2-10-7648/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused (tl 5-8) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja SMS Kiirlaen OÜ 31.01.2008 laenulepingu, mille alusel sai kostja kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee 6000 krooni laenu. Kostja kohustus laenusumma ja lepingu tasu 1000 krooni tagastama hiljemalt 01.03.2008. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi vaatamata laenuandja saadetud sõnumitele ja e-kirjadele, siis loovutas laenuandja 16.04.2008 oma nõude hagejale, kes teavitas sellest kostjat. Hagi koostamise seisuga võlgneb kostja hagejale 13 967,80 krooni, millest 6000 krooni on tagastamata laenusumma, 1000 krooni lepingu tasu ja 6967,80 krooni viivis perioodi eest 02.03.2008 kuni 10.02.2010. Hageja on lähtunud viivise arvestamisel viivisemäärast 0,14% päevas, vähendades ise kokkuleppelist viivisemäära (0,85% päevas). Lisaks palub hageja, et kohus mõistaks alates 11.02.2010 kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni. Koos hagi rahuldamisega palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 3150 krooni (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni, hagimenetluses tasutud riigilõiv 1400 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni). Hageja lisas avaldusele koopiad 31.01.2008 laenulepingust nr 2100170294 (tl 9-14), arvest nr 14723 (tl 15), maksekorraldusest nr 1366 (tl 16) ja võlanõuete üleandmise aktist nr 4011/2-9 (tl 17). Kostja vastus hagile (tl 52, 56) Kirjalikus vastuses hagile ei nõustu kostja viivise määraga 0,14% päevas ja viivise tasumisega kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja on töötu (arvel tööbüroos), puudub tal sissetulek nõude rahuldamiseks. Seega pööratakse nõue sundtäitmisele, mis toob kaasa täitekulud. Samas on kohtutäituri juures täitmisel kostja varasemad tasumata võlgnevused, mistõttu tekib nõuetele järjekord. Heal juhul saab kostja laenu tagastada aastate möödudes, seni aga suureneb lisanduv viivisenõue. Kostja palub arvestada tema majandusliku olukorra ning asjaoluga, et eelnevalt võetud sms-laenud on korralikult tagastatud, ning seetõttu mitte rakendada viivise maksimaalmäärasid. Kostja on huvitatud laenude kustutamisest, kuid nende kasvades muutub see võimatuks. Kostja palub kohtul kontrollida, kas tegemist on sama laenulepinguga, mis laenu võtmise ajal. Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 64-65) Hageja leiab, et kostja väited raskest majanduslikust olukorrast ja tema vastu esitatud nõuete rohkusest on paljasõnalised, kuna vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Kostja peab lepingust tuleneva kohustuse täitma, sest kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja kinnitab vastuses, et laenuleping on alates 01.10.2007 olnud ja on ka praegu muutumatuna kättesaadav veebilehel www.smskiirlaen.ee. Hageja hinnangul puudub alus võlgnevuse väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et kostja on varasemad sms-laenud korralikult tagastanud. Mis puudutab viivisemäära 0,14% päevas (51,1% aastas), siis vastab nimetatud määr senisele praktikale ega ole ebamõistlikult suur. Hageja on hagis lepingujärgset viivisemäära juba vähendanud. Puudub alus kõrvalnõuete ja menetluskulude mitteväljamõistmiseks põhjusel, et kostjal on väidetavalt raske majanduslik olukord. Hageja on püüdnud sõlmida kostjaga kokkuleppeid, kuid senini ei ole see õnnestunud, sest kostja ei ole reageerinud hageja poolt saadetud teatistele, samuti ei ole kostja ise hagejaga kontakteerunud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus 2(5)

koostamiseni. Kostja vaidleb vastu nii viivise määrale kui kohustusele tasuda viiviseid kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et SMS Kiirlaen OÜ ja Tarmo Mikiver tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et SMS Kiirlaen OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu p 11.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,85% suuruse viivise määra osas (310,25% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kohus on seisukohal, et kostjalt ei kuulu väljamõistmisele ka vähendatud määras (0,14% päevas ehk 51,1% aastas) arvestatud viivis summas 6967,80 krooni. Võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Antud asjas nõuab hageja viivist 6967,80 krooni arvutatuna kokkuleppelises määras, kui põhivõlg on 6000 krooni. Samas ei ole hageja oma 6967,80 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Kuna hageja ei ole 6967,80 krooni suurust viivisenõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue ja kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 02.03.2008 (nõude sissenõutavaks muutumise aeg) kuni 09.12.2008 oli seadusjärgne viivisemäär 11% aastas, alates 10.12.2008 kuni 31.12.2008 9,5% aastas ja alates 01.01.2009 kuni käesoleva ajani 8% aastas. Kuivõrd kohus leidis põhjenduste p-s 6, et lepingu tasu näol on sisuliselt tegemist intressiga ja VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral, siis 4(5)