Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-09-67029 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud EEAktsiaselts (edaspidi hageja) esitas 10.12.2009.a Harju Maakohtule hagi VH(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 8 437,25 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja .a T AS-iga (edaspidi TV) teenuse osutamise lepingu ja järelmaksu kokkuleppe . TV esindaja on hageja. Nimetatud lepingu alusel kohustus TV müüma kostjale järelmaksuga interneti kasutamiseks terminali ja osutama internetiteenust KÕU. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste p 6.1. maksab klient TV või TV esindajale kasutatud teenuste eest tasu vastavalt hinnakirjale, teenuslepingule ja tüüptingimustele ning p 7.8 kohaselt tasub klient arve tasumisega viivitamisel viivist arvestusega 0,06% tähtajaks tasumata summalt päevas. Vastavalt lepingule on kliendil terminali ostmisel järelmaksuga õigus 7 päeva jooksul taganeda järelmaksugraafikust ja sellega seotud müügilepingu sätetest tagastades terminali 3 päeva jooksul. Lepingu allkirjastamisega kinnitab klient, et ta on tutvunud ja kohustub täitma tüüptingimusi. Vastavalt tüüptingimuste p 5.1 läheb järelmaksuga müüdava terminali omandiõigus TV-lt kliendile üle teenuslepingu sõlmimise hetkel. Järelmaksegraafiku kohaselt on aasta intressimäär 12%. Hageja on TV-i esindajana kostjale terminali üle andnud ja TV internetiteenust osutanud, kuid kostja terminali ja teenuse eest tasunud ei ole. Vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale hinnakirjale on internetiteenuse kuutasu 298 krooni ja see ei olene vahetatud andmemahust. Kostja kohustusi ei täitnud ning teenusleping ja järelmaksegraafik lõpetati 07.08.2008. Kostja on korduvalt väitnud, et ta kasutas terminali ja teenust KÕU internetiteenuse tutvustamiseks ja tegutses TV esindajana, kuid tegelikult ei olnud tal selliseks tegevuseks TV-iga sõlmitud mingeid kokkuleppeid. 10.12.2009.a seisuga on hageja esitanud kostjale alljärgnevad arved, mida kostja tasunud ei ole: 1) .a arve nr 35323404 maksetähtajaga 07.08.2008.a summas 3 280 krooni; 2) 03.07.2008.a arve nr 41300831 maksetähtajaga 18.07.2008.a summas 284,30 krooni; 3) 04.06.2008.a arve nr 40879811 maksetähtajaga 19.06.2008.a summas 298 krooni; 4) 06.05.2008.a arve nr 40427021 maksetähtajaga 21.05.2008.a summas 298 krooni; 5) 03.04.2008.a arve nr 39913704 maksetähtajaga 18.04.2008.a summas 298 krooni; 6) 05.03.2008.a arve nr 39454137 maksetähtajaga 20.03.2008.a summas 298 krooni; 7) 05.02.2008.a arve nr 38938314 maksetähtajaga 20.02.2008.a summas 298 krooni; 8) 04.01.2008.a arve nr 38381066 maksetähtajaga 20.02.2008.a summas 298 krooni; 9) 06.12.2007.a arve nr 38036426 maksetähtajaga 20.02.2008.a summas 298 krooni; 10) 06.11.2007.a arve nr 37555960 maksetähtajaga 20.02.2008.a summas 298 krooni; 11) 07.10.2007.a arve nr 37064116 maksetähtajaga 20.02.2008.a summas 79,35 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhinõue hageja ees 6 027,65 krooni, lisaks nõuab hageja kostjalt intressi summas 354,32 krooni, viiviseid summas 2 055,32 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.

Kostja vastuväited ja hageja seisukoht Kostja esitas 24.05.2010.a kohtule vastuse, mille kohaselt on kostja keeldunud hageja poolt esitatud arvete tasumisest, sest kostja sõlmis lepingu hageja teadmisel ja soovil, et KÕU teenust

2-09-67029 tutvustada ja firmale kliente leida, mitte isiklikuks vajaduseks. Kostja abiga sõlmis hageja KÕU lepingu AS-iga SEBE jt ning teenis kostja tegevusest märkimisväärset kasu. Mingit töötasu kostjale ei makstud (tl 39). Hageja esitas 01.06.2010 kohtule vastuse kostja vastuväidetele. Vastuse kohaselt jääb hageja oma nõude juurde ning kinnitab, et kostja ja nii T AS-i kui ka hageja vahel puudusid kokkulepped KÕU internetiteenuse tutvustamiseks ja kostja ei ole tegutsenud kunagi ei hageja ega T AS-i esindajana (tl 44).

Kirjaliku menetluse määramine TsMS § 405 lg 1 alusel määras kohus 11.06.2010 hagi menetlemise kirjalikus lihtmenetluses, sest hagi hind ei ületa 2 000 eurot. Kohus kohustas poolt, kes soovib, et kohus ta ära kuulaks, sellest kohtule teatama. Kostja teatas 18.06.2010.a kohtule, et soovib, et kohus ta ära kuulaks. Kohus kuulas 08.07.2010.a kostja ära. Ärakuulamisel avaldas kostja, et ta ei tunnista hagi. Kostja jääb selle juurde, et ei ole sõlminud T AS-iga lepingu KÕU seadme kasutamiseks mitte iseenda vajadusteks, vaid selle seadme tutvustamiseks potentsiaalsetele klientidele, kes kostja tegevuse tulemusena sõlmisidki hagejaga vastavad lepingud, mille pealt hageja on teeninud 100 000 krooni tulu. Traadita internet ehk WiFi on kostja valdkond, millega ta on aastaid Eestis tegelenud ja seda propageerinud. T AS-i soov oli, et kostja müüks edasi KÕU teenust. Kostja kasutas alguses üht KÕU seadet, siis öeldi talle, et ta vahetaks selle välja uuema mudeli vastu, et ta sõlmiks esialgu teenuse lepingu, hiljem õiendatakse formaalsused. Kostja tegevuse tulemusena hankisid KÕU seadme AS SEBE, Eurolines, Saaremaa Laevakompanii, Kurgja Talurahvamuuseum. Oma väidete tõestuseks on kostjal mitmeid elektronkirju. Kostja suhtles otse T AS-i esindajatega. Ilmselt ühel hetkel hageja otsustas, et kostja kui vahendaja ei ole enam vajalik. Kõik kokkulepped selle kohta, et kostja tegutses hageja agendiga läbi T AS-i olid suusõnalised (tl 52). 15.07.2010.a määrusega muutis kohus 11.06.2010.a määratud tähtaegu ning määras avalduste, dokumentide ning menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 09.09.2010.a. Hageja 26.08.2010.a vastuse kohaselt EEAS-i tütarfirma T AS tõi KÕU teenuse turule 18.06.2007.a, vastava pressiteate avaldas 18.06.2007.a ka EEAS. VH sõlmis KÕU internetiteenuse osutamise lepingu ja KÕU seadme järelmaksu kokkuleppe . Seega selleks ajaks kui toimus kostja poolt viidatud T AS-i poolt korraldatud CDMA tehnoloogia tutvustav seminar, millel põhineb KÕU internetiteenuse osutamine, oli ta ostnud vastava seadme ja sõlminud teenuslepingu T volitatud esindaja EEAS-i klienditeeninduses üldises korras. Kostja huvi oli katta kogu Eesti Wifi.ee logodega ja kuivõrd KÕU levis seal, kus teistel internetiteenuse pakkujatel levi ei olnud, käis ta aktiivselt KÕU põhist Wifi lahendust pakkumas nii Saaremaa Laevakompaniis kui ka mitmes bussifirmas, sest ilma KÕU-ta ta seda teha ei saanud. Kõik kliendid, kelle juures ta Wifi lahendust pakkumas käis, sõlmisid vastavad lepingud T volitatud esindaja EEAS-i vahendusel samuti üldises korras. Nagu nähtub kostja poolt esitatud 25.01.2008 Artur Teesalu poolt saadetud e-kirjast, tehti talle küll ettepanek hakata agendiks, kuid vastava kokkuleppeni ei jõutud ning ühtegi tasuta seadet talle KÕU tutvustamiseks ei antud. Kostja oli saatnud 10.12.2007 omapoolse koostöölepingu pakkumise, aga kuivõrd sellise pakkumise üle otsustamine väljus T AS-i pädevusest, siis paluti tal pöörduda EEAS-i turundusosakonda, nagu nähtub kostja poolt esitatud talle Artur Teesalu poolt 12.06.2008 saadetud e-kirjast. EEAS-i turundusosakond selgitas talle, et tema poolt pakutud koostöö vorm EEAS-ile ei sobi ning koostöölepinguni ei jõutud (tl 65-66).

2-09-67029 Kohtuotsuse põhjendused Kohus vaadanud läbi tsiviilasja materjalid, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostja sõlmis .a hageja poolt esindatava TV-ga teenuse osutamise lepingu ja järelmaksu kokkuleppe , mille alusel TV müüs kostjale interneti kasutamiseks järelmaksuga terminali H74100598B ja kohustus osutama internetiteenust KÕU. Teenuslepingu lahutamatuks osaks on TV mobiilse internetiteenuse tüüptingimused, hinnakiri ja järelmaksugraafik (tl 6). Tüüptingimuste p 5.1. kohaselt järelmaksuga müüdava terminali omandiõigus läheb TV-lt kliendile üle teenuslepingu sõlmimise hetkel. Tüüptingimuste p 6.1. kohaselt maksab klient TV või TV esindajale kasutatud teenuste eest tasu vastavalt hinnakirjale, teenuslepingule ja tüüptingimustele; p 7.8 kohaselt tasub klient arve tasumisega viivitamisel viivist arvestusega 0,06% tähtajaks tasumata summalt päevas (tl 10-15). Teenuslepingu lisaks oleva maksegraafiku kohaselt moodustab võlgnevus 3280 krooni, intress 12% aastas (tl 7-8). Kostja vastuväidete kohaselt ta kasutas terminali ja teenust KÕU internetiteenuse tutvustamiseks ja tegutses TV agendina, millise tegevuse tulemusena hageja on teeninud 100 000 krooni tulu ning KÕU seadme on hankinud mitmed suured ettevõtted ja asutused. Kostja leiab, et ta tegutses TV agendina suusõnaliste kokkulepete alusel (tl 52-58). TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostja on küll esitanud kohtule mitmeid elektronkirju, millest nähtub, et 2008 alguses tehti kostjale ettepanek koostöölepingu sõlmimiseks ja paluti tal pöörduda hageja turundusosakonda (tl 53-58), kuid hageja vastuse kohaselt kostja poolt pakutud koostöövorm hagejale siiski ei sobinud ning koostöölepinguni ei jõutud (tl 65-73). Kostja väite kohta, et koostööleping sõlmiti temaga suusõnaliselt, ei ole tõendeid esitatud. Eeltoodud tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ostis terminali ja kasutas KÕU internetiteenust nagu tavaklient, mistõttu kostja oli kohustatud terminali ja talle osutatud teenuse eest tasuma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1-2 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestuste kohta võlgnevuse arvestamisel ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja võlgnevus põhivõlgnevuse osas 6027,65 krooni; intress 354, 30 krooni, viivised kuni hagi esitamiseni 2055,32 krooni.

2-09-67029

Tulenevalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt moodustab viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni 962,01 krooni (6027,65 x 0,0006x 266). Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutav viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuulub hagi rahuldamisele.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.