Tsiviilasi nr 2-10-40682
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 4. oktoober 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-40682
Tsiviilasi
AS-i MiniCredit hagi Raigo Peiteli vastu 11 150 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5400 krooni
Menetlusosalised ja nende hageja AS MiniCredit (RK 11551909; asukoht Viru väljak 2, 10111 Tallinn; e-post [email protected]); esindajad hageja esindaja Vitali Jaroševitš (AS MiniCredit; Viru väljak 2, 10111 Tallinn; tel 619 1888; e-post [email protected]); kostja Raigo Peitel Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 5000 kroonilt välja mõista viivis perioodi 27.01.2009 kuni 19.08.2010 eest 624,66 krooni (5000 krooni × 8% × 570 päeva / 365 päeva). Kostjalt tuleb täiendavalt alates 20.08.2010 mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja viivis kokku mitte suuremas summas kui põhinõue. Hageja on hagiavalduse p-s 2.3 taotlenud kostjalt võla sissenõudmise kulu väljamõistmist summas 1150 krooni, millest 400 krooni on laenusaajale meeldetuletuste väljasaatmise tasu vastavalt lepingu p-le 7.4 ja 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv (tsiviilasi nr 2-09-57102). Kohus selgitab, et TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud hageja kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-0957102 jäeti hageja avaldus rahuldamata 21.07.2010 määrusega ja hageja esitas hagi kohtule 19.08.2010, siis on TsMS-i tähenduses riigilõivu summas 750 krooni näol tegemist hageja kohtuvälise kuluga. Hageja nõue põhivõla 5000 krooni, intressi 825 krooni ja võla sissenõudmise kulu 400 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.