(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. oktoober 2010.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-8228
Tsiviilasi
Osaühingu Chagi JP vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
20 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing C(registrikood xxx, asukoht xxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Kostja JP(isikukood xxx, elukoht xxx)
ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Danske Bank A/S Eesti filiaalis (konto nr 333416110002) või Swedbank AS-is (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358. Selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Osaühing C esitas 18.02.2010 hagi JP vastu 22 724 krooni saamiseks. Nõue tuleneb MCB FEOÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust ja hageja ning MCB FEOÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust. Nimetatud laenulepingu alusel andis MCB FEOÜ kostjale laenu summas 3 000 krooni, millele lisandus laenutasu 600 krooni. 22.09.2009 andis kostja MCB FEOÜ-ga sõlmitud kokkuleppe raames konstitutiivse võlatunnistuse, millega kinnitab, et võlgneb võlausaldajale 20 096 krooni. 05.10.2010 avaldusega vähendas hageja oma nõuet kostja vastu 20 000 kroonini. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse esitamise nõue on 23.08.2010 kostjale TsMS § 327 alusel kätte toimetatud. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kostja poolt 22.09.2009 MCB FEOÜ-le antud konstitutiivsest võlatunnistusest ja MCB FEOÜ ja hageja vahel 20.01.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 20 000 krooni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 4 000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu näol. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 4 000 krooni. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.