lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-45062/19

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 07.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-45062/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2368
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-45062

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

07.oktoober 2010 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Osaühingu AF hagi ITvastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks 10 917,03 krooni Hageja: Osaühing AF(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Ene S (OÜ Julianus Õigusbüroo ) Kostja: IT(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Margus V (OÜ Alter Õigusbüroo ) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel AS GSE(registrikood XXX, asukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Osaühingu AF hagi IT vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja OÜ AF kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSE KÄIK

13.07.2008 Osaühingu AF esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IT

põhivõlgnevuse 10 917,03 krooni ja kõrvalnõuete 9765,26 saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning tegi määrusega makseettepaneku. Võlgniku vastuväite tõttu jätkab kohus asja menetlemist hagimenetluses. 23.10.2009 hageja esitas põhjendatud hagiavalduse.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja taotleb kostjalt välja mõista laenulepingust tuleneva võlgnevuse 10 817 krooni, tasumata intressid 3013,91 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 7902,12 krooni ning viivised 0,5 % tasumata põhivõlast päevas perioodi hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni eest. Hagi asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 04.04.2006 laenulepingu, mille alusel hageja kohustus andma kostjale laenu summas 10 817,03 krooni. Kostja kohustus hiljemalt 15.03.2007.a. laenu tagastama vastavalt laenulepingu lisaks olevale maksegraafikule, tasuma hagejale lepingu sõlmimise tasu 100 krooni ning intressi laenu kasutamise eest arvestusega 4 % kuus. Lepingust tulenevate maksete tähtaegselt tasumata jätmise korral kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,5 % nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kostja ei tasunud ühtegi maksegraafiku kohast makset. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 51 543,14 krooni. Hageja vähendab viiviseid summani 7902,12 krooni ning taotleb lisaks sellele summale kostjalt välja mõista viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni lepingus kokkulepitud määras 0,5 % tasumata põhivõlalt päevas. Samuti taotleb hageja kostjalt välja mõista intressid laenulepingu lisaks nr 1 oleva intressi arvestuse järgi. Hageja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja 23.03.2010 ja 13.04.2010 täiendavates seisukohtades märgib, et laen loeti kostja kasutusse ja käsutusse antuks kostja võlgnevuse tasumisega hageja poolt GSEAS-ile. Kuna GSEAS-il olid lepingulised suhted võlgade kohtuväliseks sissenõudmiseks JI OÜ-ga ja sellest oli teadlik ka kostja, oli hageja õigustatud kostja võlgnevuse katteks laenusumma kandma JIOÜ arvele. Kostja ja hageja vahel on laenuleping. Millise AS GSE ees võetud kohustuse täitmiseks kostja laenu soovis, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Hageja on täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse ja kandnud laenusumma ASGSE arveldusarvele. Kostja ei ole täitnud 04.04.2006 poolte vahel sõlmitud laenulepingut, mistõttu ei ole põhjust rääkida võlasuhte lõppemisest kohase täitmisega. Laenuleping ei ole tühine, kostja väited laenulepingu sõlmimisest eksimuse tõttu on paljasõnalised. Kostja ei ole pöördunud hageja ega kohtu poole lepingu tühistamise taotlusega. Hageja arvates kostja püüab kohut eksitada. Samal ajal kostja sõlmis hagejaga veel ühe teise laenulepingu, millest tulenevaid kohustusi kostja samuti ei täitnud ning hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse.

KOSTJA VASTUS

22.02.2010 kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hagejalt laenu saanud. Laenulepingu punktide 1.1. ja 1.2. järgi kohustus hageja andma laenusumma 10 817,03 krooni laenusaaja kasutusse ja käsutusse, kandes selle laenusaaja võlgnevuse katteks AS FE pangakontole. Hageja ei ole tõendanud, et laen summas 10 817,03 krooni on antud eelnimetatud viisil kostja kasutusse. Kostja leiab, et laenuleping on TsÜS § 92 lg 2 alusel tühine, sest on sõlmitud eksimuse tõttu. Hageja esindaja ei lasknud kostjal tutvuda lepingu sisuga, vaid nõudis kohest allakirjutamist. Hageja esindaja tuli kostja töökohta, kus kostjal oli palju kliente ja väga kiire. Hageja esindaja ajas kostja segadusse ning ei lasknud töötada, mille kohta kostja tööandja kostjale märkuse tegi. Et vältida hageja esindaja käitumise tõttu enda võimalikku vallandamist, kirjutas kostja lepingule alla.

Kostja on AS FE juba tasunud hageja poolt esitatud nõude. Kostja sõlmis AS FE ainult kaks lepingut: 03.01.2005 tehnilise valve lepingu nr O-3017 ja rendilepingu nr R-1555. Lepingud lõpetati võlgnevuse tõttu summas 10 465,84 krooni. 12.04.2006 AS FE esitas kohtusse hagiavalduse võlgnevuse kostjalt väljamõistmiseks (tsiviilasi 2-06-9071). 15.12.2006 tagaseljaotsusega kohus rahuldas hagi, kohtuotsus anti täitmiseks kohtutäiturile U. Tärnole, kes arestis kostja arved ning kogu summa oli tasutud juba 2008.a. alguseks. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse nõude täitmise tõttu. Kostja leiab, et ei pea tasuma sama võlga teist korda. Kostja leiab, et hageja esitatud dokumendid ei tõenda, et hageja poolt on tasutud GSEAS just kostja väidetav võlgnevus, aga mitte kellegi teise võlgnevus. Hageja poolt esitatud dokumendid on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Hageja esitatud dokumendid tõendavad rahade liikumist hageja esindaja arveldusarvelt. Seega hageja ei ole täitnud lepingut ega ole tasunud mingeid summasid AS GSE arveldusarvele. Hageja ei ole kostjaga seoses mingit kahju kandnud ning tal ei ole nõuet kostja vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning hagejalt välja mõista kostja kasuks menetluskulud.

ISESEISVA NÕUDETA KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kostja taotlusel kohus kaasas menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna AS GSE AS GSE esitas 16.04.2010 kohtule kinnituse selle kohta, et JIOÜ poolt tasuti AS GSE võlgniku IT lepingutest tulenev võlgnevus summas 10 817,03 krooni. Võlgnevuse sissenõudmise eesmärgil oli AS GSE esitanud ka kohtusse hagiavalduse samade lepingute alusel tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, mille osas tehti 15.12.2006 tagaseljaotsus. Kohtuotsuse jõustumise hetkel laekumata summa ja menetluskulude osas edastati dokumendid täitmiseks kohtutäiturile U Tärnole. Seega I. T ei ole AS GSE lepingute alusel põhivõlgnevust tasunud ning JIOÜ on õigustatud võlgnevust I. T sisse nõudma, kuna JIOÜ poolt võlanõude tasumisega ülalmainitud ulatuses asus JIOÜ AS GSE asemel võlausaldajaks. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue tuleneb OÜ AF ja kostja vahelisest laenusuhtest, see ei ole sama vaidlus, mis 15.12.2006 tehtud kohtuotsuses. 15.07.2010 AS GSE selgitas kohtule, et kostja ja AS GSE vahelistest lepingutest tuleneva kostja põhivõlgnevuse suurus vaidlusaluse laenulepingu 04.04.2006 sõlmimise ajal oli 9301,50 krooni ja viivis 3946,74 krooni; AS GSE õiguseelneja poolt 12.04.2006 kostja vastu kohtule hagi esitamise seisuga oli põhivõlg 9301,50 krooni ja viivis 4058,36 krooni ning 04.05.2006 JIOÜ-lt kolmanda isiku arveldusarvele kostja võlgnevuse katteks summa laekumise järel oli kaetud kostja põhivõlg + viivis 1515,53 krooni ning kostjal jäi AS GSE tasumata viivis summas 2835,83 krooni, kuna 03.05.2006 seisuga oli viiviseid arvestatud summas 4351,36 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 p 7 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele tähtaja tõendite, avalduste ja vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Hagi menetlusse võtmise määruses oli pooltele selgitatud õigust olla ärakuulatud. Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud.
2.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hageja nõue ei ole tõendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
3.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping. Hageja väidetel kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning hagi esitamise seisuga võlgnes kostja hagejale 10 817 krooni põhivõlana, intressidena 3013,91 krooni ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 7902,12 krooni.

Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusega, et kostjal ei ole laenulepingust mingeid kohustusi tekkinud, sest hageja ei ole laenulepingut tegelikkuses täitnud ega laenusummat lepingus märgitud ega muul viisil kostja käsutusse andnud.

4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vaidlusaluse laenulepingu punkti 1.2 kohaselt oli laenusumma kostja kasutusse ja käsutusse andmise viisiks 10 817,03 krooni kandmine laenuandja poolt laenusaaja (kostja) võlgnevuse katteks AS FE pangakontole.
5.Asjas esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et hageja oleks kostja võlgnevuse katteks laenulepingus märgitud summa AS FE pangakontole tasunud. Hageja väidetel tõendavad laenusumma kostja võlgnevuse katteks tasumist ja sellega hageja poolt laenulepingust tulenevate laenuandja kohustuste täitmist JIOÜ 30.04.2006 maksekorraldus (tl 66), JIOÜ poolt 30.04.2006 kirjaga nr 35640 (tl 93) GSE esitatud aruanne laekumiste kohta ning AS GSE pearaamatupidaja 16.04.2010 kinnitus (tl 94), et JIOÜ poolt 30.04.2006 sooritatud ülekanne on 04.05.2006 laekunud AS GSE arveldusarvele ning ülekanne sisaldas võlgniku IT võlgnevuse tasumist summas 10 817,03 krooni.
6.Kohtu hinnangul ülalnimetatud tõendid kinnitavad usaldusväärselt üksnes seda, et OÜ JI tasus 30.04.2006 FEAS (AS GSE õiguseelnejale) 16 994,62 krooni. Kohtu hinnangul ei ole usaldusväärselt tõendatud, et nimetatud summa sisaldas kostja võlgnevuse katteks tasutavat summat 10 817,03 krooni. Selle asjaolu tõenduseks 23.03.2010 kohtule esitatud JIOÜ aruanne sisaldab vastuolulisi andmeid: aruande kuupäevaks on märgitud 30.04.2006 nr 35640, sama kuupäeva ja numbriga nimekirjale viidatakse ka JIOÜ maksekorralduses AS FE16 994,62 krooni ülekandmise kohta. Aruande teksti kohaselt esitatakse aga aruanne laekumiste kohta seisuga 16.03.2010. Seejuures viidatakse aruande esitamise alusena JIja GSE vahelisele 22.02.2001 lepingule nr 92021. Kostja viitab, et 2006.a. tegutses AS GSE ärinime AS FE all. Hageja on põhjendanud aruandes kuupäeva 16.03.2010 ja ärinime AS GSE sellega, et tegemist on aruande uue väljatrükiga hageja andmebaasist; hageja ei tee oma igapäevases töösüsteemist kehtivate andmetega väljatrükkide tegemisel väljatrükkidele selliseid muudatusi, mis kajastaks näiteks äriühingute varasemaid andmeid või kannaks väljatrüki tegemise valet kuupäeva, tegemist on väljatrükiga arvutisüsteemist, mis vastab igati raamatupidamisseaduses sätestatud dokumentide säilitamise nõuetele. Hageja selgitus ei ole kohtu jaoks veenev. Kui tegemist on aktuaalse väljatrükiga, mis kajastab laekumisi seisuga 16.03.2010, siis jääb arusaamatuks, miks laekumiste summa kajastab siiski ainult 30.04.2006.a. maksekorralduses näidatud summat. Võib eeldada, et möödunud nelja aasta jooksul on professionaalne võlgade sissenõudja OÜ JI(kelle nimel aruanne on esitatud) tegelenud AS GSE rohkematelt võlglastelt võlgade sissenõudmisega. Hageja selgitusest ei selgu samuti, miks 30.04.2006 nimekirja nr 35640 (mida hageja kinnitusel säilitatakse dokumendina vastavalt raamatupidamisseaduse nõuetele), uuel väljatrükil on vaja aktualiseerida aruande koostamise kuupäeva. Lisaks kohus märgib, et aruanne on vormistatud JIOÜ blanketil. JIOÜ ja hageja AFOÜ on formaalselt erinevad äriühingud. Eeltoodu valguses ei saa tõene olla hageja selgitus, et aruanne on väljatrükk hageja andmebaasist. Kõike eeltoodut arvesse võttes on põhjendatud kahtlus, et aruande andmeid võib olla tagantjärele muudetud hagejale soodsalt. Seda kahtlust toetab asjaolu, et makse teinud JIOÜ on nii AS FE(AS GSE ) lepingupartneriks AS FE võlglastelt võlgade sissenõudmisel, kui ka hageja volitatud esindajaks käesolevas asjas. On mõistetav, et kui kostja vastusest ilmnes, et sama võlgnevus võib AS GSE ja JIOÜ puuduliku arvestuse ja infovahetuse tõttu olla sisse nõutud korduvalt, püüavad pikaajalised koostööpartnerid leida asjaoludele hagi rahuldamist tagava selgituse ja tõendid.
7.VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hageja poolt

laenulepingu täitmiseks mistahes maksete tegemise kohta andmeid ega tõendeid ei ole kohtule esitatud. Hageja on laenu kostja kasutusse andmise kohta andnud vastuolulisi selgitusi. Nii väidab hageja 23.03.2010 menetlusdokumendis (tl 62), et hageja on teinud tulenevalt laenulepingust tehingu – maksnud raha laenulepingust nimetatud kolmanda isiku – AS-i GSE kontole. Sama kinnitab hageja 13.04.2010 menetlusdokumendis – hageja andis laenusumma kostja soovitud viisil kasutusse. 04.06.2010 menetlusdokumendis hageja väidab aga, et kuna AS GSE volitas esinduslepingu alusel oma nõuet IT vastu kohtuväliselt sisse nõudma OÜ-d JI, siis oli ka hageja õigustatud tasuma laenulepingust tuleneva laenusumma mitte AS-i GSE arveldusarvele, vaid OÜ JI arveldusarvele. Hageja selline väide on risti vastupidine hageja seisukohaga, et hageja ja kostja vaheline laenusuhe ei puudu kostja ja AS GSE vahelisse võlasuhtesse ning kostja võlgnevuse tasumise asjaolud ei oma hagi lahendamisel tähtsust. Laenusumma hageja poolt OÜ JI arveldusarvele tasumine ei ole samuti tõendatud. Hageja ei ole tuginenud sellele, et JIOÜ oleks täitnud hageja eest pooltevahelisest laenulepingust tuleneva laenuandja kohustuse.

8.Laenuleping sõlmiti 04.04.2006. Laenulepingu lisaks nr 1 oleva maksegraafiku (tl 20) kohaselt oli laenu laenusaaja kasutusse andmise tähtpäevaks 04.04.2006. Väidetavalt hageja poolt JIOÜ-le kantud kostja võlgnevust sisaldanud summa väidetavalt kanti AS GSE arveldusarvele üle alles 30.04.2006 ja see laekus 04.05.2006. Pärast laenulepingu sõlmimist, kuid enne laenusumma arvelt hageja võlgnevuse kustutamist esitas AS FE sama võlgnevuse sissenõudmiseks 12.04.2006 ise kohtule hagi IT vastu. 12.04.2006 hagiavaldusest tsiviilasjas 206-9071 (tl 73 – 74) ning AS GSE15.07.2010 selgitusest kohtule (tl 125) järeldub, et kostja sõlmis hagejaga laenulepingu sama võlgnevuse tasumiseks, mille sissenõudmiseks AS FE12.04.2006 esitas hagi kohtule. AS FE hagi rahuldati 15.12.2006 tagaseljaotsusega, kostjalt mõisteti välja AS-i FE kasuks 10 465,84 krooni ning kohtutäitur U. Tärno 31.01.2008 täitemenetluse lõpetamise otsuse kohaselt nõue rahuldati kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult. Hageja ei täitnud kostjaga sõlmitud laenulepingut tähtaegselt (kui üldse). Väidetavalt hageja kandis laenusumma JIOÜ-le, kes oli teiste hulgas kostja võlgnevuse sissenõudmiseks AS GSE lepingulistes suhetes. Kostja oli hagejaga laenulepingu sõlminud eesmärgiga tasuda võlgnevus AS GSE ees, kuid hageja laenusummat AS-i GSE arveldusarvele tegelikult ei tasunud. Laenuleping ei täitnud oma eesmärki ning kostja võlgnevust laenu arvelt ei kustutatud, vaid võlg nõuti koos lisanduvate menetluskuludega sisse kohtutäituri vahendusel. Eeltoodud asjaoludel on põhjendamatu ja kostja suhtes pahatahtlik hageja väide, et hageja ja kostja vahelisse laenusuhtesse ei puutu kostja võlgnevus AS-i GSE ees, kostja peaks täitma laenulepingust tulenevad kohustused hageja ees ning pöörduma ise AS-i GSE poole ülemäära tasutud summa tagasisaamiseks, kui leiab, et on sama võlgnevuse tasunud AS GSE kahel korral.
9.Kuna kohus tuvastas, et hageja poolt laenusumma kostja kasutusse ja käsutusse andmine ei ole tõendatud, ei ole tõendatud ka kostjal laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimine. Kuna kostja ei ole laenu oma kasutusse/käsutusse saanud, ei saa kostjal olla ka kohustust tasuda laenu kasutamise eest intressi ning laenu tagastamisega viivitamise eest viivist. Kohus jätab hagi rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu, puudub vajadus hinnata poolte väiteid laenulepingu tühisuse kohta.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda, kuna kohus jättis hagi rahuldamata. Menetlusosalisel on õigus esitada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. TsMS §-le 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja