2-09-43265/10 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.08.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.02.2009.a müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Chrysler Voyager. Hageja tasus kostjale sõiduki eest 170 000 krooni. Samal päeval, kui hageja hakkas sõidukiga koju sõitma, ilmnesid sõidukil probleemid – jahutusvedeliku temperatuuri näidik hakkas kõikuma, auto salongi hakkas vahelduvalt puhuma sooja ja külma õhku ning jahutusvedelik oli paagis vähenenud. AS SE tuvastas mootori diagnostika käigus, et jahutussüsteemis on liiga suur surve. OÜ M on seejärel tuvastanud, et müüdud sõidukit oli eelnevalt tugevasti remonditud – mootoriplokki on keevitatud, klapikambri kaanes olev nukkvõlli lukusti pesa on rikutud ja kaks nookurit koos hüdrotõukuritega on katki. Samuti asuti seisukohale, et mootori jahutussärgis on suur surve, mille tõenäoliseks põhjuseks on mõra(d) mootori plokikaanes. Hageja on tellinud remondikulude tuvastamiseks hinnapakkumised. Vastavalt OÜ M pakkumisele kujunes remondisummaks 55 090 krooni ja AS SE pakkumise kohaselt 71 816,28 krooni. Hageja esitas kostjale 20.04.2009.a avalduse, milles andis tähtajaks 01.05.2009.a sõiduki puuduste kõrvaldamiseks ning teatas, et kui puudusi ei kõrvaldata, siis taganeb hageja alates 02.05.2009.a müügilepingust. Kuna kostja ei asunud puudusi kõrvaldama, siis on hageja müügilepingust taganenud. Samuti on puudustega asja müük tekitanud hagejale kahju, kuna vea leidmiseks on hageja pidanud pöörduma eelnimetatud autoteeninduste poole, mille eest on hageja tasunud kokku 3646,25 krooni. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 1 tuleb kostjal tasuda saadud 170 000 kroonilt intressi alates 17.02.2009.a kuni 02.05.2009.a summas 867 krooni. Pärast tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumist asendub intressinõue viivisenõudega ning 21.08.2009.a seisuga võlgneb kostja hagejale seadusest tulenevat viivist 4437 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 170 000 krooni, intressi 867 krooni ja viivise 4437 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista seaduses sätestatud

viivise protsendina põhivõlalt alates 22.08.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitisena 3646,25 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja vaatas sõiduki üle ja mingeid puudusi ei tuvastanud. Tõendamata on asjaolu, et sõidukil oleks olnud varjatud puudused, mida ei olnud võimalik sõiduki soetamisel koheselt tuvastada. Puuduste kõrvaldamise nõudeid ei ole kostja kätte saanud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 17.02.2009.a müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduki Chrysler Voyager. Vaidlus puudub selles, et hageja tasus kostjale sõiduki eest 170 000 krooni. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. AS SE poolt 20.02.2009.a läbi viidud mootori kontrolli käigus leiti, et jahutussüsteemis on liiga suur surve. OÜ M teatise kohaselt on sõiduki mootoriplokki keevitatud, klapikambri kaanes oleva nukkvõlli lukusti pesa on rikutud, kaks nookurit koos hüdrotõukuritega on katki. Lisaks on mootori jahutussärgis suur surve, mille tõenäoline põhjus on mõra(d) plokikaanes. OÜ Maluefor hinnapakkumise kohaselt on puuduste kõrvaldamise maksumuseks 55 090 krooni ning AS SE pakkumise kohaselt 71 816,28 krooni. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Kohus on seisukohal, et AS SE ja OÜ M arvamustega on tõendatud, et sõidukil on olulised puudused. Kuna hageja ei saa ostetud sõidukiga sõita ilma selle parandamiseks märkimisväärseid kulutusi tegemata, siis on hageja jäänud olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Eeltoodust tulenevalt on kostja oluliselt lepingut rikkunud. Asjaolu, et auto üleandmisel vigu ei avastatud ei oma asja lahendamisel tähtsust. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. 20.04.2009.a esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemiseks. Vaidlust ei ole selles, et avaldus tuli hagejale hoiutähtaja möödumisel tagasi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Nimetatud avaldust kostja kätte ei saanud. Küll aga sai kostja lepingust taganemise avalduse kätte koos teiste hagimaterjalidega kohtult. Kostja esindaja väidete kohaselt sai kostja materjalid 18.01.2010.a. Seega tuleb hageja lugeda lepingust taganenuks 18.01.2010.a. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik

üleantu. Tagastavatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 170 000 krooni ja intress 867 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna taganemine toimus 18.01.2010.a, mitte 02.05.2009.a, siis on hagejal viivist õigus nõuda alates 19.01.2010.a. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt, s.o 170 000 kroonilt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.01.2010.a kuni põhivõla tasumiseni. Samuti on hageja palunud kostjalt välja mõista vea tuvastamiseks kulutatud 3646,25 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt on AS SE esitanud hagejale mootori kontrolli eest arve summas 446,25 krooni ja ning OÜ M mootori lahtivõtu eest 3200 krooni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus võlgnikult nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 järgi on otseseks varaliseks kahjuks ka kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 3646,25 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 5 % ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.