Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

põhjus või mitte. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 30.10.2007 laenulepingu. Lepingu kohaselt sai kostja laenu 20 000 krooni neljaks aastaks igakuulise tagasimaksega 658 krooni. Kostja ei ole teinud ühtegi makset, võlausaldaja meeldetuletusele ei reageerinud. Hageja nõuab kostjalt 21 952 krooni tagastamata laenu katteks, 10 508.25 krooni intressi katteks (arvestusega 24 % aastas 728 päeva eest, so perioodi eest 22.02.2008 kuni 18.02.2010) ja võla sissenõudmisest tekkinud kulude katteks 1 097.62 krooni, mis seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Andrei Ivanovile saadetud hagimaterjalid ja kohtumääruse võttis ta isiklikult vastu 02.06.2010. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest tema kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega osaliselt rahuldada. Kohus loeb A. Ivanovi poolt hagile vastamata jätmise tõttu tõendatuks asjaolu, et ta sai hagejalt laenuks 20 000 krooni intressimääraga 24 % aastas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista 20 000 krooni laenu katteks ning 1 822.36 krooni laenuintressi katteks (summeerituna arvetel märgitud intressidest). Intress on lepingus kokku lepitud tasu laenatud raha kasutamise eest. Pärast laenulepingu ülesütlemist on laenusaaja viivituses ning hagejal on õigus laenu tagastamisega viivitatud aja eest nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 1. lause alusel. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt välja viivise 9 573.70 krooni, arvutatuna põhivõlalt 20 000 krooni, mitte hagiavalduses märgitud põhivõlalt ja intressilt. Hagejal ei ole seadusest tulenevat alust arvutada viivist intressilt. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulu: meeldetuletuste saatmine 2 x 65 krooni ja võla sissenõudmine volitatud isiku kaudu, milleks hageja kulutas 1 097.62 krooni. VÕS § 115 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, mistõttu 1 227.62 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitamiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja esindaja on esitanud kohtule riigilõivu väljamõistmise nõude summas 5 000 krooni. Kohus rahuldab hagi olulises osas. Tulenevalt sellest jätab kohus menetluskulud kostja kanda terves ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 5000 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.