eesti Raudtee (registrikood 10281796, asukoht: Tallinn, aadress: Toompuiestee 35, 15073 Tallinn), tehinguline esindaja Tuuli Mizer, Iseseiva nõudeta kolmas isik kostja poolel: piiratud vastutusega ühing LDZ Cargo (registrikood LV 40003788421, asukoht: Riia, aadress: Gogoli 3, Riia, Läti Vabariik LV-1547), tehinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
Kohtuistungi toimumise aeg
24.09.2010. a.
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Dmitri Redkin, hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov, kostja tehinguline esindaja Tuuli Mizer, kolmanda isiku tehinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
1.Harju Maakohtu 31.12.2009.a otsus jätta muutmata.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-80962
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulu kostja, AS Eesti Raudtee kanda ja ringkonnakohtu menetluskulu apellandi, LDZ Cargo kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.01.12.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi, milles palus välja mõista 137 606,94 Inglise naela ja viivised. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja Kraft Foods Global Commodities/ Taloca AG-ga (edaspidi Taloca) 20.12.2005.a tarnelepingu, mille alusel hageja kohustus Talocale vahendama tarneteenuseid kakaoubade ja muude kakaotoodete transpordiks. Tarnelepingu nõuetekohaseks täitmiseks oli hageja sõlminud kostjaga 18.05.2006.a lepingu nr 4V/188/06 kaubavedudealase koostöö kohta kostja teedel (edaspidi leping). Hageja laost laaditi eelnimetatud lepingute alusel ja sõltumatu tallifirma Binems esindajate juuresolekul 07.12.2007.a ja 01.02.2008.a kostja vagunitesse nr 24373565, 24632515, 21081153 ja 21121587 Talocale kuuluv kaup transpordiks Ukrainasse ning plommiti vastavad vagunid. Vagunid anti üle kostjale veoks Ukrainasse kauba saajale ZAO Kraft Foods Ukraina. Vastavalt Maardu jaamast saadetud telegrammidele selgus, et Lätis Daugavpilsi jaamas avastati vagunitelt puuduvad plommid ja vagunite avamisel selgus, et kaup oli osaliselt varastatud. Saaja ZAO Kraft Foods Ukraina esindajad kutsusid vaguni mahalaadimise juurde kohaliku Kaubandus- ja Tööstuskoja eksperdi, kelle juuresolekul loeti kaup üle ja kaaluti. Kauba inventuuri käigus selgus, et kokku oli neljast vagunist kaduma läinud 1823 kotti kakaoube. Vastavalt kaubaga kaasas olnud kaubaarvetele moodustas kaotsiläinud kauba kogumaksumus kokku 137 606,94 Inglise naela (edaspidi GBP). Hageja esitas 12.03.2008.a kaotsiläinud kauba osas kostjale eraldi 4 kirjalikku pretensiooni, mis kostja jättis oma 10.07.2008.a vastustega rahuldamata, viidates asjaolule, et Läti Raudtee, kellele Eesti Raudtee saatis pretensioonid täiendavaks läbivaatamiseks, pidas hageja pretensioone alusetuks. Samas ulatuses oli omakorda Talocal tekkinud 20.12.2005.a tarnelepingu alusel nõue hageja vastu. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist 0,05% kahjusummalt iga kahju hüvitamisega viivitatud päeva eest. Hagi esitamise hetkeks oli kostja viivitanud kahju hüvitamisega 129 päeva. Seega hagi esitamise seisuga moodustas hageja viivisnõue 8 875,20 Inglise naela s.o 164 667,80 krooni. Kostja taotles piiratud vastutusega ühingu LDZ Cargo kaasamist menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Harju Maakohtu 08.06.2009.a määrusega kaasati menetlusse piiratud vastutusega ühing LDZ Cargo iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-80962 Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja arvates oli ekslik ja tõendamata hageja väide nagu oleks Daugavpilsi jaamas avastatud kauba vargus eelnimetatud vagunitest. Kostja saatis hagiavalduse saamise järel selle tõlke Läti Raudteele, kus selle vaatas läbi piiratud vastutusega äriühing “LDZ CARGO”, kes oli VAS "Latvijas DzelzceĜš" tütarettevõtja ja kauba, mida veeti eelnimetatud vagunites, tegelik vedaja. Läti Raudtee tütarettevõtja SIA “LDZ Cargo” ja kostja olid veendunud, et käesoleval juhtumil ei ole vedaja süüdi kauba osalises kaotsiminekus, kuna Daugavpilsi jaamas oli avastatud küll plommsulgurite mahakiskumine vaidlusalustelt vagunitelt ent polnud rikutud standardseid seotisi ega kahjustatud külgluuke, mis välistas kauba varguse Daugavpilsi jaamas. Kostja leidis, et plommide selline mahakiskumine ilma vaguni luukidele ja nendel olevatele seotistele jälgi jätmata viitas selgelt asjaolule, et vaguniluuke ei olnud avatud pärast nende sulgemist lähtejaamas ja seotiste pealepanekut. Kostja asus seisukohale, et plommid kisti vagunitelt maha mitte vagunitest kauba varguse eesmärgil, vaid eesmärgiga veeretada vastutus kauba puudujäägi eest vedajale ning plommide puudumine ei ole antud juhul põhjuslikus seoses kauba puudujäägi tekkimisega. Hageja oli kohustatud kauba kaotsimineku eest hüvitise saamiseks tõendama temale põhjustatud varalise kahju olemasolu ja suurust. Kostja asus seisukohale, et hageja ei ole peale paljasõnaliste väidete esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kauba kaotsimineku tegelik koht oli või võis olla siiski Eesti Vabariik. Kõik tõendid viitasid sellele, et kui vagunid piiril Eesti Raudteelt Läti Raudteele üle anti, olid need korras ja nõuetekohaselt plommitud, plommsulgurite puudumine aga avastati Daugavpilsi jaamas ja kauba kaotsiminek pidi juhtuma kindlasti Läti Vabariigi territooriumil. Mittekorras plommsulguritega vaguneid naaberriigi raudtee-ettevõtjalt vastavalt piirilepingule pooltevahelisele praktikale vastu ei võetud, need tuli üleandval poolel rongist eemaldada, seejärel kõrvaldada puudused, st paigaldada oma plommsulgurid, ning koostada ka sellekohane akt. Midagi sellist aga vaidlusaluste vagunite puhul piirijaamades (Valga jaam Eesti Vabariigi poolelt ja Škirotava jaam Läti Vabariigi poolelt) tehtud ei olnud, millest kostja järeldas, et vähemalt kuni Läti Vabariigis asuva Škirotava jaamani pidid vagunitel peal olema kaubasaatja, st hageja plommsulgurid. Kostja leidis, et viivise arvestamisel tuli lähtuda SMGS art 28 § 3, mille kohaselt tuli hüvitise maksmisega viivitamisel tasuda viivist 4% aastas võlgnetavalt summalt. Kolmanda isiku seisukoht
3.Kolmas isik vaidles samuti hagile vastu. Kommertsaktidest ja üldvormiaktidest nähtuvalt olid nimetatud vagunitel rongi paremal küljel sõidusuunas saatja plommid eemaldatud, ent traatsulgurid olid terved. Hageja esitatud fotolt oli selgelt näha, et traatsulguri kinnitamiseks oli vaja spetsiaalset seadet. Fotol seisis hageja töötaja vaguni kõrval rambil, ent tegelikult asus traatsulgur maapinnast 2 meetri ja 40 cm kõrgusel. Nimetatud tehnilist operatsiooni ei ole võimalik läbi viia ajal, mil vagun seisab jaamateel, sest selleks tuleb ronida vagunitrepile; ühe käega aga ei ole võimalik traatsulguri kinnitusseadet käsitseda. Kolmas isik juhtis tähelepanu asjaolule, et vagunit nr 24466252 veeti 2007.a detsembris ja see anti kaubasaajale üle 24.12.2007.a rikkumata plommidega ja ilma igasuguste märkusteta. Vastavalt Ukraina raudteelt 21.01.2009.a saadud telegrammile nr 319/HM, ei ole kaubasaajalt kaebusi ega pretensioone laekunud". Eeltoodu alusel asus kolmas isik seisukohale, et rikkumata traatsulgurite olemasolu vaguniuste sulgurseadmetel andsid tunnistust sellest, et teeloleku ajal puudus ligipääs kaubale. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 31.12.2009.a otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus asus seisukohale, et Raudtee vastutas saatja või saaja ees
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-08-80962 SMGS art 23 § 1 järgi mh kauba täieliku või osalise kaotsimineku eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni selle väljastamiseni sihtjaamas. Kohus tuvastas, et Taloca ja hageja vahel 15.10.2008.a sõlmitud lepingust nähtus, et vaidlusalustest vagunitest kaduma läinud kaupade väärtus oli 137 606,94 Inglise naela ja hageja vastutas kauba kaotsimineku eest Taloca ees. Väljavõtted vagunite operatsioonidest Eestis ja võõrastel raudteedel ei andnud kohtu hinnangul alust kinnitada, et eelmärgitud vagunite plommsulgurid oleksid kadunud enne Daugavpilsi jaama. Kohus asus seisukohale, et kostja ja kolmanda isiku väited, et vagunitele olid paigaldatud traatsulgurid, mille kinnitamiseks oli vaja spetsiaalset seadet ja seda operatsiooni ei ole võimalik teostada ajal, kui vagun seisab jaamateel, ei lükanud ümber asjaolu, et vaidlusalustel vagunitel puudusid Daugavpilsi jaamas hageja paigaldatud plommsulgurid. Kohus leidis, et kuna kostja võttis hagejalt kauba koos saatekirjaga veoks vastu, vastutas ta SMGS art 22 järgi veolepingu täitmise eest kogu veose liikumistee ulatuses. SMGS art 25 § 1 sätestas, et kui raudtee oli kohustatud hüvitama saatjale või saajale kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekitatud kahju, arvutatakse hüvitise suurus hinna järgi, mis oli märgitud Taloca arvesse või sellest arvest tehtud ja pretensiooni esitamise riigis kehtestatud korra kohaselt tõestatud väljavõttesse. Eelneva põhjal oli veose saatjal õigus nõuda raudteelt kaotsiläinud kauba väärtuse hüvitamist ning see nõue ei ole seotud kauba kuuluvusega ega saatja või saaja õiguste või kohustustega kolmandate isikute suhtes. Seega tuli kostjal kaup üle anda raudteesaatelehel saajale märgitud saatelehel märgitud koguses ning kostja vastutuse seisukohalt ei ole tähtsust hageja võimalikel suhetel kolmandate isikutega, so Talocaga. Kohtu hinnangul tugines hageja kahju suuruse tõendamisel õigesti saatja Taloca kui välismaise hankija arvetele kogusummas 137 606,94 GBP. Kohus leidis, et hagejal puudus SMGS art 23 §-s 7 sätestatud tõendamiskohustus ning kahju tekkimist hageja poolt märgitud ulatuses eeldatakse. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostja vastutas hagejale kauba osalise kaotsiminekuga tekitatud kahju eest summas 137 606,94 Inglise naela. Kohus asus seisukohale, et lähtuvalt SMGS art 28 § 3 p 2 tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 9 681,50 Inglise naela. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kogusumma 137 606,94 + 9 681,50 = 147 288,44 Inglise naela. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kolmas isik apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu 31.12.2009.a otsuse täies ulatuses ja jätta hagi rahuldamata. Kolmas isik on seisukohal, et maakohtu otsus on tehtud TsMS § 232 ja SMGS artikli 23 § 8 nõudeid eirates ja arvestamata asjakohaseid tõendeid ja argumente. Kohus on otsuses viidanud SMGS artikli 23 §-le 4, mille kohaselt vabaneb raudtee vastutusest juhul kui kaupa sisaldavatel vagunitel on plommid vigastamata. Kolmas isik leib, et selline tingimus ei tähenda, et kui plommid vagunitel puuduvad, tekib raudteel automaatselt vastutus. Kolmas isik on menetluse ajal esitanud ja tõendanud asjaolusid, mille tõttu ei saa vedajat süüdistada kauba puudujäägis, kuna puudub põhjuslik seos plommide puudumise ja kauba puudujäägi vahel. Kolmanda isiku arvamusel vastutab kauba vedaja ainult plommide kadumise eest, kuid see fakt ei ole seotud kauba puudujäägiga vaidlusalustes vagunites. Lisaks eeltoodule on kolmas isik seisukohal, et kohus on põhjendamatult kohaldanud hüvitissummale SMGS artikli 28 §-s 3 sätestatud trahvi 4% ulatuses. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei hakka neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt üle kordama. Apellatsioonkaebuses kordab apellant seisukohti, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.
8.Kuigi raudteel on SMGS art 23 §-st 8 tulenev õigus tõendada, et kauba puudujääk on tekkinud muude asjaolude tõttu, ei ole ei kostja ega kolmas isik seda teinud. Maakohus analüüsis kõiki tõendeid ning väiteid ning asus õigesti seisukohale, et kostja ja kolmanda isiku poolt esitatud asjaolud ei lükka SMGS konventsioonis sätestatud vastutuse eeldust ümber. Maakohus leidis õigesti, et tsiviilasjas esitatud asjaolude ja kogutud tõendite alusel ei saa järeldada, et kauba mahalaadimine oleks vagunite liikumisest tulenevalt olnud välistatud. Samuti ei tähenda traatsulgurite korrasolek seda, et vaguneid ei oleks avatud. Traatsulgureid saavad paigaldada ka isikud, kellel ei ole plommimise võimalust. Selle asjaoluga, et vagun nr 24466252 toimetati väidetavalt sihtjaama ilma vigastusteta ning korras plommidega ning sellest avastati kauba puudujääk, ei tähenda, et raudtee ei peaks vastutama ükskõik millise puudujäägi eest, mis vedamisel tekib.
9.Maakohus ei ole valesti kohaldanud SMGS art 28 §-i 3. Käesoleva vaidluse raames väidab apellant, et vastava sätte kohaselt saaks viivist rakendada üksnes juhul, kui pretensioonile konventsioonis määratud tähtaja jooksul ei vastata. Ringkonnakohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Art 28 § 3 eesmärgiks on viivisenõude kehtestamine juhuks, kui rahalist kohustust õigeaegselt ei täideta. Vastava sätte eesmärgiks ei ole tagada, et pretensioonile vastataks tähtaegselt. Vastasel korral ei oleks pretensioonile vastamata jätmise eest rakendatav sanktsioon seotud nõude suurusega, mida pretensiooni raames nõutakse. Eespool toodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi ja jättis maakohtu menetluskulud kostja kanda, ei ole ringkonnakohtul alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Mart Reino
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.