Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasja number
2-09-62868
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.10.2010, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi Viktoria Panasenko vastu 5122,90 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
4380,06 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.03.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479,asukoht Jõe 3, Tallinn), esindaja Silver Eensaar Kostja Viktoria Panasenko (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX)
Tühistada Harju Maakohtu 19.03.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik AS Tele2 Eesti ja kostja sõlmisid 10.10.2003 mobiiltelefoniteenuste lepingud, mille alusel tarbis kostja kaupu (mobiiltelefon) ja teenust, kuid jättis nende eest tasumata. 04.06.2007 loovutas Tele2 Eesti oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palus kostjalt välja mõista tasumata arvete eest 2561,95 krooni ning viivise põhivõla ulatuses summas 2560,95 krooni menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata. TsÜS § 142 lg 1 järgi õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tele2 Eesti AS ja kostja vahel on 10.10.2003 sõlmitud liitumisleping ja järelmaksuleping. 24.06.2004 on Tele2 Eesti AS teatanud kostjale lepingu ülesütlemisest, kui kostja 25 päeva jooksul võlga ei tasu. Kostja võlga ei tasunud, mistõttu loeti lepingud ülesöelduks 20.07.2004. Riigikohus lahendis nr.3-2-1-95-08 on väljendanud seisukoha, et lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. TsÜS § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sellest tulenevalt hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 21.07.2004 ja aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi on kolm aastat. Seega algas aegumistähtaeg 22.07.2004 ja lõppes 22.07.2007. Hageja on avalduse esitanud 27.12.2007, seega oli hageja nõue aegunud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ Aktiva Finants palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants nõue põhivõla summas 2190,03 krooni ja viiviste nõudes summas 2190,03 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on kohaldanud valesti nii TsÜS aegumise sätteid kui ka kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendit. Käesolevas vaidluses tuleneb hageja nõue vastustaja ja Tele2 Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksulepingust. Seega on käesoleva vaidluse lahendamisel vajadus analüüsida nii liitumislepingust tulenevate nõuete kui ka järelmaksulepingust nii enne lepingu ülesütlemist kui ka ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõudeid. Kostjal on tasumata liitumislepingu alusel osutatud telefoniteenuse eest kokku summas 1893,06 krooni. Järelmaksulepingu alusel on kostjal tekkinud kohustus enne lepingu ülesütlemist summas
2(5)
296,97 krooni. Lepingu ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks järelmaksud kokku summas 296,97 krooni. Liitumislepingust tuleneva nõude aegumise algusele tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja 3 teist lauset. Seega algas liitumislepingu alusel osutatud telefoniteenuse kostjale esitatud arvete summas 1893,06 krooni aegumistähtaeg 01.01.2005 kell 00:00 ning nõue oleks aegunud 31.12.2007 kell 24:00. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtule 27.12.2007, siis on hagiavaldus 1893,06 kooni ulatuses esitatud tähtaegselt. Järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude näol tegemist korduvate kohustustega ning seetõttu tuleb analüüsida TsÜS § 154. Seega järelmaksulepingust tuleneva nõude osas, mis muutus sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, so summas 296,97 krooni, algas aegumine 01.01.2005 kell 00:00 ja nõue oleks aegunud 31.12.2007 kell 24:00. Kuna hageja esitas hagiavalduse kohtule 27.12.2007, siis on hagiavaldus ka 296,97 kooni ulatuses esitatud tähtaegselt. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist korduvate kohustustega, siis algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutmisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Seega algas hagi aluseks oleva nõude, mis tulenes lepingute ülesütlemisest, aegumine lepingu ülesütlemisest, so alates 22.07.2004, nagu on kohus juba tuvastanud. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks aga apellandi nõue aga ainult summas 296,97 krooni. Selles summas aegus nõue 22.07.2007. Kuna hagiavaldus on esitatud kohtule 27.12.2007, siis on selle osas hageja nõue aegunud. Kokku ei ole apellandi nõue aegunud põhivõla osas summas 2190,03 krooni ning viiviste summas 2190,03 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja on isiklikult apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruse kätte saanud. Kirjalikku vastulauset apellatsioonkaebusele esitatud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19.03.2010 otsus tuleb tühistada aegumise ebaõige kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks sisuliseks arutamiseks samale maakohtule. Maakohus leidis ebaõigesti otsuses, et tulenevalt hageja nõudest kostja vastu muutus võlg sissenõutavaks 21.07.2004 ja aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. Aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 järgi on neil nõuetel kolm aastat. Seega algas aegumistähtaeg 22.07.2004 ja lõppes 22.07.2007. Hageja on avalduse esitanud 27.12.2007, seega oli hageja nõue aegunud. Riigikohus on analoogiliste asjaolude kohta tehtud lahendis 3-2-1-95-08 leidnud, et hageja ja kostja 17. detsembril 2002 sõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (tl 54 jj), ja järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 2004. jaanuaris. Ka järelmaksu müügilepingu osaks oli "Tele2 teenuste kasutamise tingimused". Käesolevas asjas on pooled samuti 10.10.2003 sõlminud kaks lepingut: tele2 liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (t.l. 5, 10-22) ja tele2 järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 11.2004 (t.l.6) ja mille lisaks oli samuti "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" (t.l.10-22). Mõlema lepingu kohaselt tuli kostjal tasuda talle esitatavate arvete alusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-95-08 leidnud, et nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid
3(5)
nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. a lõppemisest. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades
4(5)
Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 1. jaanuaril 2005 kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146 lg 1 järgi 31. detsembril 2007 kell 24.00. Ülaltoodu alusel ja juhindudes TsMS §-ist 657 lg 3 tuleb asi saata uueks arutamiseks samale maakohtule, kuna maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu ega ole tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid, osaliselt teinud seda ebaõigesti ja ei ole andnud hinnangut asjas esitatud tõenditele. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et uute tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS §-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Ülaltoodu alusel tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.