Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

maksejõuetusele, pankrotiavaldust. Eeltoodust tulenevalt oli OÜ Shorex makseraskustes juba 2003, kuid vaatamata sellele võtsid kostjad OÜ-le Shorex täiendavaid rahalisi kohustusi, sõlmides hagejaga lepingud, milliste eest suudeti tasuda üksnes osaliselt, paludes hagejalt korduvalt maksetähtaegade pikendamist. Samuti kinnitasid kostjad veel septembris 2003 kirjalikult hagejale, et tasuvad võlgnevuse. Seega oleks kostjad kui OÜ Shorex juhatuse liikmed pidanud pankrotiavalduse esitama juba 2003, mil äriühing muutus maksejõuetuks, kuid Risto Tammi tegi seda juhatuse liikmena alles 30.12.2005, s.o ajal, mil talle sai teatavaks asjaolu, et hageja on pöördunud kohtusse nõudega OÜ Shorex vastu. OÜ Shorex esindaja Risto Olavi (Abdullah) Tammi ei esitanud kohtule ühtegi tõendit mõjuvate põhjuste olemasolu kohta pankrotiavalduse esitamise viivitamise kohta. Seega on kostjad rikkunud ÄS § 180 lg-s 51 sätestatut tahtlikult ning tegemist on raske juhtimisveaga. Kostjad rikkusid juriidilise isiku juhtorgani liikmele TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsuskohustust, kui ei taganud võla tasumist, samuti hoidusid kostjad võla tasumisest kõrvale. Kostjad ei võtnud OÜ Shorex netovara vähenemisel tarvitusele ÄS §-s 301 sätestatud abinõusid, samuti ei ole juhatus esitanud kohtule ÄS § 306 lg 31 kohaselt pankrotiavaldust. Kuna võlga ei õnnestunud välja mõista osaühingult, soovib hageja talle tekitatud kahju välja mõista osaühingu juhatuse liikmetelt Sulev Schultsilt ja Risto Olavi (Abdullah) Tammilt. Sulev Schults ei tunnistanud hagi. Sulev Schults oli OÜ Shorex juhatuse liige kuni 04.06.2004. OÜ Shorex osaniku 21.05.2004 otsuse kohaselt kutsuti ta tagasi juhatuse liikme ametikohalt alates 21.05.2004 ja sel kuupäeval võõrandas Sulev Schults oma osa Risto Tammile. Peale seda, kui Sulev Schults kutsuti tagasi OÜ Shorex juhatuse liikme ametikohalt ei saa ta vastutada kui OÜ Shorex juhatuse liige. Seega vastutab Sulev Schults OÜ Shorex juhatuse liikmena kuni 21.05.2004 ja kuni tema tagasikutsumiseni täitis ta kõiki juhatuse liikme kohustusi vajaliku hoolsusega ja OÜ Shorex oli toimiv äriühing. Sulev Schults esitas 21.01.2003 reklamatsiooni, millest nähtub, et hageja on tarninud nõuetele mittevastavat kaupa. Probleem kvaliteediga muutus järjest tõsisemaks ning 19.09.2003 TUKES Turvatehnika keskus kehtestas Pii S.r.l. Helper nimelisele 5 kg süsihappegaasi kustutitele tarnimiskeelu Soome turule. Sulev Schults teavitas hagejat kvaliteediprobleemidest ning sellega kaasnevast majanduslikust kahjust. Hageja lubas puudused kõrvaldada, kuid seda ei tehtud. Reklamatsioonidest Forpal OY poolt ja Kustutihooldus J. Lankinen Ky poolt nähtub, et hageja poolt tarnitud kustuteid ei saanud kasutada, sest need ei olnud ohutud. 17.02.2004 esitas TUKES Turvatehnika keskus arupärmise Forpal OY-le puuduste kõrvaldamise osas. Kuigi hagejat oli teavitatud ilmnenud puudustest, ei võtnud hageja tarvitusele meetmeid, et puudusi kõrvaldada. Hageja tarnitud toodangu ebakvaliteetsus oli põhjuseks, miks toodangut ei saanud realiseerida probleemideta. Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist oli toodanguga, millele on kehtestatud kõrgendatud turvanõuded ja vähimgi turvanõuete eiramine välistas toodangu probleemideta realiseerimise. Kõikide nende asjaoludega oli hageja väga hästi kursis, mida kinnitab hageja 28.04.2004 saadetud kiri. Alusetud on hageja väited selles, et 2004.a majandusaasta aruandes esitati valeandmeid Sulev Schultsi juhatusel. Sellised väited on pahatahtlikud ja kostjat laimavad. 2003.a majandusaasta aruannet Sulev Schults ei allkirjastanud, sest ta ei olnud enam tegev 3(14)

juhatuse liikmena. Alusetud on hageja väited selles, et OÜ Shorex oli maksejõuetu juba 2003 ja siis tulnuks esitada pankrotiavaldus. OÜ Shorex ei ostnud hagejalt kaupa peale 2003 sügist, kui ilmnesid kvaliteediprobleemid. 22.02.2006 kohtumäärusega on tõendatud, et pankrotiavaldus esitati aasta pärast pankrotiavalduse esitamise eelduste ilmnemist. Kohtu hinnangul tulnuks avaldus esitada 2004 lõpus. Kuid samas märgib kohus, et hoolimata asjaolust, et pankrotiavaldust ei ole esitatud õigeaegselt, ei tulene sellest, et see oleks olnud maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 28 lg 2 kohaselt. Ainuüksi asjaolu, et OÜ Shorex on jätnud põhjendatult tasumata osaliselt hageja esitatud arved, sest hageja poolt tarnitud toodang ei olnud kvaliteetne, ei tähenda, et kostjad vastutavad juhatuse liikmetena selle kohustuse täitmata jätmise eest. Käesolevas vaidluses on oluline, kas toodang, mida hageja tarnis OÜ-le Shorex, oli kvaliteetne või mitte ja kas OÜ Shorex tegi kõik endast oleneva, et teavitada hagejat, et tema toodang ei vasta nõuetele ja seda ei ole Soome turul võimalik probleemideta realiseerida. Kohe, kui ilmnesid kvaliteedi probleemid, teavitas Sulev Schults hagejat. Seega on kostja juhtinud äriühingut vajaliku hoolsusega. OÜ Shorex poolt osade arvete tasumata jätmine ei tähenda automaatselt juhatuse liikmete vastutust. Hageja ei ole esitanud oma nõudeid õigeaegselt kohtule. Harju Maakohtu 24.03.2006 määrusega on lõpetatud menetlus Pii S.r.l. hagis OÜ Shorex vastu. Samuti ei ole hageja esitanud nõudeid pankrotimenetluses ega esitanud avaldust pankroti väljakuulutamiseks, ehkki ta on OÜ-le Shorex esitanud pankrotihoiatuse 01.07.2005. OÜ Shorex ja Pii S.r.l. vahel ei olnud kokku lepitud viivist 10% aastas. Hageja poolt viidatud 17.10.2003 tõend ei kinnita vähimalgi määral, et poolte vahel oleks selline kokkulepe olnud. 17.10.2003 tõendist ei nähtu, kellele ja mis asjaoludel on see tõend väljastatud. Abdullah (Risto Olavi) Tammi leidis vaidlses hagile vastu. Hagi objektiks olevaid arveid puudutavad kaubad on kätte toimetatud 2003.a jooksul. Viimast kaubapartiid puudutav arve kannab kuupäeva 23.9.2003. Pärast seda osapoolte vahel ei ole toimunud mingisugust kauplemist. Juba aasta 2002 lõpus oli hagejal raskusi 12 kg kustutite tarnimisega. See põhjustas loomulikult Shorex OÜ-le ja tema klientidele probleeme tellimuste täitmisel. Kevadel 2003 märgati, et 6 kilogrammiste pulberkustutite jalarõngastes on lõhesid, mis ilmselt on tekkinud transpordil. Samades kustutites oli ka õli ja treimisjälgi, mis tuli ühekaupa puhastada suruõhuga. 12 kg kustutite jalarõngad olid liiga lõdvad ja nad ei püsinud paigal kelkkustutitel. Süsinikdioksiidikustutites oli olnud ületäitmist isegi 0,7 kg. Pulberkustuteid ei saanud täita ega hooldada ilma eritöövahendita, millega saab eemaldada plastlukurõnga. Kõikide kustutiliikide paakidelt (säilititest) oli hõõrdunud värvi ära. Selle põhjustasid ilmselt voolikute metallosad transpordi ajal. Samuti oli turvatehnika keskus lasknud testida Helper 5 kg söedioksiidi kustutit VTT-ga. Kustuti ei vastanud Euroopa standardi täitmistolerantsile, nii et turvatehnika keskus kohustas kustuteid Soomes esindanud Forpal Oy lõpetama kõnealuse toote tarnimine. See otsus toimetati kätte ka Itaaliasse hageja tehastele. Kõikidest seikadest teatati hagejale suuliselt 2003 kevade jooksul. Hageja esindaja härra Medetti leppis kokku, et tuleb juunis 2003 Soome asja selgitama. Hiljem lükkas ta selle edasi juulikuusse ja siis augustisse. Lõpuks kostjad kohtasid Medettit Helsingi turvalisusmessil oktoobris 2003. Messil osapooled vestlesid kustutite kohta tulnud reklamatsioonidest ja turvakeskuse otsusest. Medetti lubas parandada kõik kustutite 4(14)

puudused nii, et need vastaksid Euroopa standardile. Ta lubas ka, et tehas korvab kõik reklamatsiooni tõttu tekkinud kahjud, mis Shorex OÜ-le on põhjustatud. 03.12.2003 J. Lankinen Ky, kes oli üks suuremaid jaemüüjaid Soomes, koostas kirjaliku reklamatsiooni kustutite vigadest; see reklamatsioon saadeti Itaaliasse tehasele. Enne aasta lõppu ei olnud tehasest midagi kuulda ja olukord oli niisugune, et Helper-kustuti müük Soomes oli lakanud kustuti halva maine tõttu. Shorex OÜ maksis osa hageja arvetest ja kui olukord osapoolte vahel muutus pingeliseks, lõpetas Shorex OÜ lao pidamise 2004 algul. Juhtunu järel saabus härra Medetti 2004 kevadel Soome. Siis käisid osapooled külaskäigul Porvoos Sammutinhuolto (kustutihooldus) J. Lankinen Ky-s ning Kotkas Kaakon Palokalusto (tuletõrje inventar) Oy-s. Mõlemates kohtades tõdeti kustutite vead ja puudused. Medetti lubas jälle parandada vead ja korvata reklamatsioonide põhjustatud kahjud. Siiski ei juhtunud midagi. Hageja ei ole oma lubadustest hoolimata soostunud korvama Shorex OÜ-le põhjustatud kahju ega ole ka maksnud arveid. Pankrotiavalduse võimalikul tegematajätmisel ei ole mingit seost sellega, et kauba hind on jäänud maksmata. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja OÜ Shorex vahel sõlmiti suuline leping selles, et hageja müüb OÜ-le Shorex tuleohutusvahendeid ning OÜ Shorex tasub nende eest. Peamiseks probleemiks kostjate selgituste kohaselt oli asjaolu, et müüdud tulekustutid müüdi edasi Soome Forpal OYle, kuid kuna Soomes tekkisid probleemid tulekustutite kvaliteediga, siis ei saanud OÜ Shorex müüdud kustutite eest raha kätte ja sellest ka viivitus maksmisel. Kvaliteediprobleemide kohta on kostjad esitanud TUKES turvatehnika keskuse kirjad selle kohta, et CO2 5 kilogrammiste tulekustutite müük Soomes peatati septembris 2003. Selleks ajaks oli saabunud vaid ühe arve tasumise tähtaeg. 22.10.2003 on Forpal OY esitanud Shorex OÜle reklamatsiooni seoses tulekustutite halva kvaliteediga, nõudega kahju 5267 euro hüvitamiseks. 03.12.2003 esitati teine reklamatsioon. Uus test hageja toodetud tulekustutitele tehti detsembris 2003, kuid selleks ajaks oli OÜ Shorex Soome partner kustutid realiseerinud väidetavalt vanaraua hinnaga, kuna neid müüa ei saanud. Läbirääkimised hagejaga võlgnetava summa ja toodete halvast kvaliteedist tekkinud kahjunõuete tasaarvestuse üle tulemusi ei andnud, sest hageja piirdus vaid lubadustega. Tunnistajana kohtus ütlusi andnud Giovanni Medetti tunnistas mõningate kvaliteediprobleemide olemasolu, kuid oli veendunud, et need kõrvaldati peale tema Eestis käiku. 23.10.2003 sõlmiti kokkulepe võla osadena maksmiseks, s.t tunnistaja hinnangul olid selleks ajaks probleemid lahendatud. 2003 detsembris tegi TUKES uue otsuse ja lubas kustutid ära müüa, kuid neid siis OÜ-l Shorex enam ei olnud. Vastavalt 22.02.2006 kohtumäärusele lõppes OÜ Shorex majandustegevus 2004.a. Pankrotiavalduse esitas juhatuse liige Risto Olavi (Abdullah) Tammi 31.12.2005. Seega Risto Olavi (Abdullah) Tammi rikkus oma seadusest tulenevat kohustust tahtlikult, kuid tuvastatud ei ole, et see oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 28 lg 2 kohaselt. 5(14)

Kohtutäitur V. Kaasiku kirja kohaselt peatus OÜ Shorex majandustegevus 2004.a. detsembrist seoses ainuosaniku Risto Olavi (Abdullah) Tammi sattumisega liiklusõnnetusse. See tähendab, et maksejõuetus kujunes välja tegelikult 2004.a. detsembris ja seetõttu ei ole Sulev Schults oma seadusest tulenevat kohustust rikkunud, kuna tema selleks ajaks enam juhatuse liige ei olnud. Sulev Schults kutsuti tagasi 21.05.2004 otsusega ja võõrandas oma osa samal päeval Risto Olavi (Abdullah) Tammile. Põhjendatuks ei saa pidada hageja väidet, et kostjad sõlmisid maksejõuetu äriühingu eest ja nimel hagejaga lepinguid. Viimased arved esitas hageja kostjale 23.09.2003. Selleks ajaks oli vaid ühe võlgu oleva arve maksetähtaeg saabunud. Kaup oli üle antud Forpat OÜ-le ja arvetega kaetud, s.t et osaühing ei olnud maksejõuetu. Ei olnud mingit alust eeldada, et OÜ Shorex esitatud arved jäävad maksmata ja et seoses kvaliteedi puudustega esitab toodangu saaja Forpal OY kahjunõude. Tegelikult maksis OÜ Shorex 2004.a. jooksul hagejale oma võlga, mida hageja ise hagis ka tunnistas. Risto Olavi (Abdullah) Tammi puhul ei ole tegemist otsese tahtluse ega pahatahtliku käitumisega, sest 2005.a. on kostja korduvalt kohtunud ja pidanud läbirääkimisi hageja esindaja G. Medettiga (08.08.2005 ja 13.10.2005). Püüti leida võimalusi kvaliteediprobleemide lahendamiseks. Kuna osaühingu tegevusalaks ei olnud ainult tuleohutusvahendite edasimüümine, vaid ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine, siis püüti põhitegevusalal tegutsedes osaühingut tegevuses hoida, et võlgasid tasuda. Samuti puudub põhjuslik seos kostja poolt pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise ja hagejal kahju olemasolu vahel on. Kahju hagejale tekitati juba varem ja seda ei saa siduda kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega. Tegelikult püüdis kostja veel 2005.a., peale kostja tervenemist, osaühingu majandustegevust taastada, kuid seoses Forpal OY kahjunõudega oli novembris 2005 sunnitud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Ka asjaolu, et 2004.a majandusaruandes näidati osaühingu vara kohta valeandmeid, ei muuda hageja jaoks midagi. Kostjate süü selles on jäänud tõendamata. Hagejal oli peale nn. pankrotihoiatuse esitamist 01.07.2005 võimalik esitada kohtusse pankrotiavaldus, kuid hageja seda ei teinud. See tähendab, et ka hageja ei ole käitunud vajaliku hoolsusega. Asjaolu, et kostjad hoidusid võla tasumisest kõrvale, ei ole hageja poolt tõendatud. 2004.a. jooksul on kostjad korduvalt teinud hagejale osamakseid võla vähendamiseks, s.t nad on omalt poolt käitunud aktiivselt, et hagejale võlga tasuda. Samuti peeti 2005.a. läbirääkimisi hagejaga, et probleeme lahendada. Eeltoodust tulenevalt kostjate süü kahju tekitamises hagejale ei ole tõendatud. Kostjad ei ole hageja suhtes käitunud pahatahtlikult. Samuti ei ole tõendatud kostjate poolse kohustuste rikkumise ja kahju vahelise põhjusliku seose olemasolu. Kostjate tegevus ei kandnud hagejale kahju tekitamise eesmärki. Vaatamata raskustele hageja poolt tarnitud tulekustutite realiseerimisel seoses nende halva kvaliteediga ja nendele kehtestatud müügikeelule, on kostjad püüdnud pooltevahelist kokkulepet täita ja võimalikke kahjusid vähendada. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus jättis põhjendamatult hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata, kuivõrd OÜ Shorex juhatuse liikmed on hagejale kahju tekitanud seaduses sätestatud juhatuse liikme kohustuste õigusvastaselt täitmata jätmisega. Kostjad rikkusid juriidilise isiku juhtorgani liikmele TsÜS §-s 35 sätestatud hoolsuskohustust, võttes makseraskustes olevale 6(14)

äriühingule täiendavaid kohustusi, milliseid ei suudetud täita. Lisaks ei võtnud kostjad OÜ Shorex netovara vähenemisel tarvitusele ÄS §-s 176 sätestatud abinõusid, samuti ei ole juhatus esitanud kohtule ÄS § 180 lg 51 kohaselt pankrotiavaldust ning Risto Olavi (Abdullah) Tammi on täiendavalt rikkunud lojaalsuskohustust, konkurentsikeeldu ja huvide konflikti vältimise kohustust, olles samaaegselt kahe äriühingu esindajaks, milliste huvid olid omavahel vastuolus ning kahjustades seega oluliselt hageja kui võlausaldajat, sh Forpal OY tõendamata nõuete tasaarvestamisel Shorex OÜ reaalselt eksisteerivate nõuetega. Maakohus tuvastas õigesti, et Risto Olavi (Abdullah) Tammi rikkus tahtlikult oma seadusest tulenevalt kohustust esitada pankrotiavaldus. Samas aga märkis kohus, et ei ole tuvastatud, et see oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 28 lg 2 kohaselt. Maakohus on ebaõigesti sisustanud juhatuse liikme vastutuse sätteid ning leidnud, et võlausaldaja nõude eelduseks saab olla üksnes võlgniku juhatuse liikmete poolne raske juhtimisviga, milline põhjustas tema maksejõuetuse. Kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt käsitletakse pankrotiavalduse esitamisega viivitamist raske juhtimisveana, milline võib kaasa tuua võlgniku juhatuse liikmete otsese vastutuse osaühingu võlausaldajate ees, on maakohus ebaõigesti kohaldanud ÄS § 180 lg 51. 22.02.2006 tehtud kohtumäärusest nähtub üheselt, et OÜ-l Shorex puudusid rahalised vahendid ja varad võlausaldajate nõuete rahuldamiseks juba nõuete saamise ajal 20.05.2003. Seega oleksid pidanud kostjad esitama OÜ Shorex pankrotiavalduse juba enne uute tellimuste esitamist ja täiendava kauba soetamist, selle edasiandmist ning nõuete tekkimist Forpal OY vastu, kuivõrd äriühingu maksejõuetus oli selleks ajaks juba välja kujunenud. Nimetatud kohtumäärusest tuleneb, et võlgniku poolt esitatud selgituste kohaselt tekkisid võlgniku makseraskused 2003.a. 2004.a. lõppes võlgniku majandustegevus. Pankrotiavalduse esitas võlgnik 31.12.2005. Seega on Risto Olavi Tammi rikkunud ÄS § 180 lg 51 sätestatut tahtlikult. Ka Sulev Schults tunnistas võimalust, et OÜ Shorex ei suuda enam jätkata, juba 28.10.2003 hagejale saadetud kirjas. Makseraskustest juba 2003.a. annab tunnistust ka OÜ Shorex võimetus võlausaldajate nõuded rahuldada, ning asjaolu, et kostjad juhatuse liikmetena palusid hagejal üha uusi maksetähtaegasid ja tasumist ka maksegraafiku alusel; samas ei suutnud kostjad vaatamata hageja vastutulekutele ettevõttele võetud kohustusi täita. Tunnistajana ütlusi andnud Giovanni Medetti märkis 02.10.2008 toimunud kohtuistungil samuti, et esimesed makseraskused tulid juba 2003.a. Kuivõrd Shorex OÜ oli juba 2003.a. alguses makseraskustes, oli kostjate poolt äriühingule täiendavate kohustuste võtmine vastutustundetu ning sellega rikkusid nad juhatuse liikme hoolsuskohustust. Praktikas ei ole võimalik olukord, kus võlausaldaja ei saa oma nõuet äriühingu vara arvel rahuldada (s.t äriühingul ei jätku rahalisi vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks), kuid samas pole äriühingu juhatus rikkunud temal lasuvat pankrotiavalduse esitamise kohustust. Asjaolu, et äriühing ei saa võlausaldaja nõudeid rahuldada, viitabki üheselt äriühingu maksejõuetusele. Seega võlausaldaja huvi äriühingu juhtorgani liikme vastu nõuete maksmapanekuks tekib olukorras, kus äriühingu pankrotimenetlus on jäetud algatamata, sest juhtorgani liige on rikkunud seadusest tulenevat kohustust pankrotiavaldus esitada. Maakohus ei ole aga nimetatud tõendeid ega hageja väiteid otsuses hinnanud ning puudub igasugune põhistus selle kohta, miks kohus 22.02.2006 kohtumäärust või Giovanni Medetti poolt antud ütlusi usaldusväärseks ei pea või eelistab kostjate endi paljasõnalisi ennastõigustavaid selgitusi kohtule esitatud tõenditele. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

7(14)

Kuivõrd kostjate sõnul võõrandasid nad 2003.a. laos olnud kaubad utiili hinnaga, pidid nad olema teadlikud, et ka Forpal OY-le väljastatud arvete alusel saadavad summad ei ole piisavaks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega ületasid OÜ Shorex kohustused juba 2003.a. tema vara, mistõttu ei ole põhjendatud kohtu väide, mille kohaselt ei olnud OÜ Shorex tulenevalt nõuetest Forpal OY vastu 2003.a. maksejõuetu. Lisaks nähtub 22.02.2006 kohtumäärusest, et Shorex OÜ otsustas oma nõuded Forpal OY vastu tasaarvestada väidetavate tõendamata Forpal OY nõuetega, mistõttu on kohtu väited maksejõuetuse puudumise kohta seoses nõuete olemasoluga ebaõiged. Samuti ei ole maakohus võtnud seisukohta hageja väidete osas tunnistada ÄS § 185 ning TsÜS § 35 alusel huvide konflikti ja konkurentsikeeldu rikkuvaks Risto Olavi (Abdullah) Tammi tegutsemine samaaegselt kahe äriühingu esindajana ja ka juhatuses, millistest üks on teise ainsaks kliendiks. 13.11.2008 toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistajana ülekuulatud Juhani Lankinen, et tema suhtles ainult tulekustutite maaletoojaga – Forpal OY-ga, kes tegeles Shorex OÜ-lt saadud tulekustutite edasimüügiga Soomes ning OÜ-ga Shorex puudus tal kontakt. Kuivõrd Forpal OY-d esindas ainuisikuliselt Risto Olavi (Abdullah) Tammi, on ka tunnistaja ütlustega tõendatud, et Risto Olavi (Abdullah) Tammi esindas samaaegselt kahte äriühingut ning oli samaaegselt kahe äriühingu juhatuses, kelle vahel tekkis ilmselge huvide konflikt. Soome äriregistri andmetel on Forpal OY Risto Olavi (Abdullah) Tammi perefirma, millise juhatuses on nii Risto Olavi (Abdullah) Tammi kui ka Soile Kyllikki Tammi ning audiitoriks Jorma Olavi Tammi, milline asjaolu kinnitab veelkordselt Risto Olavi (Abdullah) Tammi lähedast suhet kõnealuse äriühinguga. Seega ei ole olukorras, kus üks isik sisuliselt juhib kahte äriühingut, mille vahel tekib huvide konflikt, faktiliselt võimalik tegutseda juhatuse liikmena lojaalselt ning samaaegselt mõlema äriühingu huve proportsionaalselt silmas pidades. Kuna hagejalt saadud tulekustutite müük oli Shorex OÜ põhitegevuseks ning kogu saadud kaup läks edasi Forpal OY-le, mistõttu oli Shorex OÜ majandustegevus tihedalt seotud ja sõltuvuses nii Forpal OY-st kui ka Risto Tammist, kes jättis omakorda Shorex OÜ-le saadud kauba eest tasumata, kuigi kaup oli Soomes klientidele juba edasi müüdud. Seega on Risto Olavi (Abdullah) Tammi puhul tuvastatud raske juhtimisvea tunnused: ta ei ole täitnud korrektselt juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hoolimata OÜ Shorex tõsisest makseraskusest ei võtnud juhatuse liige omalt poolt midagi ette, et lõpetada OÜ Shorex majandustegevus, vaid jätkas OÜ Shorex seisukohast majanduslikult ebaotstarbekat tegevust, st majandustegevust, millega kaasnesid kulud, olukorras, kus Risto Olavi (Abdullah) Tammi mõlema äriühingu esindaja ja juhatuse liikmena oli teadlik, et OÜ-le Shorex ei tasuta Forpal OY poolt saadud kaupade eest. Seega on Risto Olavi (Abdullah) Tammi täiendavalt rikkunud lojaalsuskohustust, konkurentsikeeldu ja huvide konflikti vältimise kohustust ning on enda huvides äriühingut ära kasutanud. Kohus ei ole otsuses andnud ühtki hinnangut eelnimetatud hageja väidetele ning on jätnud need täielikult tähelepanuta. Maakohus ei ole andnud hinnangut hageja väidetele, mille kohaselt ei ole kostjad saatnud hagejale ühtki hinna alandamise avaldust ega omapoolset nõuet, milline asjaolu annaks mingisugusegi aluse tasaarvestuse tegemiseks. Kostjad on esitanud vaid paljasõnalisi väiteid ebakvaliteetsest kaubast, esitamata seejuures ühtki tõendit oma väidete tõendamiseks. Kohus on jätnud igasuguse tähelepanuta hageja väited selle kohta, et kostjad oleksid pidanud ostetud kaubad hiljemalt sihtkohas Soomes üle vaatama või laskma üle vaadata. Seega oleks kohus pidanud kõik kostjate paljasõnaliselt esitatud seisukohad väidetavate puuduste kohta jätma tähelepanuta. Lisaks juhtis hageja kohtu tähelepanu kostjate poolt tasumata arvetel märgitud klauslile „Müügitingimused“, millise kohaselt „Kaebusi võetakse arvesse, kui need esitatakse nädala jooksul alates kauba 8(14)

kättesaamisest“. Kuivõrd kostjad ei ole eelnimetatud tähtajast kinni pidanud, on nad kaotanud igasuguse omapoolse vastuväidete esitamise õiguse, millised on tingitud väidetavalt ebakvaliteetsest kaubast ning arvete mittetasumiseks õigustused puuduvad. Kohus ei ole nimetatud asjaoludele omapoolset hinnangut andnud. Lisaks kinnitas tunnistaja Giovanni Medetti 02.10.2008 kohtuistungil, et puudusi oleks võinud näha, seda pidi kohe pakendit avades olema näha, neid katkisi plastaluseid ja puuduvaid voolkuid. Kustutite täituvust pidi olema võimalik tuvastada, sest iga kustuti kaal kontrollitakse ära. Kaalumisel on tuvastatav üleliigne CO2 kogus kustutites. Eeldama peaks, et kaalutakse üle kõik kustutid ja vaatamata sertifikaadi olemasolule peaks kauba ikkagi üle kontrollima . ISO 9001 standard ei puuduta seda konkreetset probleemi. See on iseenesest mõistetav, sest seadusest tulenevalt peaks kauba saaja seda kauba vastuvõtmisel niikuinii tegema. Seega on tõendamist leidnud, et kõik väidetavad vead oleksid olnud kauba ülevaatamisel tuvastatavad, mistõttu läks risk ja vastutus kauba võimalikust mittevastavusest kostjatele üle, kui nad kaupa vastuvõtmisel ei kontrollinud ja üle ei vaadanud, kuid kohus ei ole ka eelnimetatud hageja väiteid arvestanud. Samuti on kohus täiesti põhjendamatult asunud seisukohale, et OÜ Shorex põhitegevuseks ei olnud mitte tulekustutite müük, vaid hoopis ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine. Shorex OÜ tegelemine ärinõustamisega ei ole tõendamist leidnud; samuti nähtub OÜ Shorex majandusaasta aruannetest üheselt, et äriühingu põhitegevuseks on tulekustutite müük. Samuti on üllatuslik ega põhine mitte ühelgi käesolevas asjas esitatud tõendile kohtu järeldus, et OÜ Shorex püüdis nõustamisteenust osutades oma võlgasid likvideerida. Kohus ei ole rajanud otsust asjas kogutud tõenditele ning on põhjendamatult asunud seisukohale, et kostjate käitumises puudub nii tahtlus oma kohustuste rikkumise suhtes, kui ka pahatahtlikkus. Kostjad kui endised OÜ Shorex juhatuse liikmed rikkusid seadusest tulenevat hoolsuskohustust, kuna võtsid äriühingule täiendavaid varalisi kohustusi ning jätkasid peale võlgnevuse tekkimist hagejale tellimuste esitamist. OÜ Shorex võlgnevus hageja ees tekkis juba 2003 mais. Kostjad olid teadlikud enda kohustustest (nii olemasolevatest kui ka tulevikus tekkivatest) ning oleksid pidanud enne täiendavate kohustuste võtmist äriühingu majandusliku olukorraga arvestama. Kostjad jätkasid aga hoolsuskohustuste rikkudes jätkuvate tellimuste esitamist hagejale kuni septembrini 2003, kuigi äriühingu majanduslik seis ei võimaldanud neil juba pikemat aega äriühingule võetud kohustusi täita. Vaatamata korduvatele lubadustele tasuda võlgnevus ka juhul, kui äriühing lõpetab oma tegevuse, ei ole kostjad vastavaid lubadusi täitnud, vaid selle asemel on hakanud esitama hoopis paljasõnalisi väiteid neil tekkinud kahju kohta, millise osas ei ole kuni käesoleva ajani ühtki tõendit esitatud. Kostja esitatud paljasõnalised reklamatsioonid, mis on koostatud Risto Tammi kui Forpal OY esindaja poolt ning esitatud väidetavalt Shorex OÜ-le, ei ole piisavateks tõenditeks, mille alusel kohus oleks saanud lugeda tõendatuks, et Shorex OÜ-l tekkis endal kahju. Kohus on jätnud igasuguse tähelepanuta, et hageja on eelnimetatud reklamatsioonile ka vastanud 3.11.2003, millisest nähtub, et kõik reklamatsioonis viidatud puudused on kõrvaldatud. Maakohtu poolt viidatud teine reklamatsioon on adresseeritud üksnes Forpal OY-le ning hagejani nimetatud reklamatsioonid jõudnud ei ole. Hageja ja tunnistaja Giovanni Medetti on korduvalt rõhutanud, et kõik kaebused, mis laekusid hagejale Shorex OÜ poolt, said koheselt lahendatud, mistõttu on kostjate väited väidetavast kahju tekkimisest paljasõnalised ja tõendamata ning kohus ei oleks tohtinud otsust tehes nimetatud paljasõnalistele väidetele tugineda.

9(14)

Paljasõnalised on kohtu seisukohad, et uus test hageja poolt toodetud tulekustutitele tehti detsembris 2003, kuid selleks ajaks oli OÜ Shorex Soome partner kustutid realiseerinud väidetavalt vanaraua hinnaga, kuna neid müüa ei saanud. Läbirääkimised hagejaga võlgnetava summa ja toodete halvast kvaliteedist tekkinud kahjunõuete tasaarvestuse üle tulemusi ei andnud, sest hageja piirdus vaid lubadustega. Tunnistaja Giovanni Medetti kinnitas oma ütlustes vastupidist, kuid kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei ole nimetatud tõendit otsuse tegemisel arvestanud. Juhul, kui kostjatel oli väidetavalt probleeme kauba turustamisega, oleksid nad pidanud ebakvaliteetse kauba hagejale tagasi saatma ning lepingust taganema, mitte müüma kaupa väidetavalt vanaraua hinnaga klientidele ega jätma hagejale saadud kaupade eest tasumata. Kohus ei ole andnud mingisugustki hinnangut hageja väidetele selle kohta, et kostjatel puudus igasugune õiguslik alus keelduda vaidluse esemeks oleva kolme arve tasumisest, kuivõrd nimetatud arvete alusel ei tarnitud kostjatele enam ühtki 5 kg CO2 kustutit. Tunnistaja Giovanni Medetti ütlustest tulenes, et ainult 2% kogu tulekustutite müügist OÜ-le Shorex moodustasid CO 2 kustutid, mistõttu on kostjate jätkuv tuginemine paarikuulisele müügikeelule ka täiesti ebaproportsionaalne, arvestades tasumata arvete suurust ning kauba kogust, mida vastav Tukes otsus puudutas; samas on jätkuvalt oluline viidata, et kuivõrd kostjad ise on korduvalt kinnitatud, et kogu ladu müüdi juba 2003.a. lõpus tühjaks, siis ei olnud 2003 lõpus kehtestatud paarikuuline müügikeeld kindlasti mitte juba 2003.a. algul Shorex OÜ-l tekkinud makseraskuste põhjuseks. Kui arvete tasumata jätmise põhjuseks oli OÜ Shorex halb majanduslik seis, mitte juhatuse liikmete hooletus ja ükskõiksus äriühingule võetud kohustuste suhtes, ei oleks tohtinud kostjad hoolsate juhatuse liikmetena jätkata äriühingule täiendavate kohustuste võtmist ning püsiva maksejõuetuse tekkimisel oleks tulnud koheselt esitada pankrotiavaldus. Kostjad rikkusid seadusest tulenevalt juhatuse liikme hoolsuskohustust lisaks ka sellega, et nad kajastasid äriühingu majandusaasta aruandes ebaõigeid andmeid ning kahjustasid sellega võlausaldajate, sealhulgas hageja, huve ning tegid üha uusi tellimusi, kuigi teadsid, et äriühing ei suuda nende eest tasuda. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse. Maakohus on aga jõudnud oma analüüsis tulemusele, et kostjate käitumises ei esine ei tahtlust ega ka pahatahtlikkust, mistõttu ei ole nad enda kohustusi rikkunud süüliselt, vastupidiselt ÄS § 180 lg 51 sätestatud kohustusele esitada pankrotiavaldus viivitamata, millise kohustuse rikkumisel käitusid vastustajad kohtu hinnanul tahtlikult. Kuivõrd süü presumptsiooni korral on tõendamiskoormis ümber pööratud, s.t. kohustus tõendada oma süü puudumist lasub kostjatel, oleks maakohus pidanud otsuses tooma esile tõendid, millistest nähtuvalt kohus leiab, et kostjad ei ole oma kohustusi süüliselt rikkunud ning on tõendanud süü puudumist ning oma heatahtlikkust. Kohus on üksnes paljasõnaliselt märkinud, et kostjad püüdsid OÜ Shorex vastu suunatud nõudeid rahuldada. Kohtuotsuse kohaselt puudub kostjate poolt pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmise ja hageja kahju vahel seos, kuivõrd kahju tekitati hagejale juba varem ja seda ei saa kohtu hinnangul siduda kostja seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega. Kohtu eeltoodud käsitlusega ei saa nõustuda. Nimelt ongi pankrotiavalduse esitamiseks seadusandja sätestanud sedavõrd lühikese tähtaja eesmärgiga kaitsta võlausaldajaid. Avalduse õigeaegse esitamise korral ei ole äriühing tavaliselt muutunud veel täiesti varatuks või esineb tagasivõitmise aluseid, mis tagab vähemalt mingisuguseski ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamise. Kohus on ise rõhutanud, et OÜ Shorex omas nõudeõigust Forpal OY vastu; seega kui Shorex OÜ oleks esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt, oleks 10(14)

võlausaldajate nõuded saanud rahuldatud vähemalt ulatuses, milles OÜ-l Shorex esinesid Forpal OY vastu nõuded üleantud tulekustutite eest tasumiseks. Pankrotiavalduse õigeaegse esitamisega oleks pankrotihaldur saanud asuda Forpal OY-lt saadud tulekustutite eest raha sisse nõudma, mitte ei oleks tekkinud olukord, kus Risto Olavi (Abdullah) Tammi nii Shorex OÜ kui ka Forpal OY esindajana nimetatud nõude täiesti alusetult ning põhjendamatult tasaarvestab, kahjustades sellega oluliselt hagejat kui võlausaldajat. Kuivõrd pankrotimenetluse käigus rahuldatakse kõikide võlausaldajate nõuded võrdeliselt nende suurusega ning hageja oli OÜ Shorex suurim võlausaldaja, oleks tema nõue enamuses (kui mitte täies ulatuses) rahuldatud ning hagejal ei oleks kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise ja hagejal kahju olemasolu vahel, kuivõrd OÜ Shorex pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu ega rahuldatud ühegi äriühingu võlausaldaja nõuet. Tulenevalt ÄS § 179 peab osaühingu majandusaasta aruanne olema juhatuse liikmete poolt allkirjastatud, millega juhatuse liikmes kinnitavad aruandes sisalduvate andmete tõele vastavust. Kuivõrd OÜ Shorex 2004.a majandusaasta aruande, millises valeandmete esinemist on kinnitanud ka kostjad ise, on allkirjastanud Risto Olavi (Abdullah) Tammi, oli ta teadlik tegelikkusele mittevastavate andmete kajastamisest majandusaasta aruandes. Seega rikkus Risto Olavi (Abdullah) Tammi ÄS § 179 sätestatud kohustust tahtlikult. Maakohus leidis täiesti alusetult ning põhjendamatult, et kostja süü on selles osas tõendamata sõltumata asjaolust, et aruanne kannab tema allkirja ning ta on valeandmete esitamist ka ise tunnistanud. Arusaamatu on, miks on kohus Shorex OÜ maksejõuetuse väljakujunemise aja tuvastamisel arvestanud üksnes kohtutäitur V. Kaasiku kirja. Asjaolu, et Risto Olavi Tammi sattus liiklusavariisse ning sellega seonduvalt Shorex OÜ majandustegevus peatus lõplikult, ei välista äriühingul maksejõuetuse tekkimist juba tunduvalt varem, s.o ajal, mil Sulev Schults oli veel juhatuse liige, milline asjaolu on tõendamist leidnud kohtumäärusega. Kuivõrd kostjad kajastasid majandusaasta aruandes ebaõigeid andmeid sooviga näidata äriühingu varalist seisu paremana, ei saa hagejat süüdistada pankrotiavalduse mitteesitamises. Lisaks on pankrotihoiatuse esitamine võlgnikule suunatud pretensioonides väga tavapärane ning esitatud võlgnevuse võimalikult kiire hüvitamise eesmärgil, kuid ei kohusta võlausaldajat pankrotiavaldust esitama, kuivõrd võlausaldaja tugineb võlgniku poolt avalikkusele esitatud ebaõigetele andmetele äriühingu majandusseisu kohta ning loodab, et võlgnik rahuldab nõude pärast pretensiooni saamist vabatahtlikult. Teatavasti pankrotimenetluses hakatakse kõigi võlausaldajate nõudeid rahuldama, mistõttu esitas hageja Shorex OÜ vastu hagiavalduse, millist menetleti Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-05-19375 kuni Shorex OÜ registrist kustutamiseni, lootes saada oma nõude kohtumenetluses rahuldatud vara arvelt, millist kostjad olid majandusaasta aruannetes kajastanud, kuid tulutult. Seega on arusaamatu, mille alusel saab kohus väita, et hageja ei ole käitunud vajaliku hoolsusega, kuivõrd hageja on just vastupidiselt kasutanud kõiki seadusega kooskõlas olevaid võimalusi saada oma nõue rahuldatud. 13.11.2008 kohtuistungil tunnistaja Giovanni Medetti märkis üheselt, et pooled leppisid kokku, et iga kuu makstakse kindel summa pluss 10% intressi aastas. Sõltumata asjaolust, et kostjad viivise osas omapoolseid tõendeid esitanud ei ole, märkis G. Medetti, et kohus võib arvestada ka seadusjärgse intressi protsendi. Maakohus seda arusaamatutel põhjustel teinud ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt pidas ta iseenesest mõistetavaks, et kokkulepitud intressimäär kehtib aasta kohta, kuivõrd see on tavapärane praktika. Samas ei ole hageja 11(14)

ise allkirjastanud nimetatud kokkulepet, millise alusel kohus kohaldas viivist 10%. Eeltoodust tulenevalt jääb selgusetuks, millisel põhjusel on asunud kohus iseseisvalt tõlgendama kostjate poolt allkirjastatud lubadust võla tasumise osas erinevalt tunnistaja ütlustega tõendatust, jättes arvestamata, et hageja ise ei ole nimetatud dokumenti ka allkirjastanud, millise kohus on käesoleval juhul käsitlenud poolte kokkuleppena viivise suuruse osas. Kõnealusest maksegraafikust ei ole kostjad ise ka pidanud. Sulev Schults on märkinud, et 17.10.2003 tõendist ei nähtu, kellele ja mis asjaoludel on see väljastatud. 02.07.2008 toimunud istungil märkis Sulev Schults, et viivise protsendid on meelevaldsed, neid pole kokku lepitud. Seega ei tunnista kostja üleüldse mingisuguse kokkuleppe sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud lähtuma seadusejärgsest intressimäärast, milline on 09.01.2009 seisuga 159 335 krooni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tulenevalt rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-st 50 kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevale nõudele Eesti õigust, kui (kuna) väidetav kahju tekitav tegu (tegevusetuse vormis) toimus Eestis. TsÜS § 36 ja ÄS (2005. aastani kehtinud redaktsioonis) § 180 lg. 5(1) kohaselt pidid osaühingu juhatus (juhatuse liikmed) esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui ilmneb, et osaühing on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Äriühingu juhatuse liikmete vastutust käsitavad sätted (TsÜS § 37 ÄS § 187) ei sätesta otseselt osaühingu võlausaldajate õigust nõuda endale juhatuse liikmete kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Samas on Riigikohus selgitanud, et äriühingu juhatuse liikmete poolt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (pankrotiavalduse esitamata või õigeaegselt esitamata jätmisega) võlausaldajale tekitatud kahju eest võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmetelt lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist käsitavate sätete alusel. Riigikohus on ka rõhutanud, et isegi kui tuvastada, et isik rikkus seadusest tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see osaühingu võlausaldajal nõuda VÕS § 1043 ja 1045 lg.1. p.7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg.3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Juhatuse liikme hoolsuskohustust ettenägevate sätete kaitse eesmärk on kaitsta äriühingut, mitte võlausaldajaid (vt. Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-150-09). Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-idel 1043 ja 1045 lg.1 p. 7 (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-33-10). Ringkonnakohtu hinnangul on ka juhatuse liikme konkurentsikeeldu sätestava ÄS § 185 kaitse eesmärk kaitsta osaühingut, mitte võlausaldajaid. Sellele viitab osaühingu õigus 12(14)

nõuda keelatud tegevus lõpetamise, sellest saadud tulu väljaandmist ning kahju hüvitamist. Saaga on apellatsioonkaebuse viited Abdullahh Tammi konkurentsikeelu rikkumisele asjakohatud. Deliktilise vastutuse kohaldamisel tuleb arvestada ka VÕS § 127 sätetega. VÕS § 127 lg.1 kohasaelt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Võlausaldaja, esitades nõude juhatuse liikmete vastu talle tekitatud kahju hüvitamiseks alusel, et juhatuse liikimed ei esitanud kohe pärast osaühingu püsiva maksujõuetuse ilmnemist pankrotiavaldust, peab tõendama, millisel perioodil või hetkel muutus osaühing püsivalt maksejõuetuks ning selle rikkumisega (pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisega) talle tekitatud kahju suurust, s.h. tõendama, kui palju tema nõudest oleks õigeaegselt esitatud võlgniku pankrotiavalduse korral pankrotimenetluses tõenäoliselt leidnud reaalselt rahuldamist. Põhjusliku seose seisukohalt ei oma tähtust, mis olid maksejõuetuse põhjused. Seadus kohustab püsiva maksejõuetuse ilmnemisel juhatuse liikmeid esitama pankrotiavalduse, ega sea sellist kohustust sõltuvusse sellest, kas maksejõuetus oli põhjustatud juhatuse liikmete ebaõigest majandustegevusest, võlausaldaja müüdud kaupade ebakvaliteetsusest, turustatavatele kaupadele seatud müügikeelust, vms. Maakohtu järeldus, et Abdullahh Tammi poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine osaühingu majandustegevuse seiskumisel ei olnud maksejõuetuse põhjuseks, on õiguslikult ekslik ja sisutühi: pankrotiavalduse esitamata jätmine ei saagi põhjustada osaühingu maksejõuetust. Maksejõuetuse tekkimise põhjused võivad omada tähtsust juhatuse liikmete süü hindamisel, s.o. selle hindamisel, kas või jätsid pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata tahtlikult nad olid raskelt hooletud. Seejuures omab tähendust vaid küsimus, kas miski objektiivne asjaolu võis takistada majandusolukorra adekvaatset hindamist ja pankrotiavalduse õigeaegset esitamist Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks juhatuse liikme raske pikaajaline haigus, tema sisuline kõrvaldamine osaühingu juhtimisest, vabandatav eksimus majandusolukorra hindamisel ja ettevõtte võlgade kustutamise perspektiivi hindamisel. Asjaolu, et hageja poolt kostjate juhitavale osaühingule ja viimase poolt Soome edasimüüdud kaupades esines kvaliteediprobleeme ja ajutiselt keelati nendest osa Soomes turustamine, kostjate süü puudumist ei tõenda, kuivõrd nimetatud asjaolud iseenesest veel ei takistanud majandustegevuse adekvaatselt hindamast ja pankrotiseisundi korral võlgniku pankrotiavalduse esitamist. Kolleegium märgib ka, et VÕS §-ide 219 lg.1ja 220 kohaselt, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma ja asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul teatama, sealjuures mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama; vastasel juhul ei või ta üldreeglina asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Mis puutub ebaõigete laovarude näitamisse 2004.a. majandusaasta aruandes, siis võib see olla aastaaruande kinnitanud juhatuse liikme iseseisva deliktilise vastutuse aluseks võlausaldaja ees, kuid antud juhul, kus hageja tarnis kostjate juhitud äriühingule kaupa 2003.a., ei saa väita, et ebaõiged aastaaruande näitajad viisid hageja eksitusse ehk et kui ta 13(14)

oleks saanud tutvuda õigete andmetega, ei oleks ta kostjate juhitud äriühingule kaupa müünud. Kokkuvõttes kolleegium leiab, et maakohtu otsus põhineb olulises osas materiaalõigusnormide ebaõigele kohaldamisele ja kohus on olulises osas jätnud täitmata oma selgitamiskohustuse, selgitamaks pooltele, millised asjaolud on sellises hagis olulised ja vajavad tõendamist. Seetõttu kolleegium leiab, et asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus uuest asja lahendamisel ja sõltuvalt lahendist.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.