Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-55785 lahendamiseks AS Nasva Pagar poole. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kokkuleppele, et tasumata arvetest tekkinud võlg vormistatakse laenuna, mida võlgnik kohustub laenulepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel tasuma. Pooled vormistasid 03.04.2006 kaks laenulepingut, mille kohaselt AS Nasva Pagar andis OÜ-le Sõmera Kaubandus laenu vastavalt 114 375.55 krooni ja 29 213.32 krooni. Mõlema laenulepingu punktis 2 (laenu väljamaksmise päev ja viis) kohaselt loeti laenuks laenusaaja võlgnevused tasumata arvete osas kooskõlas VÕS § 396 lg 2. Laenulepingute punkti 6 kohaselt tagas võlgnik laenu kogu oma varaga. Läbirääkimistel pidasid pooled selle vara all silmas R Nle kuuluvat ja Saare maakonnas asuvat kinnisasja (S maaüksus, registriosa nr XXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX). Laenulepinguga võetud kohustust täitis võlgnik kuni 2006. aasta novembrini, viimase makse võlausaldajale tegi kostja 24.11.2006. Vaatamata võlausaldaja korduvatele pöördumistele kostja R N poole jättis OÜ Sõmera Kaubandus enda laenuna vormistatud muu kohustuse täitmata. AS Nasva Pagar esitas võlgnikule 01.10.2007 kirjaliku avalduse laenulepingute erakorralise ülesütlemise kohta. AS Nasva Pagar pöördus võla küsimuses OÜ Nordinkasso poole ja sõlmis viimasega 31.12.2007 lepingu, millega inkassoettevõte kohustus kostjalt võla sisse nõudma. Selleks alustas OÜ Nordinkasso R N nõusolekul viimasele kuuluva kinnisasja müümist. Kinnisasja müügihinnaks oli ca 700 000 krooni. Kinnisasjale ostjat väljakuulutatud hinnaga ei leitud. Inkassoettevõte lõpetas on tegevuse 2008. aastal ja leping võla sissenõudmiseks jäi täitmata. Võla sissenõudmiseks esitas AS Nasva Pagar 24.03.2009 kohtule OÜ Sõmera Kaubandus ja R N vastu kaks avaldust maksekorralduse kiirmenetluses. Pärnu Maakohtu 05.05.2009 määrustega tsiviilasjades 2-09-12635 ja 2-09-12559 rahuldati hageja avaldused ning OÜ-lt Sõmera Kaubandus ja R Nlt mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja laenulepingutest tulenev võlg. Kostja vaidlustas määruskaebuste esitamisega nimetatud kohtumäärused ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustega maksekäsu kiirmenetluses tehtud lahendid tühistati menetlusnormi rikkumise tõttu. Pärnu Maakohtu määrusega 28. maist 2009 lõpetati OÜ Sõmera Kaubandus (registrikood 10131938, asukoht Pärase küla, Muhu vald, Saare mk) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudusid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Käesoleval ajal moodustab R N võlg, mis tuleneb OÜ Sõmera Kaubandus kohustuse tagamisest, põhivõlg 110 841.99 krooni, intress 19 951.56 krooni ja viivis 56 782.03 krooni. Näidates üles veelkordset heatahtlikkust võlglase vastu, soovib hageja ainult põhivõla väljamõistmist. Hagi alusena märgib hageja VÕS § 396 lg 2, § 397 lg 1, § 142, § 65, § 29 lg 1 – 4 ja § 29 lg 6-8. Käesoleval juhul mõistis hageja enda väitel vaidlusaluste laenulepingute punkti 6 sõnastust selliselt, et laenusaaja varaks, millega lepingu täitmist tagatakse, on just nimelt R N kogu vara. Sellise tagatise pakkus välja kostja ise. Arusaadavalt ei saanud pooled selle vara all silmas pidada juriidilise isiku OÜ Sõmera Kaubandus vara, kuna seda lihtsalt viimasel ei olnud. Kõige kujukamalt tõendab poolte sellekohast lepingu punkti tõlgendust asjaolu, et inkassoettevõtte sekkumisel andis R N viimasele nõusoleku AS Nasva Pagar nõude täitmiseks müüa temale kuuluv S kinnistu. Eeltoodu alusel palub hageja välja mõista R N’lt AS Nasva Pagar kasuks võlg 110 841.99 krooni ja kohtukulud.

2-09-55785 tõttu viimane AS Nasva Pagar võlausaldajana ei saa rahuldada nõudeid osaühingu vara arvel. OÜ Sõmera Kaubandus 2005. ja 2006. aasta majandusaasta aruannetest nähtub, et 2005. majandusaasta lõpetas osaühing 187 288 krooniga kahjumis ja 2006. aasta 482 609 krooniga kahjumis. Majandusaasta (2006.) aruande kohaselt on seoses kehvade majandustulemustega ettevõte oma tegevuse lõpetanud ja tegeleb likvideerimisega. Tegelikult mingit likvideerimist seaduses ettenähtud korras ei toimunud. Likvideerimist ei oleks saanud toimuda ainuüksi asjaolu tõttu, et osaühingul oli täitmata kohustusi võlausaldajate ees – aruandest tulenevalt võlad tarnijatele 256 795 krooni ja maksuvõlg 154 709 krooni. Reaalselt oli osaühing juba 2006. aastal maksejõuetu ja kohustatud eelpool viidatud ÄS § 180 lg 51 tulenevalt esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse.R N seda kohustust ei täitnud. Eriti ilmekas on käesolevat vaidlust silmas pidades asjaolu, et võlgniku pankrotiavalduse esitas kostja 08.04.2009, s.o kaks nädalat pärast hageja poolt võla sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetluse alustamist ja 6 päeva pärast seda, millal maksekäsu kiirmenetluse materjalidest nähtuvalt toimetati kõnealune nõue kostjale kätte – 02.04.2009. Maksu- ja Tolliameti nõude rahuldamiseks müüs kohtutäitur Enno Kermik 26.06.2008 Tõllu kinnistu, mille ostis Kärla vald 170 000 krooni eest. Kostja pöördus hageja poole OÜ Sõmera Kaubandus võla ajatamiseks ja VÕS § 396 lg 2 alusel laenulepingu koostamiseks 2006. aasta aprilli alguses. Nagu eespool märgitud, oli osaühing selleks ajaks sisuliselt maksejõuetu. Samas asutas R N 13.09.2005 ainuosanikuna uue äriühingu RN Reisid OÜ (registrikood 11164779), mille osamaksu sissemakse 40 000 krooni tegi ta 19.12.2005. Seega tuleb asuda seisukohale, et seoses uue äriühingu asutamisega põhjustas R N 2006. aastal tahtlikult OÜ Sõmera Kaubanduse maksejõuetuse, seejuures, eirates seadusest tulenevat kohustust pankrotiavalduse esitamiseks. Kõike eeltoodut arvestades on R N OÜ Sõmera Kaubanduse juhatajana ja ainuosanikuna käitunud tahtlikult äriühingu huvisid kahjustavalt, eesmärgiga vabaneda võlausaldajate ees kohustuste täitmisest. Seega vastutab kostja hagejale süüliselt tekitatud kahju eest isiklikult. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

2-09-55785 tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. OÜ Sõmera Kaubandus on äriregistrist kustutatud 03.02.2010. Seega ei saa hageja ÄS § 187 lg 4 alusel nõuda kahju hüvitamist olematule osaühingule. Hageja on alternatiivse hagi alusena välja toonud ka ÄS § 188 lg 1, mille kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. ÄS § 188 lg 2 sõnastusest tulenevalt peab vastutav osanik olema osa võtnud ühingut, teist osanikku või kolmandat isikut kahjustava otsuse vastuvõtmisest. ÄS § 170 lg-st 1 tulenevalt võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Otsused vormistatakse alati kirjalikult. Kuna hageja ei ole välja toonud millal, kus ja millise otsuse vastuvõtmisel on kostja hageja huvisid kahjustava otsuse vastu võtnud, siis ei ole kostjal võimalik konkreetsemaid vastuväiteid esitada. Kostjale jääb mõistetamatuks, mille õiguslik seos peaks olema OÜ Sõmera Kaubandus (kustutatud äriregistrist) ning füüsilise isiku R N poolt OÜ RN Reisid (registrikood 11164779) asutamise vahel. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde.

KOHTU SEISUKOHT

2-09-55785 esitatud materiaalõiguslikel alustel. Hageja on esitanud alternatiivselt kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Oma kahjuks loeb hageja OÜ Sõmera Kaubandus tasumata võlga summas 110 841.99 krooni. Hageja väitel on R N OÜ Sõmera Kaubanduse juhatajana ja ainuosanikuna käitunud tahtlikult äriühingu huvisid kahjustavalt, eesmärgiga vabaneda võlausaldajate ees kohustuste täitmisest. Seega vastutab kostja hageja hinnangul temale süüliselt tekitatud kahju eest isiklikult. Hageja on alternatiivse nõude alusena nimetanud ÄS § 187 lg-id 1-4 ja § 188 lg-t 1, viidates ka ÄS §180 lg-le 51. Hageja väidab, et vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise ajaks (03.04.2006) oli OÜ Sõmera Kaubandus sisuliselt juba maksejõuetu ning et asutades 19.12.2005 uue äriühingu RN Reisid OÜ põhjustas R N 2006. aastal tahtlikult OÜ Sõmera Kaubanduse maksejõuetuse, seejuures eirates seadusest tulenevat kohustust pankrotiavalduse esitamiseks. Äriseadustiku § 187 lg 2 näeb ette osaühingu juhatuse liikme vastutuse osaühingu ees oma kohustuste rikkumise eest. ÄS § 187 4.lõike kohaselt võib § 187 2.lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Kohtu hinnangul neile sätetele ei saa tugineda võlausaldaja talle tekitatud kahju hüvitamiseks, vaid sellest tulenev nõue kuulub ainuüksi osaühingule, kellel on juhtorgani liikmega tehinguline suhe. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt on Pärnu Maakohtu 28.mai 2009.a. määrusega lõpetatud OÜ Sõmera Kaubandus pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. OÜ Sõmera Kaubandus on äriregistrist kustutatud 03.02.2010. Seega ei saa hageja ka ÄS § 187 lg 4 alusel kahju hüvitamist nõuda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10 asunud seisukohale, et kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka nt Riigikohtu 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12; 25. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu 2. novembri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 13). Seda kinnitab erinormina ÄS § 188 lg 1, mis sätestab, et osanik vastutab osanikuna osaühingule, teisele osaühingule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest. See ei välista aga VÕS § 1044 lg 1 järgi vastutust deliktiõiguse alusel, st paralleelselt saab nõude esitada ka VÕS § 1043 alusel. Eelneva põhjal ei piisa hagejale kahju hüvitamise nõudmiseks ÄS § 188 lg 1 järgi sellest, et ta tugineb vaid tekkinud kahjule ja sellele, et kostja oli osanik ja juhatuse liige. Eelkõige peab hageja selle normi kohaldamiseks näitama, millist kohustust on kostja rikkunud või kuidas muul viisil õigusvastaselt käitunud, nt millise hagejat kahjustava otsuse või aruande tegemisel osalenud vms, lisaks tõendama tekkinud kahju ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Kostja võib vastutusest vabanemiseks tõendada, et nad ei ole rikkumises süüdi. Seega ÄS § 188 lg 1 kohaldamiseks peab hageja tooma esile konkreetsed kostja vastutust põhjendavad asjaolud.

2-09-55785 Hageja on toonud esile mitmeid asjaolusid, mis tema arvates põhjendavad tema nõuet kostja vastu: OÜ Sõmera Kaubandus oli juba 2006. aastal – laenulepingute sõlmimise ajal maksejõuetu ja kohustatud ÄS § 180 lg 51 tulenevalt esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse, millist kohustust R N ei täitnud; R N asutas 2005.a. lõpus OÜ RN Reisid, millega põhjustas 2006.a. tahtlikult OÜ Sõmera Kaubandus maksejõuetuse. Hageja ei ole siiski esile toonud ühtki veenvat väidet ja tõendit, millest võiks järeldada OÜ Sõmera Kaubandus osanikuks oleva kostja tegevuse õigusvastasust ja hagejale kahju tekitamist. Kohtule hageja esitatud asjaolude kohaselt alates 2005. aasta teisest poolest kuni 2006. aasta alguseni tekkisid OÜ-l Sõmera Kaubandus makseraskused ja ta jättis saadud kauba eest hagejale tasumata. OÜ Sõmera Kaubandus ja AS Nasva Pagar läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kokkuleppele, et tasumata arvetest tekkinud võlg vormistatakse laenuna, mida võlgnik kohustub laenulepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel tasuma. Pooled vormistasid 03.04.2006 kaks laenulepingut, mille kohaselt AS Nasva Pagar andis OÜ-le Sõmera Kaubandus laenu vastavalt 114 375.55 krooni ja 29 213.32 krooni. Mõlema laenulepingu punktis 2 (laenu väljamaksmise päev ja viis) kohaselt loeti laenuks laenusaaja võlgnevused tasumata arvete osas kooskõlas VÕS § 396 lg 2. Seega ei võetud osaühingule täiendavat kohustust vaid lepiti kokku tekkinud võlg vormistada laenuna. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise ajal aprillis 2006 oleks OÜ Sõmera Kaubandus olnud maksejõuetu või tema majandustegevus seiskunud või lõppenud. Samuti seda, et ÄS § 180 lg-st 51 tulenev pankrotiavaldus tulnuks esitada juba 2006.a. alguses või aprillis. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi kostja suhtes põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.