Tsiviilasi nr 2-10-39536
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.oktoober 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-39536
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Vxxxxxxx Pxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
20 983,18 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark (asukoht Rakvere 5 Jõhvi 41592, e-post: [email protected]); Kostja: Vxxxxxxx Pxxxxxxn( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Vxxxxxxx Pxxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Vxxxxxxx Pxxxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 22 733,23( kakskümmend kaks tuhat seitsesada kolmkümmend kolm) krooni 23 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on lepingust nr 09-096508-KX tulenev võlgnevus 6142,11 krooni( põhiosa 5500 krooni, intress 323,88 perioodi 01.09.2009- 25.11.2009 eest ja põhiosa viivis 318,23 krooni perioodi 25.11.2009- 16.08.2010 eest) ja lepingust nr 09-086620-KE tulenev võlgnevus kokku 16 591,12 kr (põhiosa 15 483,18 kr, intress 54,18 kr ajavahemiku 21.10.2009-21.10.2009 eest ja põhiosa viivis 1 053,76 kr ajavahemiku 20.03.2009-16.08.2010 eest).
Mõista välja mõista Vxxxxxxx PxxxxxxxxxxxxSwedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (20 983,18 Eesti krooni) alates 17.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks.
Menetluskulude jaotus:
1 (4)
Swedbank AS esitas 16.08.2010.a kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Pxxxxxxxx vastu võlgnevuse 22 733,23 krooni nõudes. Hageja võlanõue tuleneb 09.01.2007 hageja ja kostja hanza.neti vahendusel sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 07-000822-RK( edaspidi leping 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse Visa Classic (P) krediitkaardi, mis võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 500 krooni ulatuses, intressimääraga 18% aastas. Tagatiseks oli kostja pangakontole igakuine laekumine.
Hageja ja kostja leppisid lepingu 1 sõlmimisel kokku, et kostja kohustub tema kasutuses oleva krediidilimiidi eest tasuma intressi iga kuu esimesel kuupäeval. Tähtpäevaks tasumata summalt oli hagejal õigus arvestada lepingu p. 5.8. kohaselt viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 01.09.2009 kuni 01.11.2009 kostja intressi makseid ei tasunud. 11.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja hanzaneti vahendusel Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-022235-EG (edaspidi leping 2), mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 1106126586 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 14 000,00 krooni ulatuses. Lepingu 2 järgi arvestab hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi 18% aastas. Lepingu 2 sõlmimisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt püsimakseid 700,00 krooni kuus iga kuu 15. kuupäevaks. 15.04.2009–15.10.2009 kostja püsimakseid ei tasunud. 19.06.2009 saatis hageja kostjale kirja lepingute ülesütlemise kohta, hoiatades kostjat, kui kostja jooksvat võlgnevust hiljemalt 06.07.2009 ei kustuta, ütleb hageja lepingud enne
2 (4)
tähtaega üles ning alustab võlgnevuse sissenõudmiseks kohtumenetlust. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingulistele nõuetele ka riigilõiv, mis nõutakse sisse võlgnikult. Kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud, et sõlmida võlgnevuse tasumiseks kokkulepe. 21.10.2009 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 09-086620-KE alla 26.11.2009 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-096508-KX alla. Kostja ei ole endale lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole kostja teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. 08.12.2009 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule, mille kohus jättis 07.07.2010 rahuldamata kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 30.septembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt 21.09. 2010.a. vastu võetud( tl 25). Kostja ei ole kohtule vastanud. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamise korral tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 5000 krooni.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 405 lg.1 p.9 järgi võib lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, § 444 lg 1, lg.4 alusel võib lihtmenetluse otsusest ja tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, ... kui kostja ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on jätnud krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
3 (4)
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on lepingu alusel kostja käsutusse andnud krediidilimiidi, mida kostja on kasutanud, kuid ei ole krediiti vastavalt lepingule tagasi maksnud. Kostja on rikkunud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on õigus nõuda kohustuste täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist. Hagi tuleb rahuldada hageja poolt taotletud ulatuses. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 5750 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 26 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.