Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

nõus, et pankrotihalduriks nimetataks jätkuvalt T.Villman. Võlausaldaja esindaja palub avaldus rahuldada ja OÜ Makering pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur jääb esitatud kirjaliku ettekande juurde, mille kohaselt võlgniku registrikanne äriregistris on tehtud 19.07.1996.a. Osakapitali suurus 225 000 krooni. Asutaja I H ja osanikud R K, P K. Viimane ja T S olid juhatuse liikmeks kuni 30.06.2010.a., kui juhatuse liikmeks sai H T. Võlgnik tegeles peamiselt puitlaastplaatide hulgimüügiga ja omas selleks laopinda nii Rakveres kui ka Tallinnas. Põhiliseks hankepartneriks oli AS Repo Vabrikud. Majandusraskused tekkisid 2009.a., mil majanduskriisiga seonduvalt puitlaastplaatide nõudlus järsult langes. Sellest tulenevalt tekkis võlgnevus ka hankija ees 1 000 000 krooni ulatuses. Kokkuleppeliselt tootjaga hulgimüüki jätkati ja ühtlasi suudeti võlgnevust vähendada 600 000 kroonini. Edaspidiseks enam kokkulepet ei saavutatud, ning võlgniku majandustegevus seiskus. Töötajad on koondatud, lao rendileping lõpetatud. Võlgnik omab pangaarvet Swedbank AS-s, saldo seisuga 23.07.2010.a. on 185 krooni ja 08 senti. Võlgniku andmetel 10.09.2010.a. seisuga aga 12 500 krooni. Laenukohustused pankadele puuduvad. Laenulepingud ega liisinglepingud ei ole. Maksuameti nõue võlgniku vastu seisuga 23.07.2010.a. on põhivõlg 39 397 krooni ja 25 senti, intressivõlg 320 krooni ja 46 senti, kokku 39 717 krooni ja 71 senti. Võlgnikul kinnistud, ehitised ja sõidukid puuduvad. Samuti puuduvad kommertspandid, kohtuvaidlused ja kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded. Raamatupidamist on peetud elektroonselt, kuid puudub võimalus anda hinnangut võlgniku raamatupidamise korrektsuse osas, kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud kõiki sellekohaseid andmeid. Võlgniku varaks seisuga 10.09.2010.a. on raha ja pangakontod summas 12 500 krooni ja 38 senti. Bilansist on lootusetu nõudena maha kantud nõudeid ostjate vastu umbes 75 000 krooni ulatuses. Võlgniku põhivarana märgitud tõstuk on soetamishinnaga 130 000 krooni, kuid võlgnik hindab väärtuseks 50 000 krooni. Võlgniku andmeil muud vara pole, laovarusid ei ole haldur saanud kontrollida. Võlgniku andmeil on tal on varasid summas 62 500 krooni. Võlgnikul on veel juulikuus olnud varasid 483 023 krooni ulatuses, mille realiseerimise kohta andmed puuduvad. Võlgniku kohustused seisuga 10.09.2010.a. on summas 2 836 662 krooni, millest võlgnevus Confapol Sp. Zo.o. 85 169 krooni ja 80 senti, Diagonal OÜ 30 000 krooni, LV-Tech 126 348 krooni ja 80 senti, Regger OÜ 5 000 krooni, Repo Vabrikud 600 000 krooni, Verbostar OÜ 47 177 krooni ja 05 senti. Lisaks on tasumata laenud RK Invest OÜ-le 631 832 krooni (intress 6% aastas) ja Diagonal OÜ-le 1 232 000 krooni (intress 6% aastas). Maksu- ja Tolliamet andmetel on seisuga 24.09.2010.a. on põhivõlg 76 486 krooni ja 25 senti, arvestuslikud intressid 2 648 krooni ja 40 senti, kokku 79 134 krooni ja 65 senti. Võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Võlgniku lasuvad võlad ületavad suuresti äriühingu vara ning ajutise haldur hinnangul ei ole vajalik maksejõuetuse tuvastamiseks mingite täiendavate finantsnäitajate väljatoomine. Ajutine haldur leiab, et võlgnik ei suuda täita oma kohustusi ja on ka püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida sellise hinnaga olemasolevaid varasid, et tasuda lähiajal oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku majandustegevus on nüüdseks lõppenud ja tema finantsolukorra järsk paranemine lähitulevikus ei ole võimalik. Seoses muutunud turuolukorraga on ka ebareaalne, et oleks lähiajal võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult määral, mis võimaldaks tulevikus kasumist täita kõik kohustused. PankrS § 1 lg. 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on maksejõuetu ja tunnistab seda. Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on olemas PankrS § 31 lg. 1 sätestatud eeldused pankroti väljakuulutamiseks.

Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid, kuid leiab, et pole välistatud kuriteole viitavate asjaolude ilmnemine pankrotimenetluse käigus. Haldur ei ole tuvastanud ka, et juhatuse liikmed tahtlikult oleksid maksejõuetuse põhjustanud või varjanud pankrotivara. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud väga selgeid ja tulemuslike tagasinõuete võimalusi ega raskeid juhtimisvigu, kuid võlgnik pole selle otsustamiseks esitanud ka kõiki nõutud andmeid. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata pankrotihaldur ja kinnitab oma valmidust asuda täitma halduri ülesandeid, ning palub välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis vastavalt lisale. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Äriühing on maksejõuetu. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg. 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt äriühingu tegevuses on lõppenud, võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku esindaja on kinnitanud äriühingu püsivat maksejõuetust ja toetab pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul kohustuste täitmiseks vara puudub. Kohustused on ka Maksu- ja tolliameti ees. Ajutise halduri tuvastatust nähtuvalt maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, väga selged ja tulemuslikud tagasinõuete esitamise võimalused puuduvad. Võlgniku olemasolev vara katab pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 31 lg. 5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui pankrotiavalduse tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus ei otsusta teisiti. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Tarmo Villman. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega ja osales pankrotiasja arutamisel kohtuistungil. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, võlgnik ega võlausaldaja taotletavat summat ei vaidlusta, siis on põhjendatud halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldada, määrata

halduri tasuks 14 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ja see summa pankrotivara arvelt haldurile välja mõista. Pankrotimenetluse teenindamise kulude nõue, sh. päringute esitamine, transport, side, paljundus jne., on põhjendatud rahuldada summas 4 500 krooni. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 1, 3 lg. 2, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 16. oktoobril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.