Pii S.r.l. hagi A (RO) T ja SS’i vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.03.2015. a määrus hagi tagamiseks tasutud tagatise tagastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SS’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Pii S.r.l (registrikood 1255104, registreerimiskuupäev 21.09.1987, Pasturago di Vernate, Itaalia Vabariik), tehinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristiina Urb Kostjad: Kostja I: AT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX, XXXXX XXXXXXX), riigiõigusabi korras määratud tehinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Kostja II (määruskaebuse esitaja): SS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada SS’i 25.03.2015. a määruskaebus.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 23.03.2015. a kohtumäärus.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata Pii S.r.l taotlus hagi tagamiseks tasutud tagatise tagastamiseks tsiviilasjas nr 2-07-7382.
4.Käesoleva kohtumääruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib 1(4)
Tsiviilasi nr 2-07-7382 Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.08.03.2007.a esitas hageja hagi kostjate vastu kahju hüvitamiseks. Pärnu Maakohtu 28.11.2013.a otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja õigusvastaselt tekitatud kahju summas 18 967,80 eurot, viivis 1 897,78 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kohtusse seaduses sätestatud määras. Hageja esitas 05.12.2013.a kohtule taotluse hagi tagamiseks, mille kohus rahuldas 10.12.2013.a. Hageja andis hagi tagamiseks tagatise kokku summas 1920,10 eurot (ülekanded tehtud 05.12.2013.a summas 768,04 eurot ja 09.12.2013.a summas 1152,06 eurot). Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2014.a otsusega tühistati maakohtu 28.11.2013.a otsus ning tehti uus otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ning tühistati otsuse jõustumisel Pärnu Maakohtu poolt 10.12.2013.a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 09.03.2015.a Riigikohtu määrusega, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 17.03.2015.a esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks tasutud tagatise tagastamiseks.
2.Pärnu Maakohus rahuldas 23.03.2015.a kohtumäärusega hageja taotluse tagatise tagastamiseks ning tagastas tagatise. Kohtumääruse kohaselt, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.11.2014.a kohtuotsusega käesolevas asjas Pärnu Maakohtu poolt 10.12.2013.a rakendatud hagi tagamise abinõu ning Riigikohus ei võtnud 09.03.2015.a määrusega hageja kassatsiooni menetlusse, siis on käesolevas asjas jõustunud ringkonnakohtu otsus hagi tagamise abinõu tühistamise kohta. Seega maakohtu hinnangul langes ära tagatise andmise põhjus, mistõttu tuli tagatis tagastada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 195 lg 1 alusel hagejale määruse resolutsioonis näidatud arveldusarvele.
3.Kostja II esitas 25.03.2015.a määruskaebuse Pärnu Maakohtu 23.03.2015.a kohtumäärusele, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätta rahuldamata hageja 17.03.2015.a taotlus tagatise summas 1920,10 eurot tagastamiseks. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, jättes järgimata TsMS § 195 lg 2 ning tehes kohtumääruse, millega on rahuldanud hageja taotluse ilma kostjalt eelnevalt arvamust küsimata. Kostja oli seisukohal, et hagejale ei tuleks käesoleval ajal tagatist summas 1920,10 eurot tagastada, sest kostjal II on tõenäoliselt kahju hüvitamise nõue hageja vastu. Kostja II kinnistule asukohaga XXXXX XXXXXX, XXXXX XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXX, XXX XX X (registriosa number XXXXXX) seati kohtulik hüpoteek summas 38 402 eurot juba 10.12.2013.a, seega ca 1,5 aastat oli kinnistu alusetult kohtuliku hüpoteegi all ning sellega oli hageja võimalik nõue tagatud. Käesolevaks ajaks on selgunud, et hagi ei kuulunud rahuldamisele ning sellekohane otsus on jõustunud. Kostja II teatas, et kaalub hagi esitamist hageja vastu, et talle hüvitataks alusetust kohtulikust hüpoteegist tekkinud kahju. Kostja II leidis, et tagatist ei tohiks hagejale käesoleval ajal tagastada ka seetõttu, et hageja näol on tegemist Itaalias asuva äriühinguga ning pole teada, kas ühing on käesoleval ajal maksevõimeline ning valmis hüvitama kostjale menetluskulud vabatahtlikult. Isegi kui kostja ei esita eraldi hagi kahju hüvitamiseks TsMS § 391 lg 2 alusel, on kostja hinnangul võimalik hageja poolt antud tagatise arvelt summas 1920,10 eurot vähemalt osaliselt katta kostjale menetlusega põhjustatud kulud, mida on enne käesoleva määruskaebuse esitamist kogunenud
2(4)
Tsiviilasi nr 2-07-7382 summas 5324,03 eurot. Kostja selgitas, et tal tuleb kohtule esitada ka täiendav menetluskulude nimekiri käesoleva määruskaebuse tõttu.
4.Kostja I leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning ei esitanud vastuväiteid määruskaebuses toodule.
5.Hageja esitas enda seisukohas määruskaebusele kaks väidet. E-toimiku detailinfo andmetest nähtub, et kostja esindajad on hageja 17.03.2015.a taotluse 17.03.2015.a e-toimiku süsteemis avanud, mistõttu on neil olnud võimalus taotlusega tutvuda ja selle osas seisukohta avaldada. Samuti tõi hageja välja, et kostja hinnang, mille kohaselt on hageja antud tagatise arvelt võimalik vähemalt osaliselt katta kostja menetluskulud, ei tugine seadusele. Hagi tagamine menetluskulude katteks on eraldi institutsioon, mis on reguleeritud TsMS §-s 196. Käesoleval juhul ei olnud tegemist tagatisega menetluskulude katteks, mistõttu ei ole võimalik hageja antud tagatist kasutada kostja menetluskulude katteks.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Pärnu Maakohtu 23.03.2015.a kohtumäärus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada.
8.TsMS § 195 lg 1 alusel tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. Sama paragrahvi lõike 2 alusel enne määruse tegemist saadab kohus tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks on tagatis antud. Käesoleval juhul ei olnud maakohtul õigust tagastada tagatist, kuna tagatise andmise põhjus ei olnud ära langenud. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 195 lg 1 alusel ei lange hagi tagamise tagatise andmise põhjus ära sellega, kui hagi tagamine tühistatakse, vaid TsMS § 391 lg-s 2 sätestatud juhul. TsMS § 391 lg 2 alusel tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1 nimetatud ajast alates. TsMS § 383 lg 1 sätestab hagi tagamise tagatise eesmärgi (sh põhjuse) ning selle sätte alusel võib kohus teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamisest. TsMS § 391 lg 1 p 1 alusel peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju muuhulgas, kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega. Käesolevas tsiviilasjas jõustus 09.03.2015.a lõpplahend, milleks on 03.11.2014.a Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ning millega tühistati ka hagi tagamise abinõu. TsMS § 386 lg 4 lause 1 alusel tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega mh, kui hagi jääb rahuldamata. Seega pidigi ringkonnakohus hagi rahuldamata jätmisel hagi tagamise tühistama. Sellega kaasnevalt koheselt tagatise tagastamine oleks aga vastuolus TsMS § 391 lg-tega 1 ja 2, mille puhul saab kahju hüvitamist nõuda muuhulgas kui jõustub kohtulahend, millega jäetakse hagi rahuldamata ning antakse selleks tähtaeg kaks kuud kohtulahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas jõustus lõpplahend 09.03.2015.a, mis tähendab, et kostjal II oleks võimalik esitada nimetatud hagi kahju hüvitamiseks hiljemalt 10.05.2015.a. Maakohus saab hagi tagamise tagatise tagastada hagejale alles pärast eelpool nimetatud kahju hüvitamise hagi
3(4)
Tsiviilasi nr 2-07-7382 esitamise tähtaja möödumist tagatise andja avalduse alusel vastavalt TsMS § 195 lg-le 1, juhul kui kostja ei ole esitanud hageja vastu hagi kahju hüvitamiseks TsMS § 391 lg 1 alusel.
9.Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et maakohus oleks pidanud saatma TsMS § 195 lg 2 alusel enne määruse tegemist tagatise tagastamise avalduse seisukoha võtmiseks poolele, kelle kasuks tagatis on antud ehk käesoleval juhul kostjale II. Hageja väitis, et etoimiku detailinfo andmetest nähtub, et kostja esindajad on hageja 17.03.2015.a taotluse 17.03.2015.a e-toimiku süsteemis avanud, mistõttu oli neil võimalus taotlusega tutvuda ja selle osas seisukohta avaldada. Käesoleva tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi tagamiseks tasutud tagatise tagastamise taotluse saatnud vaid Haapsalu kohtumaja e-posti aadressil. Kohtute infosüsteemist nähtub, et nimetatud hageja 17.03.2015.a taotlus on kostja II esindajale tehtud nähtavaks 23.03.2015.a. Käesoleva tsiviilasja toimikust ei nähtu, et taotlus oleks kostjale II edastatud või muul viisil nähtavaks tehtud varem kui 23.03.2015.a. Maakohus rahuldas hageja taotluse tagatise tagastamiseks 23.03.2015.a. Eelnevast tulenevalt on asjakohatu hageja väide, et kostjal II oli võimalus enda seisukoht avaldada enne määruse tegemist. Sellest hoolimata ei oleks käesoleval juhul maakohtul ka juhul, kui taotlus oleks 17.03.2015.a edastatud ka kostjale II, olnud õigust tagastada tagatis TsMS § 391 lg 2 sätestatu tõttu. Selline õigus võiks maakohtul enne TsMS § 391 lg-s 2 nimetatud tähtaega olla näiteks juhul, kui kostja II oleks kohtule sõnaselgelt avaldanud, et ta TsMS §-s 391 lg-s 1 nimetatud hagi hageja vastu esitada ei soovi ning ei kavatse. Eelnevast tulenevalt puudus maakohtul õigus hagi tagamise tagatist hagejale tagastada ning sellega rikkus maakohus menetlusõigusnorme (TsMS § 195 lg 1 ja TsMS § 391 lg 2).
10.Ringkonnakohus märgib, et kostja II seisukoht määruskaebuses, mille kohaselt sooviks kostja II hageja poolt antud tagatise arvelt osaliselt katta kostjale menetlusega põhjustatud kulud, ei ole õiguspärane. Hageja poolt hagi tagamiseks tasutud tagatis on TsMS § 383 lg 1 kohaselt mõeldud ainult hagi tagamisest tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks ning mitte menetluskulude katteks. Tagatise andmine menetluskulude katteks on sätestatud eraldi TsMS §-s 196.
Kaupo Paal Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.