Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.12.2007.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt võttis kostja hagejalt 11.10.2004.a. laenu 30 000 krooni. Kostja kohustus raha tagastama 2004.a lõpuks. Kostja oma kohustusi ei täitnud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 30 000 krooni, seaduses sätestatud viivise 28.12.2007.a seisuga summas 9 629,70 krooni ja sealt edasi seaduses sätestatud viivise põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja andis talle raha ühe korra ning see summa on tagastatud. Võlakirja hageja kostjale ei tagastanud, kuna väitis, et on selle kaotanud. Hageja palvel kirjutas kostja uue võlakirja. Uuele võlakirjale kirjutas hageja, et on raha tagasi saanud. Ka teist võlakirja hageja kostjale ei andnud. Seda seetõttu, et tagastatud summa oli natuke väiksem kui saadud summa. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 11.10.2004.a võlatunnistusega kinnitanud, et võttis hagejalt laenu 30 000 krooni ja kohustub selle tagastama 2004.a lõpuks. Kostja väited, et ta on raha tagastanud, on jäänud paljasõnalisteks. Selle kohta ei ole kostja esitanud tõendeid. Hageja on kohtule esitanud võlatunnistuse originaali, kus puudub märge selle kohta, et kostja on hagejale raha tagastanud. Seega on hageja põhinõue põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 30 000 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 11.10.2004.a – 28.12.2007.a eest summas 9 629,70 krooni. Kohus leiab, et

viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Kuna kostja pidi võla tasuma 2004.a lõpuks, siis on ebaõige viivist arvestada alates 11.10.2004.a. Viivist tuleb arvestada alates 01.01.2005.a. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 28.12.2007.a seisuga 9023,15 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 39 023,15 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lisaks välja mõista viivis põhinõudelt, s.o 30 000 kroonilt, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.12.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, peab kohus põhjendatuks jätta menetlukulud 1 % ulatuses hageja kanda ja 99 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.