Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-72025

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

TsMS § 420 alusel

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H. (S. AS õiguseellane) ja M. H. 29.04.2005.a. laenulepingu nr 05-084636-VL summas 33000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 01.05.2009.a. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tasuma laenu põhiosa ja intressi tagasimakseid iga kuu 1. kuupäevaks summas 975,17 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intresside tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 20.04.2007.a., olles tagasimaksetega viivituses seitsme üksteisele järgneva tagasimaksega. Lepingu p 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist tasumata summalt alates makse tegemata jätmisele järgnevast päevast panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. 08.10.2007.a. saatis hageja kostjale kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuse suuruse kohta, paludes võla tasuda hiljemalt 22.10.2007.a. ning hoiatas, et kui võlgnevust ei kustutata, ütleb hageja lepingu enne selle tähtaja lõppu üles ning alustab kohtumenetlust laenusumma sissenõudmiseks. Kuna kostja ei asunud ka pärast ülesütlemishoiatust oma kohustust täitma, ega teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ega selle mõjust, ütles hageja 24.10.2007.a. lepingu enne selle tähtaja lõppu üles. 18.01.2008.a. esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasi nr 2-083431), mis jäeti 01.12.2009.a. kohtumäärusega rahuldamata, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. 28.12.2009.a. seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 25133,62 krooni, sealhulgas põhiosa 18767,61 krooni, intress perioodi 20.07.2007 kuni 24.10.2007 eest 2203,69102,86 krooni ja põhiosa viivis perioodi 20.04.2007-28.12.2009.a. eest 4162,32 krooni. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 102 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt hagiavalduses kokku 25133,62 krooni väljamõistmist ning viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited

2 (4)

2-09-72025

Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud - 28.jaanuaril 2010.a.on need vastu võtnud tema elukohas M.H. õde L. H. . (tl.17). TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse menetlusdokumendid sellega saajale kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtu põhjendused TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et käesolevas asjas on võimalik hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg alusel rahuldada. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja jätab hagile vastamata (tl.4).Kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl 5-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 25133,62 krooni, sealhulgas laenu põhiosa 18767,61 krooni, intress perioodi 20.07.2007 kuni 24.10.2007 eest 2203,69 krooni ja viivis, arvestatuna põhivõlalt alates 20.04.2007 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.09.2010 5301,92 krooni. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtib ka käesoleval ajal. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 29.12.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni on 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. M. H. on olnud viivituses laenulepingust tuleneva põhinõude 18767,61 krooni tagastamisega ajavahemikul 29.12.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.09.2010.a. 276 päeva. Seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgse viivisena 3 (4)

2-09-72025

kohustuste täitmisega viivitamise eest lisaks hageja poolt kuni hagi esitamiseni arvestatud viivistele (4162,32 krooni) veel 1139,60 krooni (18767,61 x 0,022% x 276 =1139,6). Lisaks seni arvestatud viivisele on põhjendatud TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast - 01.oktoobrist 2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – kokku 4250 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on S. AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus M. H. vastu (tsiviilasi nr. 2-08-3431) jäetud TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata 01.12.2009 (tl.10 pöördel) ning hagi on kohtusse esitatud 31.12.2009, seega esineb alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. Hagi esitamisel on tasutud 28.12.2009.a. riigilõivu 4000 krooni ning maksekäsu kiirmenetluses 17.01.2008 250 krooni (maksekorralduste koopiad tl.14). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 4250 krooni. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.