2-10-2845/6 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

7.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Asjaolud ja menetluse käik Osaühing L esitas kohtule hagi DPOsaühingu vastu. Hagis ja selle täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja 19.08.2009.a. sõlmitud seadme üürilepingust nr 1908 tulenev võlgnevus 115 440 krooni, viivist 54 725,40 krooni ning viivist 0,5% põhivõlalt päevas alates 21.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 10.09.2009.a. sõlmitud ehitustööde töövõtulepingust tulenev võlgnevus 284 559 krooni, viivis 7 472,42 krooni ning viivist 0,05% põhivõlalt päevas alates 21.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Kostja hagi ei tunnistanud. 09.09.2010.a toimunud eelistungile kostja esindaja ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast teadlik. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 164 lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seadme üürilepingust nr 1908 tulenev võlgnevus summas 115 440 krooni, viivis summas 54 725,40 krooni ja viivist 0,5% põhivõlalt päevas alates 21.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ehitustööde töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 284 559 krooni, viivis 7 472,42 krooni ning viivise 0,05% põhivõlalt päevas alates 21.01.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 40 000 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.