Võlaõigus › Võõrandamislepingud

orderiga nr 270094 summas 7 434 krooni, arve 270094 tasutud hageja poolt, ja 11.10.2007 Vecta Design OÜ kassa sissetuleku orderiga nr 1 summas 7 316 krooni, arve nr 200703 tasutud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt hageja arusaam ja seisukoht, et tema nõue koosnes neljast osast, s.o. hinna alandamise nõue, hageja väidetav kulu summas 14 750 krooni, viivis mööbli tarnimisega hilinemise eest 2 025 krooni ja intress raha tagastamisega viivitamise eest 1 689 krooni, on menetluslikult väär ja põhjendamatu. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja esitas hageja menetlusdokumendile viivitamatult vastuväite, s.t. hageja ei ole saanud kostjalt nõusolekut hagi aluse või eseme muutmiseks. Hageja esitatud menetlusdokumendis ei sisaldu kohtule esitatud taotlust, et hagi muutmine on toimunud mõjuval põhjusel ning sellepärast peaks kohus jätma hagi muutmise läbi vaatamata ja menetlusse vastu võtmata. Hageja muutis 23.09.2009 menetlusdokumendiga nii hagi eset, kui hagi alust. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt hinna alandamist, intressi ja viivist, varalise kahju väljanõudmist hageja ei taotlenud. Hageja ei või oma siseveendumuse järgi interpreteerida asjaolusid nagu temale konkreetsel ajahetkel kasulik on. Hageja on asjaolud ära toonud hagiavalduses ning hilisem asjaolude tõlgendamine on alusetu ja põhjendamatu. Hageja tõi hagiavalduse esitamise õiguslikuks aluseks muuhulgas VÕS § 101 lg 1 p 5 ja p 3. Varalise kahju väljanõudmist puudutavaid sätteid ei ole hageja hagis ära toonud ega taotlenud kohtul selliste õiguslike sätete kohaldamist. Esitatud menetlusdokument on arusaamatu ning seda ei ole võimalik menetleda ebaselguse tõttu. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt peab nõue olema selgelt väljendatud. Hagiavalduses on põhinõudeks hinna alandamisega seonduv. Kostjale jääb arusaamatuks, millistel õiguslikel alustel antud nõue muutus osaliselt teiseks nõudeks. Avalduses taotleb hageja varalise kahju hüvitamist, seega muutuvad nii hagi ese, kui hagi alus ning ka kohaldatavad õiguslikud sätted. Eeltoodust tulenevalt tuleb avaldus hagi muutmiseks jätta läbi vaatamata ja menetlusse võtmata. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu, ning leidis, et hageja on loobunud oma põhinõudest ning soovib jätkata menetlust vaid kõrvalnõuete osas. Menetluskulude taotluse osas asus kostja seisukohale, et ta nõustus tegema menetluse kestel parandustöid suuremas mahus, kui hagiavalduses märgitud. Hageja ei ole kunagi pretensioone selgelt väljendatuna kostjale esitanud. Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et ei omanud mingeid tsiviilsuhteid ettevõtetega, millised esitasid arusaamatuid pretensioone ja arveid. Kostja vastas antud ettevõtetele, et peab nõudeid ja arveid alusetuks. Selgitamata hageja nõuete põhjendatust (ilma ekspertiisi läbi viimata), nõustus kostja tegema parandustöid omal kulul. Köögimööbli ülevaatusel selgus, et teatud osa defektidest võis tekkida mööbli vale kasutamise tõttu, kuid vaatamata sellele parandas kostja defektid, hagejale

täiendavaid tingimusi esitamata. Kostja pakkus hagejale kompromissi, mille kohaselt kostja parandab köögimööblil esinevad defektid, millega hageja nõustus. Hageja kasutab oma protsessuaalseid õigusi pahauskselt, üritades muuta hagi alust ja hagi eset ning soovib jätkata menetlust ja nõuda alusetult kostjalt täiendavaid summasid, vaatamata saavutatud kokkuleppele. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesoleval juhul näitas kostja üles head tahet lahendada vaidlus kompromissiga, millest johtuvalt ei või jätta menetluskulusid kostja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja täitis poolte vahel kooskõlastatud kompromissi tingimused täies ulatuses ja seega hageja taotlus jätta menetluskulud kostja kanda on kohatu ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja alternatiivne nõue on kohatu ja põhjendamatu eelmärgitud põhjendustel ja alustel. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb alternatiiv, s.t. alternatiivse nõude puhul peaks kohtul olema valik rahuldada hagi vähemalt kahe erineva eseme järgi. Käesoleval juhul hageja loobus põhinõudest ja esitas sisuliselt uue hagi, milles on muudetud hagi ese ja hagi alus. Millised alternatiivid on kohtule antud, ei ole kostjale selge, s.t. milline on põhinõue ja milline(sed) on alternatiivnõue(ded) ei ole hageja menetlusdokumendis selgitatud. Hageja on loobunud põhinõudest ja esitanud uue põhinõude, muid põhinõudeid ei ole kostja hageja menetlusdokumendis leidnud. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus võttis 08.02.2010 otsusega vastu hagist loobumise summas 43 312 krooni, ning mõistis välja OÜ-lt Grand Mööbli Stuudio Sergei Korjukovetsi kasuks tekkinud kahju hüvitamiseks 14 750 krooni, mööbli tarnimisega hilinemise eest viivise 2 025 krooni ja raha tagastamisega viivitamise eest intressi 1 689 krooni ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse kohaselt kostja ei ole põhistanud oma vastuväidet, et viivis mööbli tarnimisega hilinemise eest summas 2 025 krooni ja intress raha tagastamisega viivitamise eest summas 1 689 krooni, on menetluslikult väärad ja põhjendamatud. Seega on hageja nõue põhjendatud, tuleneb seadusest ja pooltevahelisest lepingust. Kostja vastuväited hagi muutmise kohta ja alternatiivnõude kohta on põhjendamatud. Kohus leidis, et hageja poolt ei toimunud hagi muutmist TsMS § 376 mõttes, vaid hageja täpsustas oma nõuet muutunud olukorda arvestades, ehk peale seda, kui kostja oli omal kulul vaidlusalused parendused teinud kaks aastat pärast hagi esitamist. Hageja alternatiivnõue on seaduslik ja tuleneb TsMS § 370 lg-st 2. Hageja nõue, mis tuleneb kulutustest seoses kostja poolt ühendamata jäetud kommunikatsioonidest, tuleb rahuldada, kulutused on vältimatud ja on tingitud mööbli ümbertegemisest. Kulutusi tõendas hageja OÜ Exelion kassa sissetuleku orderiga nr 270094, väljastatud 12.10.2007, summa 7 434 krooni ja arvega 270094 ning Vecta Design OÜ kassa sissetuleku orderiga nr 1, väljastatud 11.10.2007, summa 7 316 krooni ja arvega nr 200703. Need kulutused on seotud kostja poolt hagejale tekitatud kahjuga VÕS § 127 lg 3 ja 222 lg 4 järgi, seega on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja seaduslik.

Apellatsioonkaebus Kostja OÜ Grand Mööbli Stuudio palub maakohtu otsuse tühistada (v.a. hagist loobumise osas) ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellant leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja jätnud põhistamata oma seisukoha tõendite osas. Kohtu põhjendav osa koosneb 6 lõigust, millest ei piisa kõikide tõendite ja menetluse kestel kogutud asjaolude analüüsimiseks. Maakohus eksis menetlusõiguse normi vastu, jättes tõendid, väited ja vastuväited suuremas osas põhjendavas osas analüüsimata. Apellant leiab, et kohtul puudus alus rahuldada muudetud hagi. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja p 2 kohaselt hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kostja esitas hageja menetlusdokumendile vastuväite viivitamatult, s.t. hageja ei ole esimese astme kohtus saanud kostjalt nõusolekut hagi aluse või eseme muutmiseks. Kohus ei ole selgelt väljendatud nõusolekut hagi muutmiseks. Hageja esitatud menetlusdokumendis ei sisaldunud taotlust, et hagi muutmine on toimunud mõjuval põhjusel. Juba sel menetluslikul põhjusel peaks kohus jätma hagi muutmise läbi vaatamata ja menetlusse vastu võtmata. Kohus jättis kohtuotsuses analüüsimata asjaolu, et hageja muutis oma 23.09.2009 menetlusdokumendiga nii hagi eset, kui ka hagi alust. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt hinna alandamist, intressi ja viivist. Varalise kahju väljanõudmist ei ole hageja hagis nõudnud. Hagiavalduse esitamise õiguslikuks aluseks oli muu hulgas VÕS § 101 lg 1 p 5 ja p 3. Varalise kahju välja nõudmist puudutavaid sätteid ei ole vastustaja hagis ära toonud ega taotlenud kohtul selliste õiguslike sätete kohaldamist. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt peab nõue olema selgelt väljendatud. Hagiavalduses oli põhinõudeks hinna alandamisega seonduv, kuid millistel õiguslikel alustel antud nõue võis muutuda osaliselt teiseks nõudeks, ei ole kohtuotsuses selgitatud. Kuna kohtuotsus 14 750 krooni väljamõistmise osas on tehtud varalise kahju hüvitamist puudutavatel õiguslikel alustel, mille väljamõistmist ei olnud hagis palutud, siis järelikult muutusid esimese astme kohtus nii hagi ese, kui ka hagi alus ning kohaldatavad õiguslikud sätted. Eeltoodust tulenevalt oleks pidanud kohus avalduse hagi muutmiseks jätma läbi vaatamata ja menetlusse võtmata. Kohus ei ole otsuses selgitanud, milles seisnes hagiavalduse nõuete alternatiiv, s.t. alternatiivse nõude puhul peaks kohtul olema valik rahuldada hagi vähemalt kahe erineva eseme järgi, s.t. kui kohus ei rahulda hagi põhinõude järgi, siis hageja soovil võidakse anda kohtule võimalus rahuldada hagi alternatiivse(te) nõude või nõuete järgi. Käesoleval juhul loobus vastustaja põhinõudest ja esitas sisuliselt uue hagi, milles on muudetud nii hagi eset, kui ka hagi alust. Millised alternatiivid on kohtule antud, ei ole kohus

otsuses selgitanud. Apellant on seisukohal, et alternatiivseks nõudeks ei või pidada olukorda, kus hageja loobus põhinõudest ja esitas uue põhinõude. Kohus jättis otsuses analüüsimata menetluskuludega seonduva. Apellant nõustus tegema menetluse kestel parandustöid suuremas mahus, kui oli hagiavalduses märgitud. Vastustaja ei ole kunagi apellandile pretensioone selgelt väljendatuna esitanud. Kohus jättis analüüsimata apellandi selgituse, et ta ei omanud mingeid tsiviilsuhteid ettevõtetega, millised esitasid arusaamatuid pretensioone ja arveid. Selgitamata vastustaja nõuete põhjendatust, nõustus apellant tegema parandustöid omal kulul. Köögimööbli ülevaatusel selgus, et teatud osa defektidest võis tekkida mööbli vale kasutamise tõttu, kuid vaatamata sellele parandas apellant defektid vastustajale täiendavaid tingimusi esitamata. Apellant pakkus vastustajale kompromissi, mille kohaselt apellant parandab köögimööblil esinevad defektid, millega vastustaja nõustus. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole eelpool märgitud väidet otsuses analüüsinud. Apellant näitas üles head tahet lahendada vaidlus kompromissiga, millest johtuvalt ei või jätta menetluskulusid apellandi kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellant täitis poolte vahel kooskõlastatud kompromissi tingimused täies ulatuses ja seega tuli esimese astme kohtul jätta menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata. Kohtu tuginemine OÜ Exelion ja OÜ Vecta Design kassa sissetuleku orderile on alusetu ja põhjendamatu. Kohus jättis analüüsimata, et antud tõendid on väljastatud vastustajaga seotud ettevõtete poolt. Asjaolu, et kõnealused ettevõtted on seotud vastustajaga, annab põhjendatud aluse kahelda antud tõendite õigsuses. Orderitest, hinnapakkumistest ja arvetest ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost arvetes märgitud tööde ja apellandi poolt väidetavalt teostamata tööde vahel. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid tööde reaalse toimumise kohta ning tõendeid ka hinnapakkumistes toodud tööde teostamise vajaduse kohta. Üksnes vastustajaga seotud ettevõtete kassa sissetuleku orderitega ei ole võimalik tõendada tööde teostamise vajadust ja seda, et see vajadus tekkis apellandi süü läbi. Hagiavalduse kohaselt lõppes mööbli paigaldamine 2007. septembris. Vastustaja ei ole hagis ära toonud, milline % koristustöödest moodustab nn apellandi osa ja milline % moodustab nn vastustaja osa. On vaieldamatu asjaolu, et vastustaja elas vaidlusalusel ajavahemikul aadressil XXXXXXXXX XXX XX, XXXXXXX XXXX, Pärnumaa ja seega tekkis elamisest majas tolmu ja prügi. Kuidas on tõendatud, et 100% koristustöödest tekkis apellandi süül, ei ole kohtotsuse ära toodud. Hagiavalduse lisa 2 kohaselt ei kuulu mööblikomplekti hinna sisse sanitaartehnilised ja elektritööd. Kohus ei ole otsuses selgitanud, millisel õiguslikul alusel peaks apellant hüvitama või tegema töid pro bono, kui temalt neid töid pole tellitud ning järelikult ei või apellant võtta endale vastutust antud tööde mitteteostamise või ebakvaliteetse teostamise eest. Kohus ei ole analüüsinud apellandi vastuväiteid menetluses kogutud tõendite osas, mille baasil tegi kohus vaidlusaluse kohtuotsuse. Kohus oleks pidanud kaaluma ja analüüsima iga apellandi vastuväidet eraldi. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Müügilepingu täitmise viivitamise eest viivise nõude summas 2025 krooni võttis apellant apellatsioonimenetluses õigeks. Maakohus on otsuses lahendanud tsiviilkohtumenetluse lõpetamise 43 312 krooni nõudes, mida ei ole vaidlustatud, millest tulenevalt ringkonnakohus ei kontrolli TsMS § 651 lg 1 järgi viivise nõude seaduslikkust ega menetluse lõpetamist hinna alandamise nõudes seoses hagist loobumisega. Kolleegium, olles uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele kahju hüvitamise ja intressi nõude osas menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Apellandi väide on õige, et maakohtu otsus vaidlustatud nõuete osas ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele. Otsuse põhjendavas osas ei ole kohus vastanud kostja vastuväidetele ning tõendite analüüs on puudulik, millega on rikutud TsMS § 442 lg 8. Juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest asub kolleegium seisukohale, et menetlusõiguslikud puudused on kõrvaldatavad apellatsioonimenetluses. Hageja esitas hagiavalduses alljärgnevad nõuded:

kahjutekitaja õigusvastase käitumise vahel. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamiseks vajalike eelduste olemasolu. Kahju hüvitamise nõude aluseks on hageja käsitlenud kraanikausi, sifooni ja elektripliidi uue ühendamise ja paigaldamisega tekkinud kulusid summas 14 750 krooni. Asjaolu, et kostjal esinesid nimetatud kulud, on kohus lugenud tõendatuks. Kulutusi tõendas hageja OÜ Exelion kassa sissetuleku orderiga nr 270094 summas 7 434 krooni, arvega 270094 ja Vecta Design OÜ kassa sissetuleku orderiga nr 1 summas 7 316 krooni, arvega nr 200703. Kolleegium leiab, et esitatud tõendid saavad tõendada hagejal esinenud kulusid, kuid mitte asjaolu, et tehtud kulud on põhjustatud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Nimetatud asjaolu kohta toimikus tõendid puuduvad. Kahju hüvitamise nõude aluseks olevad arved on seotud sanitaar- ja elektritöödega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lepingu lahutamaks osaks oli tellimusleht nr 2709, mille kohaselt köögimaksumuseks oli 86 000 krooni ning selle hinna hulka kuulus mööblipaigaldus, kuid sanitaar- ja elektritööd ei kuulunud mööbli hinna hulka (t.lk. 8). Exelion OÜ arve nr 270094 järgi moodustas 7 434 krooni koristustöö ja elektritööde maksumusest elektripliidi ühendamisel. Kus ja mis asjaoludel koristustöid tehti, tõendist ei ilmne. Vesta Design OÜ arve nr 200 703 järgi moodustab summa 7316 krooni kraanikausi montaaži, sifooni vahetuse ja puhastustööde maksumusest. Toimiku materjalidest ei ilmne, et kraanikauss ja selle montaaž oli kostja lepinguline kohustus, ka ei ole hageja tõendanud, et šifooni vahetus oli kostja kohustus või et see oli tingitud kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisest. Kolleegium leiab, et kostja poolt hagejale kahju tekitamine 14 750 krooni osas, ei ole tõendamist leidnud, mistõttu tuleb kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kolleegium ei tuvastanud alust intressi väljamõistmiseks. Intresse on maakohtus taotlenud hinnaalandamise nõudelt, millisest nõudest hageja ise loobus. Kuivõrd põhinõude osas on hageja hagist loobunud, siis puudub alus nõuda ka kõrvalnõudena intresse. Seega intressi nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Maakohtu otsusega jäeti menetluskulud kostja kanda, millega apellant ei nõutu. Toimiku materjalide kohaselt on kostja esinenud puudused kõrvaldanud ning hinnaalandamise nõudest hageja loobus. Kahju hüvitamise nõue ja intressi nõue tuleb jätta rahuldamata. Seega hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Arvestades eeltoodut, asub kolleegium seisukohale, et käesolevas tsiviilasjas tuleb kohaldada TsMS § 162 lg 4 ning menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Mare Merimaa

Reet Allikvere

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.