IT hagi AS GE vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2011/63
Tsiviilasja hind
488,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja IT(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja MV(OÜ Alter Law Office; Tööstuse 48A, Tallinn 10416; e-post: [email protected]) Kostja AS GE(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja Ulvi J (XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 052/2011/63 lubamatuks.
3.Määrata hagi hinnaks 488,87 (nelisada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 87 eurosenti) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS-i GE kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos kulude nimekirja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27. märtsil 2013. a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.13.04.2011. a esitas IT kohtule hagi AS GE vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2011/63. Hagiavalduse kohaselt sai hageja kohtutäiturilt Urmas Tärno 15.03.2011. a täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks täiteasjas nr 052/2011/63. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 15.12.2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-9071. Hageja on seisukohal, et ta on tasunud vastavast lahendist tuleneva võlgnevuse, mistõttu on sundtäitmine lubamatu. Nimetatud kohtulahendi alusel on 15.12.2006. a algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 052/2007/1691, kus nõude suuruseks oli 14 526,89 krooni (so 928,44 eurot). Hageja pangakonto arestiti ning täitenõude täitmiseks võeti hageja pangakontolt 10 465,84 krooni (so 668,89 eurot) ja täitemenetlus lõpetati 31.01.2008. a. Eeltulenevast palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 052/2011/63 lubamatuks, kuna hageja on juba täitnud Harju Maakohtu 15.12.2006. a otsusest tsiviilasjas nr 2-06-9071 tuleneva nõude kostjale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.15.07.2011. a vastuses kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna kuigi kohtutäitur lõpetas täiteasja nr 052/2007/1691 menetluse tulenevalt kostja taotlusest, jäi nimetatud täiteasjas nõue täitmata 488,87 euro ulatuses. Täiteasja lõpetamist taotles kostja asjaolul, et kostja andis osalise nõude hageja vastu summas 488,87 üle OÜ-le Aktiva Finants, kes nimetatu kostjale ise tasus. Kostja möönab, et kohtutäituri 31.01.2006. a täiteasja nr 052/2007/1691 menetluse lõpetamise otsus on eksitav oma resolutsiooni osas, sest nõue ei ole täielikult rahuldatud. Viimatinimetatut rõhutab ka kohtutäitur oma 03.05.2011. a saadetud vastukirjas hagejale. Siiski on kohtutäitur viimast korduvalt hagejale selgitanud. Hageja ei ole tõendanud, et täidetud oleks kogu täiteasjast nr 052/2007/1691 tulenev nõue. Tsiviilasjas nr 2-08-45062 ei leidnud kinnitust asjaolu, et OÜ Aktiva Finants oleks tasunud kostjale hageja võlgnevust (nõude loovutamisel), siis kohustas OÜ Aktiva Finants kostjat tagastama hageja võlgnevuse eest tasutud rahasumma. Seejärel esitas kostja 18.01.2011. a uuesti hageja vastu nõude kohtutäiturile (täiteasi nr 052/2011/63). Kostja möönab, et esialgne nõudesumma oli suuruses 668,89 eurot, kuid kuna hageja on tasunud nõudest 180,02 eurot, esitas kostja nõudesumma parandustaotluse kohtutäiturile 05.04.2011. a. 18.04.2011. a loobus OÜ Aktiva Finants nõudest hageja vastu ning kostja esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetluse nr 052/2011/63 lõpetamiseks. Kohtutäitur lõpetas menetluse 14.07.2011. a otsusega. Kostja on seisukohal, et hageja hagi on esitatud pahatahtlikult, kuna hageja ei ole pöördunud kostja poole kohtuvälise lahenduse saamiseks. Seega leiab kostja, et hagi ei ole põhjendatud. Samuti pakub kostja välja kompromissi, mille kohaselt pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu nõuded ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
MENETLUSE KÄIK
3.27.07.2011. a esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles märgib, et kostja on käitunud pahatahtlikult, kuna on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks nii kohtusse kui inkasso firmasse. Hageja on korduvalt pöördunud kohtuväliseks lahenduse leidmiseks nii kohtutäituri kui kostja poole, kuid vastust pole saanud. Hagejal oli vaid 30 päeva aega hagi esitada, kuna kostja nimetatud aja jooksul hageja 31.03.2011. a saadetud kirjale ei reageerinud, ei jäänud hagejal muud üle, kui pöörduda kohtusse. Hageja on nõus lahendama asja kompromissiga, kuid menetluskulud tuleb kostja kanda jätta summas 308,71 eurot.
4.05.08.2011. a seisukohas jääb kostja oma pakutud kompromissiettepaneku juurde ning hageja pakutuga ei nõustu. Lisaks märgib kostja, et hageja ei ole tõendanud, et oleks nõude täies ulatuses tasunud. Samuti ei ole hageja menetluskulud põhjendatud, kuna esitatud on umbmäärased kviitungid. Kostja on seisukohal, et tal oli õigus pöörduda korduvalt kohtutäituri poole, mistõttu ei saa pidada seda pahatahtlikuks. 2(7)
2-11-16996
5.16.08.2012. a tegi kohus pooltele kompromissi ettepaneku, kus kostja tasub hagejale riigilõivu summas 127,82 eurot ja õigusabikuludena 100 eurot.
6.30.08.2011. a nõustub hageja kohtu pakutud kompromissiga järgmiselt: kostja tasub hagejale 95,86 eurot riigilõivu kuludeks ning õigusabikuluna 200 eurot.
7.07.09.2011. a seisukohas kostja pakutud kompromissi ettepanekutega ei nõustu ning jääb oma seisukoha juurde, et hageja ei ole tõendanud, et täitemenetluse käigus oleks tasutud kogu nõue summas 668,89 eurot, mistõttu on hagi põhjendamata. Kostja esitas ka omapoolse kompromissi ettepaneku, millise juba eelnevalt esitas.
8.19.09.2011. a seisukohas märgib hageja, et täiteasjas nr 052/2007/1691 on täidetud nõue summas 928,43 eurot – 409,93 eurot hageja poolt ja 518,50 eurot MV poolt. Juhul kui kohtutäitur nimetatut ei tunnista, poleks kohtutäitur lõpetanud täitemenetlust sõnastusega, et nõue on täielikult rahuldatud. Õiendist selgub, et nõue on rahuldatud sissenõudjale ilma kohtutäituri vahenduseta (13.11.2007. a kostja kiri kohtutäiturile), arusaamatu on vaid asjaolu, miks kohtutäitur lõpetas täitemenetluse sõnastusega, et nõue on täies ulatuses rahuldatud kohtutäituri ametialase konto kaudu. Hageja jääb oma nõude juurde.
9.28.09.2011. a seisukohas viitab kostja, et hageja on tõlgendanud kohtutäituri 06.09.2011. a õiendit valesti. Õiendi lõigus 3 on selgesõnaliselt toodud, et sissenõudja nõuet on rahuldatud osaliselt. Kohtutäitur on tagastanud hagejale osaliselt tasutud summa (õiend 06.09.2011. a). Seda, et peale seda oleks hageja veel midagi tasunud, hageja tõendanud ei ole. Kohtutäitur on selgitanud täitemenetluse lõpetamise otsuse sõnastuse ebatäpsust 03.05.2012. a e-kirjas.
10.15.05.2012. a eelistungil soovis hageja täpsustada nõuet, paludes tunnistada sundtäitmise lubamatuks 488,87 euro suuruse summa ulatuses.
11.30.05.2012. a täpsustavas hagiavalduses asub hageja seisukohale, et tema nõue on rahuldatud kolmanda isiku poolt, kuna kohtutäitur sai hageja konto arestimise tulemusena 409,93 eurot, millest rahuldas nõude 180,02 euro ulatuses. 06.01.2008. a tasus MVkohtutäiturile ülejäänud nõude summas 518,50 eurot, millest aga kohtutäitur tagastas 442,93 eurot, kuna kostja teatas kohtutäiturile, et hageja nõue on tasutud täitemenetluse väliselt otse kostjale, seega nõue on rahuldatud. Viimasest asjaolust aga hagejat ei teavitatud. Samuti ei olnudki kohtutäituril põhjust hagejalt enam raha võtta, kuna kostja oli teatanud nõude rahuldamisest.
12.13.06.2012. a seisukohas jääb kostja eelmärgitu juurde, et nõude loovutamisel tasus OÜ Aktiva Finants kostjale hageja ülejäänud nõude, mistõttu loeti see kui kolmanda isiku poolt tasutuks. Siiski tsiviilasjas nr 2-08-45062 ei leidnud viimatinimetatud fakt kinnitust, mistõttu jäi hagi rahuldamata ning OÜ Aktiva Finants soovis kostjalt tasutu tagastamist. Seega, endiselt on hageja kostjale 488,87 eurot võlgu, mille sissenõudmiseks võib kostja pöörduda uuesti kohtutäituri poole. Kostja jääb esitatud vastuväidete juurde, et hagi on põhjendamata ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.11.03.2013. a seisukohas jäi kostja eelmärgitu juurde ja palub jätta hagi rahuldamata.
14.11.03.2013. a seisukohas jäi hageja eelmärgitu juurde paludes hagi rahuldada.
KOHTU SEISUKOHAD
15.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada, sest on tuvastatud, et täiteasjas nr 052/2011/63 3(7)
2-11-16996 sundtäitmisele esitatud nõue on hageja poolt rahuldatud (TMS § 221 lg 1).
16.Kohus on käesolevas asjas tuvastanud järgmised asjaolud: • Harju Maakohtu 15.12.2006. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9071 mõisteti IT välja võlgnevus 10 465,84 krooni (so 668,89 eurot) AS-i GE(end AS FE) kasuks. Otsus jõustus 23.01.2007. a (tl 5-6); • AS-i FE(nüüd AS GE) avalduse ja 15.12.2006. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-06-9071 alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr 052/2007/1691, mille raames koostas 19.07.2007. a arveldusarve arestimise akti summas 14 526,89 krooni (928,44 eurot) koos kohtutäituri tasu ja menetluskuludega (tl 7-8); • 26.07.2007. a koostas kohtutäitur täiteasjas nr 052/2007/1691 sissetuleku arestimise akti (tl 10-11); • 06.01.2008. a maksis MV kohtutäituri Urmas Tärno ametialasele arvelduskontole 8112,89 krooni (so 518,51 eurot) maksekorralduse selgitusega „täiteasi nr 052/2007/1691, IT“ Asjaolu on tõendatud 06.01.2008. a. AS Swedbank maksekorraldusega nr 5 (tl 200); • 22.01.2008. a on kohtutäitur Urmas Tärno maksnud MV arvelduskontole summas 6 930,35 krooni (so 422,93 eurot) maksekorralduse selgitusega „T 052/2007/1691 enammakse tagastus IT eest“ Asjaolu on tõendatud 22.01.2008. a. AS Swedbank maksekorraldusega nr 1105 (tl 199); • 18.09.2007. a on IT arvelduskontolt kantud kohtutäituri Urmas Tärno ametialasele arvelduskontole täiteasjas nr 052/2007/1691 summa 6 414 krooni (so 409,93 eurot). Asjaolu on tõendatud IT arvelduskonto väljavõttega (tl 201). • 31.01.2008. a koostas kohtutäitur täiteasjas nr 052/2007/1691 menetluse lõpetamise otsuse, kuna nõue on rahuldatud kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult (tl 12); • AS-i GE täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 15.12.2006. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 206-9071 alusel algatati 24.01.2011. a täitemenetlus täiteasjas nr 052/2011/63 summa 668,89 euro sissenõudmiseks (tl 9). Asjaolu üle ei ole ka vaidlust (tl 188). • 05.04.2011. a esitas AS GE kohtutäiturile avalduse täitmisele esitatud nõude vähendamiseks 488,87 euroni (tl 114); • 14.07.2011. a koostas kohtutäitur täiteasjas nr 052/2011/63 menetluse lõpetamise otsuse (tl 112);
17.Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjendusel, et täitedokumendist tulenev sundtäitmisele esitatud nõue on nõuetekohaselt rahuldatud. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole täitedokumendiks olev kohtuotsus täielikult täidetud. Kuna hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudmisel asjaolule, et tema täitedokumendist tulenev kohustus on täidetud, tuleb kohtul kostja vastuväidete alusel hinnata, kas täitedokumendist tuleneb võlgnikule jätkuvalt selliseid soorituskohustusi, mille sundtäitmist kostja on õigustatud nõudma.
18.Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 16 tuvastanud, et Harju Maakohtu 15.12.2006. a tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-9071 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja võlgnevus 10 465,84 krooni (so 668,89 eurot) ning otsus jõustus 23.01.2007. a. Kohus on tuvastanud, et AS-i FE (nüüd AS GE) avalduse ja 15.12.2006. a kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-06-9071 alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse nr 052/2007/1691. Kohus on ka tuvastanud, et kohtutäitur on 4(7)
2-11-16996 täiteasja nr 052/2007/1691 raames koostanud võla sissenõudmiseks 19.07.2007. a nii võlgniku arveldusarve arestimise akti summas 14 526,89 krooni koos kohtutäituri tasu ja menetluskuludega kui ka 26.07.2007. a koostas kohtutäitur sissetuleku arestimise akti. Hageja väitel on ta Harju Maakohtu 15.12.2006. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 2-06-9071 tulenevad kohustused täitnud juba täiteasja nr 052/2007/1691 raames, mistõttu on vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse läbiviimine lubamatu. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et nii täiteasjas nr 052/2007/1691 ja täiteasjas nr 052/2011/63 tuleneb sundtäitmisele esitatud nõue ühest täitedokumendist, so Harju Maakohtu 15.12.2006. a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-06-9071 (vt tl 188). Seega tuleb kohtul hageja esitatud väidete alusel kontrollida, kas vaidlusaluses täiteasjas nr 052/2011/63 sundtäitmisele esitatud nõue on juba täidetud (täitedokumendist tuleneva nõude suurus on 10 465,84 krooni so 668,89 eurot).
19.Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 16 tuvastanud, et IT arvelduskontolt on eespool tuvastatud eelduslikult võlgniku arvelduskonto arestimise tulemusena täiteasjas nr 052/2007/1691 18.09.2007. a kantud kohtutäituri Urmas Tärno ametialasele arvelduskontole summa 6 414 krooni (so 409,93 eurot), millest on rahuldatud kohtutäituri andmetel sissenõudja nõue summas 295,33 eurot (4620,94 krooni) ja kohtutäituri tasu nõue summas 114,60 eurot (1793,06 krooni [vt kohtutäituri Urmas Tärno 06.09.2011. a. õiend tl 170]). Seega oli seisuga 18.09.2007. a. sundtäitmisele esitatud nõudest rahuldamata veel 258,96 eurot. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 16 tuvastanud, et 06.01.2008. a maksis MV kohtutäituri Urmas Tärno ametialasele arvelduskontole 8112,89 krooni (so 518,51 eurot) ning maksekorralduses oli selgitus „täiteasi nr 052/2007/1691, IT“. VÕS § 78 lg 1 järgi, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2010. a. otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-115-10 on Riigikohus sedastanud, et tulenevalt osundatud sätetest võib seega võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma (vt Riigikohtu 13. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-04, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Järelikult võisid hageja ja kolmas isik VÕS § 78 lg 1 alusel kokku leppida, et kolmas isik maksab ära hageja võla, ning kostja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult vastu võtma arvestades ka olukorda, et täitmine toimus kohtutäituri vahendusel. Nagu kohus on eespool tuvastanud, on kolmas isik hageja eest täiteasjas nr 052/2007/1691 sundtäitmisel 18.09.2007. a. olnud nõude 258,96 eurot täitmiseks maksnud 8112,89 krooni (so 518,51 eurot), mille arvelt saanuks selleks ajaks veel maksmata 258,96 euro suuruse nõude rahuldada. Seega on tõendamist leidnud, et võlgnik on teinud täitedokumendist tulenevate kohustuste täitmiseks sooritused, mis rahaliselt summalt isegi ületavad sundtäitmisele esitatud nõude suuruse. Kostja väitel on kohtutäituri vahendusel tasutud sundtäitmisele esitatud nõudest 180,02 eurot ning ülejäänud võlasumma 488,87 eurot laekus kostjale kolmanda isiku, Julianuse Inkasso OÜ poolt (tl 135, vt ka tl 179), pärast mida tegi kostja kohtutäiturile avalduse täiteasjas nr 052/2007/1691 täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 16 tuvastanud, et 31.01.2008. a koostas kohtutäitur täiteasjas nr 052/2007/1691 menetluse lõpetamise otsuse, kuna nõue on rahuldatud kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult. Kostja vastuväite kohaselt teavitas võlgniku eest kohustuse täitnud kolmas isik, Julianuse Inkasso OÜ oktoobris 2010. a so kaks aastat pärast täitemenetluse lõpetamist kostjat soovist hageja eest vaidlusaluse kohustuse täitmiseks tasutud raha tagasi saada ning seoses Julianuse Inkasso OÜ vastava taotlusega esitas kostja uue täitmisavalduse sama nõude sundtäitmiseks. 5(7)
2-11-16996 Kohtu hinnangul ei võimalda asjaolu, et keegi kolmas isik on õigussuhtes kostjaga viimasele mingi taotluse esitanud, teha järeldust, et vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmisele esitatud nõue ei oleks täitmisega lõppenud. Eelpool tuvastatust saab järeldada, et võlgnik on teinud täitedokumendist tulenenud rahalise kohustuse täitmiseks vajaliku ja piisava soorituse täiteasjas nr 052/2007/1691. Lisaks on kostja omaks võtnud, et Julianus Inkasso OÜ loobus oma taotlusest ekslikult üle kantud rahasumma tagastamiseks (tl 135), mistõttu esitas kostja avalduse ka vaidlusaluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus on tuvastanud, et pärast käesoleva hagiavalduse esitamist on 14.07.2011. a kohtutäitur koostanud täiteasjas nr 052/2011/63 menetluse lõpetamise otsuse. Kostja on 28.09.2011. a. menetlusdokumendile lisanud OÜ Julianus Inkasso 23.09.2011. a. kirja (tl 182), milles kirjeldatakse Julianus Inkasso tegevust OÜ Aktiva Finants võla IT vastu sissenõudmisel ning selles on märgitud, et võla sissenõude menetluse ajal ei ole IT Julianuse Inkasso OÜ ega OÜ Aktiva Finants vahendusel kostjale võlgnevust tasunud, mis ei ole aga asjakohane, sest kostja on ise väitnud, et OÜ Julianus Inkasso täitis IT kohustuse viimase eest ning mis kokkuleppe alusel see toimus, ei oma asjas tähendust. Ka märgib kohus, et kohane tõend asjaolu tõendamiseks oleks olnud tunnistaja ütlus. Kohtu hinnangul ei lükka ümber kostja enda varasemalt väidetut ka Julianuse Inkasso OÜ 12.06.2012. a. kirjas viimase ja Aktiva Finants OÜ nimel esitatud kinnitus, et kumbki ei ole VÕS mõistes ega muul moel kolmandate isikutena AS-ile GE IT võlanõuet täitnud (tl 209), olukorras kus kostja esindaja varasemast 01.04.2011. a e-kirjast hageja esindajale ja kohtutäiturile nähtub, et kostja on kolmandalt isikult siiski soorituse saanud avaldades valmisolekut see tagastada (tl 109). Seega on kostja nõue igal juhul osaliselt täiteasja nr 052/2007/1691 raames ja ülejäänud osas täitemenetluse väliselt rahuldatud vaatamata sellele, et võlgnik on ka täitemenetluses teinud piisava makse (selguse huvides olgu märgitud, et kohtutäitur on selle osaliselt summas 422,93 eurot MV tagastanud), mille arvelt saanuks nõude rahuldada, kuid kostja kui sissenõudja enda avalduse alusel täitemenetlus lõpetati ning kostja sisuliselt ei võtnud täitmist täitemenetluses vastu. Kuna kohus on tuvastanud, et Harju Maakohtu 15.12.2006. a tagaseljaotsusest tsiviilasjas nr 206-9071 tulenev nõue on rahuldatud, ei olnud antud nõude suhtes täitmisavalduse esitamine kostja poolt õigustatud ning täiteasjas nr 052/2011/63 tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada.
21.Vastuseks kostja vastuväitele justkui oleks hageja hagiavaldust muutnud, kuna on esitanud väite, et sundtäitmisele esitatud nõude on osaliselt rahuldanud kolmas isik, märgib kohus järgmist. Kostja hinnangul on hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid muutnud ning peab uueks väiteks seda, et hageja väitel on nõue tasutud, kuna see on tasutud kolmanda isiku poolt. Vastavalt TsMS § 376 lg 4 p-ile 1 ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja nõuab vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist seetõttu, et sundtäitmisele esitatud nõue on rahuldatud ning asjaolu täpsustamist, kuidas nõude rahuldamine toimus, ei pea kohus hagi muutmiseks.
22.16.05.2011. a määrusega määras kohus hagi hinnaks 668,89 krooni ja rahuldas ITmenetlusabi taotluse osaliselt kohustades IT tasuma osamaksetena riigilõivu summas 191,73 eurot. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hageja on vähendanud nõuet 488,87 euroni (selle summa ulatuses nõutakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist). Hagi esitamise seisuga kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg-s 1 nimetatud lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga 668,89 tasuda riigilõivu 191,73. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes s.h ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus leiab, et kuna käesolevalt on hageja vähendanud hagihinda, tuleb määrata uueks hagihinnaks 6(7)
2-11-16996 488,87 eurot ja vastavalt hagihinnale määrata ka tasumisele kuuluva riigilõivu määr, milleks on 102,25 eurot. Kuivõrd hageja on tasunud kolme osamaksena, iga osamakse suuruses 63,91 eurot, riigilõivu kogusummas 191,73 eurot, kuid hageja vähendas haginõuet 488,87 euroni, millelt tasumisele kuulunud riigilõivu määraks hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt oleks tulnud tasuda riigilõivu 102,25 eurot, on hagejal õigus esitada kohtule taotlus enamtasutud riigilõivu summas 89,48 euro tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p-i 1 ja lg 4 kohaselt.
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes osundatud sättest jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3).