Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ingrid Hallas

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.oktoobril 2010. a Pärnu Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-10-39910

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi U. P. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

18 092 kr ja 44 s

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS SEB Pank reg kood 10004252 Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja esindaja Kristiina Taube e-post:[email protected] Kostja: U. P. ik.kood xxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 138 lg.2, § 143 p.4, § 407 lg 1, § 415, § 420,

Rahuldada hagi. Välja mõista U. P-lt AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 25 010 kr ja 59 s ( kakskümmend viis tuhat kümme krooni ja 59 s ), mis koosneb põhiosa võlgnevusest 18 092 kr ja 44 a, intressist 2 523 kr ja 74 s ning viivisest 4 394 kr ja 41 s arvestatuna kuni 16.august 2010.a. Välja mõista U. P`lt AS SEB Pank kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis alates 17.augustist 2010 määraga 16 % aastas põhinõudest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta kostja kanda. Välja mõista U. P`lt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõiv 4000 kr (neli tuhat) AS SEB ank kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.09.2005 laenulepingu nr L050022741, mille kohaselt hageja kohustus laenama kostjale 50 000 krooni. Hageja kandis kostja kontole laenusumma 50 000 krooni. Kostja on tasunud hagejale kokku 31 907 kr ja 56 s laenu tagasimaksetena. Alates 11.08.2008.a ei ole kostja laenumakseid tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 25 010 kr ja 59 s, mis koosneb põhiosa võlgnevusest 18 92 kr ja 44s, intressist 2 523 kr ja 74 s ning viivistest 4 392 kr ja 41 s arvestatuna 16.08.2010.a. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 4000 krooni, mis on tasutud hagi esitamisel ja riigilõivu 750 krooni, mis on tasutud maksekäsu kiirmenetluses. Menetluse käik Kohus saatis hagimaterjalid kostjale hagis märgitud aadressil xxxxx, kust sideasutus tagastas märkusega, et ei ela. Seejärel saatis kohus hagimaterjalid uuesti samal aadressil kostja ema nimele, kes on materjalid vastu võtnud 16.09.2010, kuid kohtu määratud tähtajaks s.o. 30.09.2010 kostja ei ole kohtule vastanud. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on hagiavalduses ja hagiavalduse parandustes (19.08.2010) märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg.1 ja § 415 tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja viivist. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta poole kanda, kelle kahjuks otsust tehakse, s.o. kostja . TsMS § 173 ja § 1741 lg 3 alusel kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatu kohtukuluna hageja kantud riigilõivu 4 000 krooni, sest Riigilõivuseaduse § 56 (lisa tabel) hagihinna puhul 18 092 kr ja 44 s tuleb riigilõivu tasuda 4 000 krooni. Kui hageja on tasunud ekslikult rohkem riigilõivu, siis võib ta nõuda selle tagastamist, kuid kohus kostjalt seda välja mõista ei saa. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui asja menetlus taastatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.