Otsuse avalikult teatavaks- 4. oktoober 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-40682
Tsiviilasi
AS-i MiniCredit hagi Raigo Peiteli vastu 11 150 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5400 krooni
Menetlusosalised ja nende hageja AS MiniCredit (RK 11551909; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn; e-post [email protected]); esindajad hageja esindaja Vitali Jaroševitš (AS MiniCredit; Viru väljak 2, 10111 Tallinn; tel 619 1888; e-post [email protected]); kostja Raigo Peitel Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS MiniCredit hagi Raigo Peiteli vastu osaliselt.
2.Välja mõista Raigo Peitelilt AS-i MiniCredit kasuks 6849 (kuus tuhat kaheksasada nelikümmend üheksa) krooni ja 66 senti, millest moodustab tagastamata laenusumma 5000 krooni, intress 825 krooni, võla sissenõudmise kulud 400 krooni ja viivis perioodi 27.01.2009 kuni 19.08.2010 eest 624,66 krooni.
3.Välja mõista Raigo Peitelilt AS-i MiniCredit kasuks viivis protsendina tagastamata laenusummalt 5000 kroonilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates 20.08.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Viivisenõuded kokku ei või ületada põhinõude summat.
4.Välja mõista Raigo Peitelilt AS-i MiniCredit kasuks menetluskulu 1067 (üks tuhat kuuskümmend seitse) krooni ja 50 senti.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord AS MiniCredit võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Raigo Peitel võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tartu Maakohtu menetluses on AS-i MiniCredit hagi Raigo Peiteli vastu 11 150 krooni (põhivõlgnevus 5000 krooni, intress 825 krooni, võla sissenõudmise kulud 1150 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 4175 krooni) ning lisanduva viivise nõudes. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 11.01.2009 sõlmitud laenuleping nr 14917.
2.Kohus kohustas kostjat 25.08.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 25). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 27.08.2010 (tl 26). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on taotlenud hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
4.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
5.Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 11.01.2009 laenutaotlusest, kostja isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingust nr 14917 ja tõendist meeldetuletuste väljasaatmise kohta (tl 11-20, 22).
6.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et AS MiniCredit ja Raigo Peitel tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik üksnes valida laenusumma ja selle kasutamise tähtaeg AS-i MiniCredit veebilehel pakutud kombinatsioonide hulgast. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et AS-i MiniCredit ja Raigo Peiteli vahel sõlmitud laenulepingu p 9.1 on tühine võlgnetavalt summalt päevas arvutatava 0,75% suuruse viivise määra osas (273,75% aastas), sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele on 2(3)
viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 5000 kroonilt välja mõista viivis perioodi 27.01.2009 kuni 19.08.2010 eest 624,66 krooni (5000 krooni × 8% × 570 päeva / 365 päeva). Kostjalt tuleb täiendavalt alates 20.08.2010 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 taotlenud kostjalt võla sissenõudmise kulu väljamõistmist summas 1150 krooni, millest 400 krooni on laenusaajale meeldetuletuste väljasaatmise tasu vastavalt lepingu p-le 7.4 ja 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv (tsiviilasi nr 2-09-57102). Kohus selgitab, et TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-0957102 jäeti hageja avaldus rahuldamata 21.07.2010 määrusega ja hageja esitas hagi kohtule 19.08.2010, siis on TsMS-i tähenduses riigilõivu summas 750 krooni näol tegemist hageja kohtuvälise kuluga. Hageja nõue põhivõla 5000 krooni, intressi 825 krooni ja võla sissenõudmise kulu 400 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
8.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 1750 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni).
9.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~61% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 39% ulatuses hageja kanda.
10.Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna riigilõivu 1067,50 krooni (61% 1750 kroonist). Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.