Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtumäärus saata võlgnikule, pankrotihaldurile, registri-ja kinnistusosakondadele. Jätta jõusse Tartu Maakohtu 9.septembri 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42544 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. Menetluskulude jaotus Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti tasu ja kulude katteks ajutise halduri tasu 12 425 (kaksteist tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni Küllike Mitti kasuks (isikukood xxxxxxxxxxx, arvelduskonto nr 10102011224006 AS SEB Pank) ning kulude hüvitis 5 113,98 (viis tuhat ükssada kolmteist) krooni ja 98 senti OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks (registrikood xxxxxxxx, arvelduskonto nr 221013804535 AS Swedbank). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt oli osaühingu tegevusalaks puidutööstus. Osaühingus töötas 4 inimest, töölepingud on lõpetatud. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Osaühingul on kokku kohustusi summas 956 606 krooni. Osaühingu peamiseks võlausaldajaks on erinevad tarnijad, võlgnevus kokku summas 741 217 krooni. Tasumata makse Maksu- ja Tolliametile on 183 904 krooni. Võlgnevus endistele töötajatele on kokku summas 22 267 krooni. Osaühingu varaks on puidutöötlemisseadmed bilansilise maksumusega 54 605 krooni. Likvideerija hinnangul on vara eeldatav müügihind tunduvalt kõrgem kui bilansiline jääkmaksumus. Osaühing on maksejõuetu, osaühingu majandustegevus on lõppenud. Osaühingu ainuosanik on oma otsusega 27.08.2010 kinnitanud likvideerija poolt koostatud likvideerimise algbilansi ja otsustanud osakapitali mitte taastada. Eeltoodust tulenevalt taotleb võlgnik PankrS §-de 9, 13; ÄS §210; TsÜS § 36, 44 alusel algatada Haavaexpert OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrot.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt alustas võlgnik oma aktiivset majandustegevust 2006. aasta juulis. Võlgnik on kogu oma tegevusaja jooksul tegelnud saematerjali, hakke ja saepuru tootmisega, peamiselt toodeti haavapuust kaubaaluste materjali. Äriühingus töötas neli inimest. Võlgniku finantsnäitajate analüüsist nähtuvalt võib äriühingut perioodil 2006.-2007. hinnata kui tõusvat ja kasvavat. Äriühingu bilansimaht ja müügitulud üha kasvasid, likviidsusnäitajad paranesid, äriühingu sõltuvus võõrvahenditest vähenes. Alates 2008. majandusaastast äriühingu tegevuse rentaablus järsult vähenes. 2009.aastast ilmneb võlgniku bilansimahu ja müügitulu kiire ja pöördumatu vähenemine. Äriühing sattus liigsõltuvusse võõrkapitalist ja edaspidi on see üha süvenenud. Äriühingu likviidsusnäitajad (võime tasuda lühiajalisi kohustusi, kiireloomuliste maksete tase, maksevõime üldine kordaja) on alates 2009.aastast mitterahuldavad.

2 (5)

2010.majandusaasta jooksul on võlgniku omakapital vähenenud alla seaduses sätestatud määra ning seisuga 09.09.2010 muutunud lausa negatiivseks summas -862 259 krooni (s.t. äriühingu koguvara ei kata enam arvestuslikult nimetatud summas ära äriühingu kohustusi). Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing olnud suures pankrotiohus juba 2009.aastal. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara mitte enam kui ~ 220 000 krooni; teadaolevad lühiajalised kohustused moodustavad vähemalt 1 018 983,26 krooni. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu – äriühing ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu aktiivne majandustegevus on lõppenud, töötajatega töölepingud on lõpetatud. Seega ei saa äriühingul tekkida edaspidi ka regulaarset müügitulu. Võlgnikule kuuluva materiaalse vara müügist laekuvast rahast ilmselgelt ei jätku kõikide äriühingu olemasolevate võlakohustuste tasumiseks. Võlgniku arvestuslik netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Äriühingu osanik on 13.08.2010 võtnud hoopis vastu otsuse äriühingu tegevus lõpetada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi, osaniku soovimatust äriühingu tegevust jätkata, on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide võtmine/saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ajutine haldur peab vajalikuks pankrotimenetluse raames põhjalikumalt uurida äriühingu poolt perioodil märtsist-juulini 2010 juhatuse liikmele 18.12.2008 võetud laenu kogusummas 50 000 krooni tagastamise asjaolusid ja äriühingu juhatuse liikme poolt perioodil 2008.-2010 võlgniku nimel keskmisest olulisemalt kallimate sõidukite rentimisega seotud asjaolusid ning kõnealuse kulu seotust ettevõtlusega. Äriühingu juhtkond on alalise maksejõuetuse tekkimist põhjendanud: 1) pikaajalise kahjumiga tegutsemisega, tooraine ebasoodsatest hindadest tekkinud kahjumiga. Osaühing sõlmis pikaajalised tarnelepingud Riigimetsa Majandamise Keskusega ja AS Metsaliito Eesti. Lepingud sõlmiti ajal, mil palgi hinnad olid kõrged. Majanduslangusest tingituna hakkasid hinnad kiiresti langema. Samas ei õnnestunud lepingutes fikseeritud hindu alandada ja võlgniku toodangu omahind kerkis müügihinnast kõrgemaks; 2) raskustega toodangu turustamisel ja sellest tekkinud kahjumiga. Tulenevalt üldiselt majanduskriisist ei õnnestunud 2009.aasta alguses sõlmida ühtegi müügilepingut. Tootmine seisis ca 3,5 kuud, samas tuli tasuda püsikulusid (töötasud jne); 3) käibevahendite puudusega ja raskustega krediidi hankimisel. Seoses kahjumiga tekkis käibevahendite puudus, tooraine hankimisel tekkisid raskused, krediiti toorainet osta ei õnnestunud. Samuti keeldus pank andma käibekrediiti. Ajutine haldur on võlgniku raamatupidamisandmetel tuginedes tuvastanud, et äriühingu müügitulud on tõepoolest perioodil 2009.-2010 oluliselt vähenenud võrreldes eelnevate majandusaastatega, samas kui kulud nii olulisi muutusi läbi ei ole teinud, mistõttu äriühing on nimetatud perioodil tegutsenud märkimisväärse kahjumiga. Disproportsioon tuludes-kuludes ja kahjumiga tegutsemine võib olla seotud nii toorme ebasoodsa sisseostuhinnaga; majanduslangusest tingituna madala toodangu müügihinnaga; raskustega toodangu turustamisel kui ka käibevahendite puudusest tingitud raskustega toorme hankimisel. Võlgniku juhtkond on vaatamata 2008.-2010.a. ilmnenud tõsistele majandusraskustele rentinud äriühingu nimel keskmisest kallimaid sõidukeid, mille seotus ettevõtlusega on küsitav. Ajutine pankrotihaldur toetab võlgniku avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks.

3 (5)

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib pankroti väljakuulutamist (tl 99). Ajutine haldur toetab pankroti väljakuulutamist (tl 99). Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning võlgniku poolt esitatud seletuse maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, võlgade nimekirjade ning antud seletuste (tl 8-11, 2696) kohaselt on võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku vara väärtus ei ületa ajutise pankrotihalduri hinnangul 220 000 krooni ja ta omab kohustusi vähemalt 1 018 983,26 krooni suuruses- seega nõuded ületavad ligi viis korda võlgniku vara väärtuse. Ajutise halduri aruande kohaselt on makseraskuste tekkimise põhjusteks põhiliselt võlgniku poolt toodud põhjused. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur möönab, et 447 759,75 krooni sõidukite rendikulu tegemata jätmine suure tõenäosusega ei oleks ära hoidnud võlgniku maksejõuetuks muutumist, kuid nende kulude tegemata jätmisel ei oleks äriühingu maksejõuetus nii ulatuslik. Seega ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et võlgniku maksejõuetus oleks põhjuslikus seoses võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1,4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et Haavaexpert OÜ on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning neil asjaoludel tuleb välja kuulutada Haavaexpert OÜ pankrot. Võlgniku kohustused ületavad vara ligi viis korda, võlgnikul puudub majandustegevus. PankrS § 31 lg 6 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 9.septembri 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-42544 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

4 (5)

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 12 425 krooni ja kulud 5 113,98 krooni (tl 97-98). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 12 425 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb pankrotivara arvelt halduri tasu 12 425 krooni välja mõista ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks 5 113,98 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.