Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Apellatsiooni soovi esitamise korral tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu

KOHTUISTUNG JA KOHTU SEISUKOHT

Hageja jääb hagi juurde. Liisinguese on tagastamata. Hageja leiab, et see ei vasta tõele, et kostja on soovinud kohviautomaati tagastada. Kostja esindaja on leidnud, et masin pole seetõttu tagastatud, sest poolte vahel pole usaldust, kuidas seda teha ja millised õigused ja kohustused sellele järgnevad. Kostja vastu on esitatud erinevaid nõudeid üle 2 miljoni. Kostja esindaja leiab, et kui võlausaldajad on jäigad võib sellele järgneda kostja enda pankrotiavaldus. Hageja leiab, et kuna kohviautomaati pole neile tagastatud, siis pole olnud võimalik ka turuväärtust maha arvestada. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 alusel peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus leiab, et kostja vastuväited selle kohta, et Vending Automaadid OÜ pole soovinud temalt kohviautomaati vastu võtta on paljasõnalised ja tõendamata. Kohtuistungil on ilmnenud, et kohviautomaat on kostja valduses. Kohus leiab, et hageja on 21.10.2009.a saatnud hageja kostjale ja Alsped OÜ-le hoiatuse lepingust ülesütlemise kohta, andes võla tasumiseks täiendava tähtaja ja pakkudes võimalust asuda läbirääkimistesse (tl. 19). VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Toimikumaterjalidest nähtub, et 13.11.2009.a saatis hageja kostjale e-maili ja hoiatas veelkord, et võla tasumata jätmise korral ütleb hageja lepingu üles (e-mail tl. 21). Seega on täidetud VÕS § 101 lg 1 p 4, mis sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja öelda lepingu üles. VÕS § 196 lg 1 alusel võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kohus leiab, et hageja valik esitada nõue Anneli Lastik vastu on põhjendatud, sest Alsped OÜ on likvideerimisel ja selle kohta on 19.11. 2009 avaldatud AT likvideerimiseteade (tl. 30).Kostja on küll soovinud saavutada kompromissi, samas pole ta ise selleks midagi teinud. Liisingu objekt on siiamaani hagejale üle andmata. Solidaarvõlgniku kohustuse rikkumise vabandatavust antud asjas ei esine. Pooltevahelises lepingus on p 9.1 ja 9.2 ettenähtud õigus nõuda leppetrahvi ja viivist (tl.11). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades kuulub hagi täilikult rahuldamisele. Välja mõista Anneli Lastik ́ult OÜ Parex Leasing & Factoring kasuks: 23671,80 krooni, millest 14 829,86 krooni tasumata liisingujääk, 990 krooni liisingumaksete võlgnevus, 3163,97 krooni käibemaks ja 3129,32 krooni leppetrahvi ja 1558,65 krooni viivisenõue perioodi eest

kasuks viivis 0,15% põhinõudelt 14 829,86 kroonilt alates 13.01.2010, kusjuures viivisenõuded kokku ei või ületada põhinõude summat.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.