Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

lõpetamise

teade

väljaandes

Ametlikud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD

Kohtutäituritel täitmisel nõuded – kohtutäitur Krista Järvet, Maksu- ja Tolliameti nõue Kohtuvaidlused – töövaidluskomisjoni menetluses 3 endise töötaja töötasunõuded. Varad Raha 84 krooni Swedbank kontol (käsutamispiirang raha osas ja samuti blokeeritud teenustasu võlgade katteks). Võlgniku esindaja on kinnitanud, et kassas raha puudub. Võlgnik on kajastanud raamatupidamises investeeringuid hoonetesse summas 272 620 krooni. Tegemist on parendustega üüritud ruumidesse AS Nakro territooriumil Kadastiku 57 Narva. Võlgnik on kaotanud õigused nimetatud investeeringute osas seoses üürilepingu ülesütlemisega 01.04.2010. a. Põhivarades võlgnikul 2 küpsetusahju ja töölaud, nende bilansiline jääkväärtus 12 020 krooni. Samuti on võlgnikul erinevaid köögitarbeid (nõud jms), mis raamatupidamises ei ole arvele võetud. Ajutine haldur tuginedes oma isiklikule müügikogemuse hindab nimetatud vara väärtuseks ca 1 000-1 500 krooni. Võlgniku esitatu kohaselt muud varad puuduvad, ajutine haldur ei ole tuvastanud nõuete olemasolu. Kokku võlgnikul esitatu kohaselt varasid summas 12 020 krooni, mille reaalväärtus 1

000-1 500 EEK.

Kohustused Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul järgnevate võlausaldajate olemasolu: 1) Maksu-ja Tolliamet - maksuvõlgnevused seisuga 04.06.2010. a summas 348 088,45 krooni, arvestuslik intress 58 685,79 krooni, kokku 406 774,24 krooni 2) kohtutäitur Krista Järvet 52 844 krooni 3) Swedbank kaardi hooldustasude võlgnevus 105 krooni 4) SEB Pank kaardi hooldustasude võlgnevus 45 krooni 5) LEX Inkasso OÜ võlg 10 612 krooni 6) AS Televõrk võlg 1 445 krooni 7) K. - võlg 768 krooni 8) J. Ko. 4 914 krooni 9) Narva Elektrijaamad 35 924 krooni Töötajate töösuhtest tulenevad nõuded: 10) S. I. nõue 35 418 krooni 11) V. O. nõue 17 709 krooni 12) J. S. nõue 19 437 krooni 13) L. T. nõue 13 109 krooni 14) N. K. nõue 13 579 krooni 15) O. P. nõue 5 695 krooni 16) J. S. nõue 7 723 krooni Kokku võlgniku esitatud andmete kohaselt võlgu summas 626 101 krooni.

Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid.

Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta võimalustest.

ja

Tagasinõuete esitamise

Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et võlgnik tegeles ühiskondliku toitlustusteenuse pakkumisega piiratud juurdepääsuga territooriumidel (Narva Elektrijaamad ja AS Nakro). Nende territooriumidel tegutsenud ettevõtted sattusid majanduskriisi tagajärjel raskustesse, mistõttu toimus nende ettevõtete sulgemised, töötajate hulga vähendamine, palga vähenemine. See omakorda mõjutas võlgniku tegevust – kadus klientuur ja alles jäänute maksevõime väheses. Võlgniku netokäive vähenes 2009. a võrreldes 2008. aastaga ca 40%. Ühiskondliku toitlustusteenuse pakkumisel on püsikulud (kulud ruumidele, töötajate palgad) peamised kulusisendid, mistõttu võlgniku majandustegevus vajus sügavasse miinusesse. Võlgniku omakapital muutus negatiivseks 2009. aastal. Võlgniku juhatuse liikme väitel ei näinud ta 2010. aasta alguses enam väljapääsu majandustegevuse jätkamiseks, seetõttu lõpetati ka AS Nakro üürileping. Selgeks maksejõuetuse saabumise momendiks võib lugeda jaanuar 2010. aasta lõpp, mil Narva Elektrijaamad teatas, et lõpetab ruumide tasuta kasutamise üürilepingu. Säilis küll AS Nakro paiknev tegevuskoht, kuid nimetatud tegevuskohast saadav tulu oli ebapiisav püsikulude katmiseks. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt (nähtub ka

pankrotiavaldusest) maksejõuetuse põhjuseks on majanduslikud asjaolud, st PankrS § 22 lg 5 tähenduses muu asjaolu. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Seetõttu tuleb eeldada, et võlgniku esindaja esitatu on ka maksejõuetuse põhjuseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutise halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg 51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega) ja kahjuhüvitise nõuet seoses üürisuhte lõpetamisega AS-ga Nakro, kuid samas peab ebareaalseks saavutada rahas reaalset kahju hüvitamist. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi ega tagasinõuete esitamise võimalusi. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõuete esitamiseks, siis kokkuvõtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palub määrata huvitatud isikule pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 35000 kr, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastanud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda selgetest juhtimisvigades. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused tagasivõitmisevõi tagastusnõuete esitamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

kaetakse vajalikud kulutused. Keegi võlausaldajatest pole deposiiti maksnud ning võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, mille müügist saadud vahenditest oleks võimalik saavutada ajutise halduri kogu tasu ja kulude hüvitamist. Eeltoodu alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kokku summas 6 200 krooni välja riigi vahenditest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.