2-10-15042/4 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Välja mõista Axxx Pxxxxxxxxxx Swedbank Liising AS-i kasuks menetluskulud summas 8596 (kaheksa tuhat viissada üheksakümmend kuus) krooni 36 senti. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 31.03.2010.a kohtule hagiavalduse Axxx Pxxxxxxxx vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse 33 784,99 krooni ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks. Kohus võttis hagi 07.04.2010. a menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressile (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskond teatas kohtule, et neil puuduvad andmed kostja elukoha kohta. Kohus saatis hagiavalduse samuti KIS andmebaasis olevale aadressile (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), kus dokumendid on vastu võetud isiku poolt, kelle seost kostja Axxx Pxxxxxxxxxx ei õnnestunud kohtul tuvastada. 23.07.2010. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 23.07.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 23.07.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks

2-10-15042 kohustus andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi). Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt, samuti ei tagastanud ta hagejale lepingu eset. Kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 33784,99 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 17 464,72 krooni, debitoorsest võlgnevusest 10 219,23 krooni, kindlustusmaksete võlgnevusest 3686 krooni, vara tagastamisega seotud kuludest 2360 krooni ning viivisest 55,04 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse TsMS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja taotles viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates 31.03.2010. a. Kohus arvestas perioodil 31.03.2010-27.09.2010 viiviste suuruseks 1343,12 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 8496,36 krooni, millest 996,36 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 7500 krooni hagi esitamisel. Lisaks tasus hageja kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded riigilõivu 100 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõivud kogusummas 8596,36 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.