Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Mittevaieldav on ka asjaolu, et 06.05.2010.a kohtumääruse p 1.4. määratud kohtumist xxxxxxxxx ei toimunud. Avaldus ja selle põhjendused Avaldaja esitas 19.08.2010.a kohtule kaebuse kohtutäituri otsusele. Avaldaja palus tühistada täitemenetluse, mille Tartu piirkonna kohtutäitur algatas Tartu Maakohtu 06.05.2010.a kohtumääruse täitmiseks Hxxxxx Kxxxxxxavalduse alusel. Avaldaja hinnangul oli täitemenetlus algatatud alusetult, kuna tuginetud oli Hxxxxx Kxxxxx poolt esitatud ebaõigetele andmetele. Avaldaja oli esitanud kaebuse kohtutäiturile, kes jättis aga kaebuse rahuldamata leides, et avaldaja poolt esialgse õiguskaitse korra kehtestamise kohtumääruse kohta väljatoodu on ekslik. Kohtutäiturile esitatud kaebuses leidis avaldaja, et esialgse õiguskaitse korra osa tehtud kohtumäärus ei kuulu täitmisele Täitemenetluse seadustiku kohaselt. Lastekaitseseaduse ja muude laste kasvatamist ja hooldamist puudutavate õigusaktide kohaselt peab lapsevanem tegutsema nii, et ei seaks ohtu lapse elu ja tervist. Määruses ette nähtud külastuse ajaks oli laps haigestunud. Kaebuse esitaja ei olnud teadlik, et Hxxxxx Kxxxx soovib lapsega kohtuda xxxxxx, sest ta ei teavitanud sellest avaldajat ja sellist kohtumist kohtu 06.05.2010.a määruses ette nähtud ei olnud. Kohtule esitatud avalduses pidas avaldaja vajalikuks selgitada, mis lapse ja isa kohtumine ei toimunud: laps haigestus paar päeva enne reisi- tal tõusis palavik 38,5 kraadini, laps tundis peavalu ja tal oli kõhulahtisus. Perearst leidis 26.07.2010.a, et pikemad ja kestvamad reisid ei ole soovituslikud. Avaldaja teavitas lapse haigestumisest sissenõudjat SMS-i teel. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur teatas kohtule esitatud vastuses, et jääb kaebuse osas tehtud otsuses juurde ja midagi lisada ei ole. Täitur esitas vastavalt kohtu nõudele täitetoimiku. Avaldaja poolt täiturile esitatud kaebuse osas tehtud otsuses on kohtutäitur asunud seisukohale, et kuna määrus, mille alusel täitemenetlus algatati, oli jõus ja määruse p 1.4 määratud kohtumist sissenõudja väitel ei toimunud, oli täitemenetluse algatamine põhjendatud. Kohtutäitur ei hinda asjaolusid, miks jäi kohtumine toimumata. Kohtutäituri tasu on kohustatud maksma isik, kes on kohustust rikkunud, mistõttu tuleb jätta täituri tasu maksmise kohustus Rxxxx Kxxxx-Kxxxxx kanda. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 sätestab täitedokumendid, milles sisalduvad nõuded täidetakse sama seaduse alusel. Nimetatud paragrahvi lõike p 1 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas ka jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja – määrus tsiviilasjas. Ei ole vaidlust selles, et tsiviilasjas 2-09-4606 kohtu poolt 06.05.2010.a tehtud määrus on jõustunud 17.06.2010.a. Seega on nimetatud kohtumäärus täitedokumendiks ja selle täitmiseks on sissenõudjal õigus pöörduda kohtutäituri poole vastavalt TMS § 3, 23 jj. Ei ole vaidlust ka selles, et kohtu 06.05.2010.a määruse p 1.4 ei täidetud- laps pidi külastama sissenõudjat tema elukohas xxxxxxxxx perioodil 25.07.-01.08.2010.a. Külastust ei toimunud ettenähtu ajal- st. määrus oli täitmata. Sissenõudja esitas avalduse (täitetoimik lk 2) alles 4 päeva hiljem, 29.07.2010.a, kuna ka selleks ajaks ei olnud avaldaja asunud määrusega kindlaks määratud kohustust täitma. Seega olid täitemenetluse algatamise eeldused täidetud: oli jõustunud täitedokument, mida kohustatud isik ei olnud vabatahtlikult täitnud. Vastavalt TMS § 23 lg 1 viib kohtutäitur

täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Kohus märgib, et täituril ei ole kohustust kontrollida täitemenetlust algatades põhjusi, mis kohustatud isik lahendit vabatahtlikult ei täitnud. Samuti ei ole tal õigust põhjusi sisuliselt hinnata. Vastavalt TMS 8 on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Keeldumiseks seaduslikke aluseid käesoleval juhul ei esinenud. Täitmisteade on võlgnikule, kelleks on Rxxxx Kxxxx-Kxxxx, kätte toimetatud elektrooniliselt 03.08.2010.a (täitetoimik lk 18). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et täitemenetlus on algatatud õiguspäraselt ja selles osas tuleb jätta kaebus rahuldamata. Kohus selgitab, et lapse väljaandmine on nõude nagu iga teinegi ja seda on võimalik täita täitemenetluse seadustikus sätestatud reeglite kohaselt. Kõigepealt antakse isikul võimalus kohustus vabatahtlikult täita –TMS § 25. Lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise osas on kehtestatud täitmisel erireeglid TMS §-s 179: näiteks tuleb nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt teha täitetoiming sellises asjas koostöös lapse elukoha või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemisel. Sisuliselt tähendab nimetatud säte, et lapsele järgi minnes peab kohtutäitur kaasama lastekaitsetöötaja. Kui kohustatud isik endiselt takistab sundtäitmist on sama paragrahvi lõigetes 2-4 ja §-s 183 sätestatud muud võimalused täitedokumendi täitmise tagamiseks. Käesoleval juhul ei teinud täitur muid täitetoiminguid, kuna andis võlgnikule võimaluse täita määruses kirja pandu kohustus vabatahtlikult. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et täitur on püüdnud lapse ja kohustatud isiku asukohta kindlaks teha, kuid see ei õnnestunud ja täitur on koostanud 29.07.2010.a selle kohta lapsega kokkusaamise võimaldamise kontrollakti (täitetoimik lk 15). Kohus selgitab, et täitur ei hinda kohustuse täitmata jätmise asjaolusid, selle põhjendatust ja asjaolude tõendatust. Seetõttu jätab kohus andmata hinnangu avaldaja esitatud väidetele seoses lapse haigusega. Kohus märgib vaid, et avaldajal oli vastavalt täitmisteatele võimalus täita kohustus veel 10 päeva jooksul vabatahtlikult. Tsiviilasjas 2-09-46-06 kogutud andmete kohaselt võlgnik kohustust vabatahtlikult ei täitnud ka selle aja jooksul. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et täitemenetluse algatamine oli põhjendatud ja võlgnikul lasub kohustus tasuda täituri tasu täitmisteates ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otseses märgitud kogusummas 2940 krooni. Vastavalt kohtutäituri tasu seaduse (KTS) § 30 on täitemenetluse alustamistasu ja kohtutäituri tasu kohustatud maksma võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käeoleval juhul ei ole täituri tasu maksmise kohustus sätestatud üldreeglist erinevalt ja seega on tasu maksmise kohustus võlgniku s.o avaldajal. Kohus juhib avaldaja tähelepanu asjaolule, et täitnuks avaldaja oma kohustuse vabatahtlikult 10 päeva jooksul täitmisteate saamisest s.o viinuks ta lapse xxxxxxxx sissenõudja juurde enne 13.08.2010.a, tulnuks tal tasuda kohtutäituri tasu vaid osaliselt (vastavalt täitmisteatele 1620 krooni). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kell kahjuks lahend tehti. Kohus jätab kaebuse rahuldamata ja seega jääb tasutud riigilõiv avaldaja kanda. Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.