Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

VÕLAUSALDAJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu, mille alusel on võlausaldaja andnud võlgnikule 10 aastaks laenu 3 000 000 krooni. Võlgnik hakkas maksegraafikut rikkuma peaaegu kohe pärast lepingu sõlmimist. 16.01.2009.a. seisuga on võlgnikul maksegraafikust tulenev võlgnevus 131 502 krooni. Võlausaldaja on saatnud 15.12.2008.a. võlgniku teadaoleval aadressil pankrotihoiatuse, milles nõudis võlgnevuse likvideerimist ja andis selleks täiendava tähtaja, hoiatades, et täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimata jätmisel esitab võlausaldaja pankrotiavalduse. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud. Neil asjaoludel esitas Maaelu Edendamise Sihtasutus pankrotiavalduse Võru Hoiu-Laenuühistu suhtes pankroti väljakuulutamiseks.

AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

2 (5)

Võru Hoiu-Laenuühistu põhikirjast nähtuvalt on tulundusühistu loodud füüsiliste ja juriidiliste isikute hoiundus-, arveldus- ja laenundusalaseks teenindamiseks. Eesmärgiks pidi olema läbi ühise tegevuse liikmetele omahinna tasemel teenuste osutamine. Võru Hoiu-Laenuühistu arvelduskonto väljatrükkidest nähtuvalt on tulundusühistu tegelnud valdavalt laenu andmisega iseenda juhtkonda kuuluvate isikutega seotud äriühingutele. Laenutegevus on olnud aktiivne kuni 2008.aasta II pooleni. Kuna tulundusühistu juhtkond ei ole käesolevaks hetkeks esitanud ajutisele haldurile ühtegi Võru Hoiu-Laenuühistu raamatupidamise alg- ning koonddokumenti, siis ei ole ajutisel halduril võimalik täpselt tuvastada tulundusühistu vara. Teistelt isikutelt saadud informatsiooni kohaselt on Võru Hoiu-Laenuühistul teadaolevalt vara 0 krooni. Ajutisele haldurile on avaldanud andmed enda nõuete kohta ainult Maaelu Edendamise Sihtasutus, kelle poolt esitatud andmete kohaselt on Võru Hoiu-Laenuühistu võlgnevus põhivõla osas vähemalt 2 899 160 krooni (laenulepingu 16.04.2008.a. nr 8313 alusel antud laenu põhisummast 3 000 000 krooni on käesolevaks hetkeks tagastatud kokku 100 840 krooni). Seni kogutud informatsioon toetab seisukohta, et tulundusühistu on maksejõuetu– ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus suure tõenäosusega ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku püsivat maksejõuetust kinnitavad järgmised asjaolud: 1) võlgnikul puuduvad teadaolevad likviidsed vahendid (raha) teadaolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks; 2) menetluse käigus kogutud informatsiooni kohaselt on alust arvata, et tulundusühistu aktiivne tegevus on seiskunud juba 2008.aasta novembris ning puuduvad igasugused andmed, et Võru Hoiu-Laenuühistu oleks käesoleval ajal äriliselt aktiivne (st. omaks mingisugustki tulutegevust); 3) ei ole mingit märki, et tulundusühistu liikmed sooviks täiendavate rahaliste sissemaksete tegemise teel tulundusühistu maksevõimet parandada ja tulundusühistu majandustegevust taasalustada. Tulundusühistu liikmed, kellega ajutisel halduril on seni õnnestunud kontakti saada, on avaldanud imestust Võru Hoiu-Laenuühistu liikmeks oleku kohta. 4) arvestades võlgnikul olemasolevaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja majandustegevuse taaskäivitamiseks ka krediidi saamine äärmiselt ebatõenäoline; 5) võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viivitusintresside võrra. Eeltoodut arvestades võib tulundusühistu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Võru HoiuLaenuühistu arveldusarvetele osakapitalina või teistelt isikutelt laenuna laekunud rahalised vahendid on valdavalt laenatud viivitamatult edasi Võru Hoiu-Laenuühistu juhtkonnaga seotud äriühingutele; laenude tagastamise kohta andmed puuduvad; kõik katsed laenude andmisega seotud asjaolusid ning laenude sissenõudmise võimalusi selgitada on nurjunud, kuna tehingu teine pool ei vasta ajutise halduri päringutele või ei eksisteeri registrisse kantud aadressil; Võru Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Taavi Saavo on pärast laenude väljastamist ajutise halduri andmetel Eestist lahkunud. Kõik eeltoodu annab alust arvata, et Võru Hoiu-Laenuühistu võib olla muutunud maksejõuetuks tema juhtkonna teadliku tegevuse tulemusena ning juhatuse esimehe Taavi Saavo lahkumine Eestist ja ajutisele haldurile tulundusühistu dokumentide mitteesitamine võib olla seotud tulundusühistu juhtide sooviga seda varjata. Seega peab ajutine haldur võimalikuks, et Võru Hoiu-Laenuühistu pankrotimenetlusega seoses võib olla võlgniku juhtkond pannud toime karistusseadustiku §-des 380, 3811, 384, 385 lg 1, 3851 sätestatud tegusid. Konkreetses pankrotimenetluses ei ole teada ühtegi asjaolu, mis annaks alust kindlalt arvata, et pankroti väljakuulutamise korral õnnestub halduril pankrotivara tagasivõitmise või tagasinõudmise teel suurendada niivõrd, et lisaks kõikide massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumisele on võimalik teha väljamakseid ka võlausaldajate nõuete katteks. Pankrotimenetluse läbiviimine on võimalik ainult võlausaldajate poolt pankrotimenetluse finantseerimise korral. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna võlgnikul puudub vara

3 (5)

pankrotimenetluse kulude katteks, esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jääb võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib võlgniku pankroti väljakuulutamist (tl 183). Ajutine haldur leiab, et pankrotiavalduse menetlemine tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks (tl 183). Võlgniku juriidiliselt aadressilt Võrus Jüri 26 on menetlusdokumendid tagastatud märkusega “tegevus lõpetatud“ (tl 29); võlgniku juhatuse liikme Taavi Saavo võimalikel aadressidel saadetud kohtukutsed on tagastatud märkustega“ ei ela antud aadressil“ ja „saaja viibib pikemat aega mujal“ (tl 188, 189); juhatuse liikmete Teet Tali ja Raido Vallingu rahvastikuregistrisse kantud aadressidel saadetud kohtukutsed on tagastatud hoiutähtaja möödumisel (tl 181, 182, 191). Juhatuse liige Taavi Saavo on kohtule varasemalt avaldanud, millest nähtuvalt on ta teadlik pankrotiavalduse menetlemisest, kuid viibib välismaal (tl 46, 55, 139). Kohus loeb, lähtudes PankrS § 6 lg 3 võlgnikule kohtukutse kätte toimetatuks. PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning antud seletuste (tl 95-175, 183) kohaselt on võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgniku majandustegevuse kohta puuduvad andmed. Võlgniku vara väärtus on ajutise pankrotihalduri andmetel 0 krooni ja ta omab kohustusi vähemalt 2 899 160 krooni suuruses. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et Võru Hoiu-Laenuühistu on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul ei ole tuvastatud vara ja majandustegevust. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. PankrS § 28 lg 1, 2 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine pankrotihaldur peab võimalikuks, et Võru Hoiu-Laenuühistu pankrotimenetlusega seoses võib olla võlgniku juhtkond pannud toime karistusseadustiku §-des 380, 3811, 384, 385 lg 1, 3851 sätestatud tegusid. Samas ei ole halduril olnud võimalik esitada kohtule dokumentaalseid 4 (5)

tõendeid, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega teo või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Seega on pankrotihalduri kohustuseks edaspidises menetluses kuriteo tunnustega teo ilmnemisel teatada sellest tulenevalt PankrS § 28 lg 1 prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1,2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus määras 2.septembri 2010.a. määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavaks summaks 30 000 krooni ja selle maksmise tähtajaks 27.september 2010.a.(tl 185-186). Võlausaldaja tasus 16.septembril 2010.a. pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni (tl 192). Seega tuleb, lähtudes PankrS § 29 lg 3, kuulutada välja Võru Laenu-Hoiuühistu pankrot. PankrS § 31 lg 6 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 20.juuli 2009.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-09-2650 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 8 450 krooni ja kulud 6 306,96 krooni (tl 176-177). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 8450 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 28.augustil 2009.a. (tl 81) ja 16.septembril 2010 (tl 192) kohtudeposiiti Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS SEB Pank, viitenumber 3100057455, tasutud summa kokku 45 000 krooni arvelt halduri tasu 8 450 krooni välja mõista ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks 6 306,96 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.