Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
24. september 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei
Tsiviilasja number
2-09-55988
Tsiviilasi
JG hagi SKAS-i vastu 6500 krooni saamiseks 6500 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja JG(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja nõustaja Stanislav Z kostja SKAS (registrikood XXX, asukoht XXX) kostja esindaja Tiina S 09.09.2010.a, avalik kohtuistung
Istungi toimumise aeg
Asjaolud ning menetluse käik 19.08.2009.a esitas hageja kostja vastu Kindlustuse vaidluskomisjonile avalduse liikluskahju hüvitamiseks. Kindlustuse vaidluskomisjoni 05.10.2009.a otsusega jäeti avaldus rahuldamata. 26.10.2009.a esitas hageja hagiavalduse kohtusse. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt toimus 16.01.2009.a kella 20.08 paiku Juhkentali – Keldrimäe – Püssirohu ristmikul liiklusõnnetus. Hageja sõitis mööda Juhkentali tänavat sõidukiga Opel. Vastassuuna vööndist sõitis hageja sõidurajale sõiduk Peugeot. Selleks et vältida kokkupõrget, tegi hageja manöövri vasakule, kus põrkas kokku sõidukiga Volvo. Kostja on otsustanud hüvitada hagejale 50 % kahjust, leides, et hageja on rikkunud liikluseeskirja (LE) § 91 ja 123. Hageja sellega ei nõustu. Liiklusõnnetuses oli süüdi sõiduki Peugeot juht VL, kes rikkus liikluseeskirju. Hagejal ei olnud võimalik liiklusõnnetust vältida. VL tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista remondikulude katteks 6500 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kuna hageja sõitis ise otsa vastassuunavööndis liikunud sõidukile, siis rikkus hageja LE § 3, § 91 ja § 107 nõudeid. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalik liiklusõnnetust vältida. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et 16.01.2009.a kella 20.08 paiku toimus Juhkentali – Keldrimäe – Püssirohu ristmikul liiklusõnnetus, mille asjaolude kohaselt sõitis hageja sõidurajale vastassuunavööndist sõiduk Peugeot. Sellest tingitult tegi hageja oma sõidukiga Opel manöövri vasakule, kus põrkas kokku sõidukiga Volvo. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja vastutab liiklusõnnetuse eest osaliselt. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKS § 26 lg 2 sätestab, et liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Võlaõigusseaduse § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Õiguspraktika on asunud seisukohale, et kui tegemist on mitme suurema ohu allika valdaja poolt ühiselt neile endile kahju tekitamisega, omab suurema ohu allikate valdajate tsiviilvastutuse kindlaksmääramisel tähtsust iga suurema ohu allika valdaja süü kahju tekitamisel. LE § 3 kohaselt on sõidukite liiklus Eestis parempoolne. Vastavalt LE § 107, teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides. Kuna hageja liikus sõidukiga vastassuunavööndisse, siis on hageja eelnimetatud norme rikkunud. Vastutusest vabanemiseks pidi hageja esitama tõendeid selle kohta, et ta ei ole rikkumises süüdi. Hageja oleks pidanud tõendama, et tal ei olnud mingisugust võimalust liiklusõnnetust
vältida. Seda hageja teinud ei ole. Muuhulgas oleks hageja pidanud tõendama, et õnnetus juhtus vaatamata sellele, et ta oli valinud piisava pikivahe. Hageja ei suutnud aga täpsemalt selgitada, kui pikk oli tema sõiduki ning tema ees liikunud sõiduki pikivahe. Samuti seda, kui pikk oli vahemaa sõidukini Peugeot, kui hageja seda märkas. Samuti oleks hageja pidanud tõendama, et õnnetus juhtus vaatamata sellele, et ta oli valinud õige sõidukiiruse. LE § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli valinud õige sõidukiiruse. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kostja õigustatult leidnud, et hageja on liiklusõnnetuse põhjustamises võrdses osas süüdi sõiduauto Peugeot juhiga. Seega on kostja põhjendatult otsustanud hüvitada hagejale 50 % liikluskahjust ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.