Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-38437
Tsiviilasi
SOÜ hagi OÜ L vastu 32 719 krooni saamiseks 32 719 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja SOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin T kostja OÜ L (registrikood XXX asukoht XXX) kostja esindaja Sulev T 13.09.2010.a, avalik kohtuistung hageja esindaja vandeadvokaat Martin T ja kostja esindaja
Istungi toimumise aeg
Sulev T
Istungil osalenud menetlusosalised
jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 06.08.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja õiguseellane OÜ L (ühinenud 24.07.2009.a hagejaga) ja kostja 18.11.2004.a lepingu, millega kostja kohustus ehitama hoone Tallinnas XXX asuvale maaüksusele ning korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu. 20.07.2005.a sõlmiti ka asjaõigusleping korteriomandite omandiõiguse üleandmiseks. Asjaõiguslepingu lisana fikseeriti puuduste ja vaegtööde loetelu. Kostja kohustus vaegtööd kõrvaldama 30.08.2005.a. Ühe puudusena fikseeriti ka korteri korstna puudused, mis ilmnesid vee läbipääsus korterisse. Kostja ei kõrvaldanud puudusi. Seoses korstnal olevate ehituslike puudustega on korteril tekkinud ka veekahjustusi. Selle tagajärjel on hagejal tekkinud kahju summas 32 719 krooni (lae ülevärvimine 27 577 krooni ja kamina plaadi asendamine 5 142 krooni). Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 32 719 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Paigaldatud korsten oli avatud välisilmale ja seepärast toimus ka sissesadu, kuna korstna otsa ei olnud ühendatud kaminatoru ja kaminat. Kostja selgitas seda hagejale ja palus korstna sulgeda. Läbijooksu korstna toru ja lae vahel korteriomandi üleandmisel ei täheldatud. Korteri üleandmisel pidi aktis kajastatama ammendava loeteluna kõrvaldamist vajavad puudused. Ka aktis puudub viide laekahjustustele. Lisaks on pooled leppinud kokku, et garantiitööde maksumus lage puudutavate tööde osas ei ületa 140 krooni ruutmeetri kohta. Kuna kahjustuse ulatus võis olla 5 m2, siis kuuluks hüvitamisele 700 krooni. Hagejal puudus vajadus üle värvida kogu toa, köögi ning esiku lage. Kaminadetaili kahjustamise fakt on tõendamata. Samuti on hagi esitatud pärast garantiitähtaja möödumist, mistõttu on hagi aegunud. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on OÜ L müüjana ja OÜ L ostjana sõlminud 18.11.2004.a lepingu hoone püstitamiseks Tallinnas XXX asuvale maaüksusele ja korteriomandite võlaõigusliku müügilepingu. 20.07.2005.a sõlmisid OÜ L ja OÜ L asjaõiguslepingud korteriomandite üleandmiseks. Vaidlus puudub selles, et hageja on OÜ L õigusjärglane. Asja materjalides olevatest fotodest nähtub, et toas oleva korstna ümbert on toimunud vee läbijooks, mis on kahjustanud lage. Samuti selgub fotolt, et veekahjustusi on saanud kaminaplaat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 214 lg 2 sätestab, et asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et mittevastavus (vee läbijooks korstna kõrvalt) oli olemas korteriomandi ostjale üleandmise ajal. Müügilepingu punktis 3.6 on märgitud, et enne lepingu eseme otsese valduse üleandmist teostatakse lepingu eseme ülevaatus, mille kohta koostatakse akt, kus kirjeldatakse ammendava loeteluna kõik kõrvaldamist vajavad puudused. Käesoleval juhul on asjaõiguslepingu lisana koostatud vaegtööde akt, kus on märgitud, et kontrollida tuleb korstnat (sissesadu). See viitab asjaolule, et korteriomandi üleandmisele eelnevalt on toimunud sissesadu läbi korstna toru, mitte korstna kõrvalt. Kohus märgib, et sissesajule läbi korstna toru viitab ka see, et lae kahjustuste kõrvaldamist ei ole vaegtööde aktis nimetatud. Kui laekahjustused oleksid olnud olemas vaegtööde akti koostamise ajal, siis oleks eeldatavasti nende kõrvaldamise vajadus ka kirja pandud, kuna muud kõrvaldamist vajavad puudused on aktis märgitud. VÕS § 218 lg 3 sätestab, et müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis põhjustas vee läbijooksu korstna kõrvalt, siis ei saa ka asuda seisukohale, et puudus oleks tekkinud kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja vastutab korstna kõrvalt toimunud vee läbijooksu eest. Samuti nõuab hageja kamina kahjustatud plaadi asendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Ka siin leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud nimetatud puuduse olemasolu korteriomandi üleandmise ajal. Selle kohta ei ole vaegtööde aktis ühtegi viidet. Selle kohta ei ole esitatud ka muid tõendeid. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et nimetatud puudus oleks tekkinud kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kui eeldada, et kaminaplaadil olevad veekahjustused tekkisid seetõttu, et korstna kõrvalt toimus vee läbijooks, siis tuleb viidata ülalmärgitule. Nimelt sellele, et puuduvad tõendid, et vee läbijooks korstna kõrvalt oleks toimunud kostja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Kui eeldada, et veekahjustused kaminaplaadil tekkisid seetõttu, et läbi korstna toimus vee läbijooks, siis märgib kohus järgmist. Kohus on leidnud, et tõendatud ei ole asjaolu, et kahjustused kaminaplaadil olid olemas enne korteriomandi üleandmist. Seega said kahjustused tekkida pärastpoole. Kostja on oma kirjalikus vastuses märkinud, et ta palus hagejal korstna seestpoolt sulgeda, kuna korstna otsa ei olnud ühendatud kaminatoru ja kaminat. Hageja ei ole seda väidet eitanud. Seega, kui kahjustus tekkis läbi korstna toimunud vee läbijooksust tulenevalt, siis tekkis see hageja enda tegematajätmise tõttu (korstna seestpoolt sulgemata jätmise tõttu), mille eest kostja ei saa vastutada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jäta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme
kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.