Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

B P ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. B P võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-s SEB Pank või kontole nr 221013921094 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. P M võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS

P M esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse B P vastu 18.01.2005.a M T ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 200 000 krooni põhivõla ja viivise nõudes, millest tuleneva nõudeõiguse omandas hageja 18.12.2006.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte isiklikult, kohtukutse 22.09.2010.a kohtuistungile TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras kostjaga samas eluruumis elavale elukaaslasele (tl 36,146,148). Kohtukutses selgitas kohus, et kui kutsutu ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest õigel ajal kohtule teatama ja ilmumise takistust põhistama. Samuti selgitas kohus, et kostja ilmumata jäämisel asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse hagiavalduses märgitud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (tl 144). Kostja 22.09.2010.a kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule ilmumist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hageja taotles asja lahendamist tagaseljaotsusega. Seejuures palus hageja rahuldada hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas hagiavalduses märgitust oluliselt väiksemas ulatuses ning mitte nõuda kostjalt välja veel sissenõutavaks muutumata viivist protsendina põhinõudest. Tsiviilasi nr 2-08-20

TsMS § 410 mõtte kohaselt kui kostja kohtuistungile ei ilmu, võib kohus kohale ilmunud hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 413 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited 18.01.2005.a M T ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samas – kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet sissenõutavaks muutunud viivise osas kuni põhivõlani, lisaks ei soovinud üldse veel sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmist kostjalt. Arvestades hageja tahtega ning asjaoluga, et hageja selline tegevus muudab nõuded kostja jaoks oluliselt soodsamaks võrreldes hagiavalduses märgituga, rahuldab kohus hageja hagi põhivõla osas hagiavalduses märgitud ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise osas vähendatud ulatuses, st põhivõlaga samas ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja ei esitanud kohtuistungil menetluskulude nimekirja, ei ole kohtul võimalik menetluskulusid tagaseljaotsuses kindlaks määrata. P M on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.