Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.09.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-49992
Tsiviilasi
Reijo Juhani Annuneni hagi OÜ Anwe Kinnisvara vastu osanike 17.04.2009 otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Anwe Kinnisvara apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Anwe Kinnisvara (registrikood 10924596, asukoht Sõle t 3 Tallinnas), lepinguline esindaja Agne Koks Vastustaja Reijo Juhani Annunen (sünd XX.XX.XXXX, elukoht XXXXXXX XX XXXXXXXXX XXXXX XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, seal hulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.02.10.2009 esitas Reijo Juhani Annunen (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse OÜ Anwe Kinnisvara (edaspidi kostja, apellant) vastu osanike 17.04.2009 koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja kostja osanik. 17.04.2009 toimus kostja osanike koosolek, kuhu hagejat ei kutsutud. Hageja vahetas umbes aasta tagasi oma elukohta, naastes aadressile XXXXXXX XX XXXXXXXXX Soome Vabariik, millest ei pidanud vajalikuks kostjat teavitada, arvates, et kirjavahetus Eestiga toimib tema esindaja Peeter Malve kaudu. Hagejale teadaolevalt on tema elukohana osanike nimekirja kantud XXXXXXX XX XXXXXXXXX, kuivõrd osaühingu asutamise ajal elas hageja sellel aadressil. Nimetatud elukoht on kostjale ka faktiliselt teada, sest ta on sinna võlateate saatnud. Hageja palus ka äriseadustiku (ÄS) § 178 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaja ennistamist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt saadeti kutse hagejale aadressile XXXXXXXXXXXXX XX XXXXXXXX Soome Vabariik. Seega aadressile, mis on hageja elukohana seoses tsiviilasja nr 2-07-8751 menetlusega osanike nimekirja kantud. 09.06.2009 on hageja nimetatud aadressilt postisaadetise kätte saanud, seega aadress toimib ning vastava tahte olemasolul oli hagejal võimalik üldkoosoleku kutse nimetatud aadressilt vastu võtta. Hageja esindaja volikiri on dateeritud 30.07.2009, seega osanike koosoleku kutsete väljasaatmise ajal hageja esindajal esindusõigus puudus ning teda osanike koosolekule ei kutsutud. Esimese astme kohtu otsus
4.03.03.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on vastavalt kostja asutamisdokumentidele hageja elukohaks XXXXXXX XX XXXXXXXXX Soome Vabariik. Alates 23.12.2008 on osanike nimekirja märgitud hageja elukohaks XXXXXXXXXXXXX XX XXXXXXXX Soome Vabariik. Seega elukoht, mille hageja tsiviilasja nr 2-07-8751 menetluses kostjale oma alalise elukohana teatavaks tegi. XXXXXXX XX
XXXXXXXXX on hageja tollaste seletuste kohaselt tema lahutatud abikaasa ja poja elukoht. Kohtu hinnangul on hageja elukoht XXXXXXXXXXXXX XX XXXXXXXX heas usus seoses tsiviilasja nr 2-07-8751 menetlusega osanike nimekirja kantud. Sama elukoht on hageja elukohana märgitud isegi hagiavaldusse, mille hageja käesolevas tsiviilasjas esitas. Kostjal on hageja vastu märkimisväärne võlanõue, millega seoses saatis osaühing võlanõude esmalt hageja osanike nimekirja kantud aadressile ning mõni aeg hiljem aadressile XXXXXXX XX XXXXXXXXX. Kohtu hinnangul ei ole kostja pahatahtlus eeltoodust järeldatav. Seda enam, et Soomes on posti kättesaamine korraldatud hageja enda andmetel selliselt, et post saadetakse edasi uude elukohta, kui vastav muudatus on registrisse kantud. Tulenevalt eeltoodust oli vaidlusalune kutse saadetud nõuetekohaselt hageja osanike nimekirja märgitud aadressile. Muu hulgas sisaldab ÄS § 172 lg 1 osaniku jaoks nõuet oma elukoht osaühingule teatavaks teha. Hageja vastupidine arusaam on ekslik. Hageja kahtlus, et postisaadetis võis sisaldada midagi muud, kui osanike koosoleku kutset, on tõendamata ja paljasõnaline. Nähtuvalt hageja 23.11.2006 volikirjast, kehtisid Peeter Malve volitused kuni ülesannete täitmiseni või edasise täitmise võimatuse selgumiseni. Seega vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal oli Peeter Malvel õigus hagejat esindada. 10.05.2007 tegi hageja oma esindaja Peeter Malve kaudu sõnaselgelt kostjale teatavaks, et osanike koosolekute kutsed tuleb saata temale, mitte hageja Soomes asuvasse elukohta ning kinnitas, et Peeter Malve volikiri on kehtiv. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Lähtuvalt ÄS § 172 lg 1 eesmärgist hõlmab nimetatud nõue ka olukorda, kus osanik on palunud kutse oma esindajale saata. Eesmärgilt on ÄS § 172 lg 1 kaitsenorm, tagamaks, et osanik saaks osaühingu juhtimises osaleda. Tsiviilkolleegium on tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 rõhutanud, et osanikul on õigus osaleda osaühingu juhtimises. Tegemist on osaniku olulisima õigusega osaühingu suhtes, mida tal on õigus isiklikult või oma esindaja kaudu kasutada. ÄS §-st 1721 tuleneb, et kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. ÄS §-st 1771 tulenevalt on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti kui rikuti otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Eeltoodu põhjal on osanike koosoleku kokkukutsumisel seaduse nõudeid oluliselt rikutud ning vaidlusalused osanike koosoleku otsused on tühised.
Apellatsioonkaebus
9.Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vaidlustatud otsuses ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid, mis on viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Apellandile jääb selgusetuks kohtu motiiv, milles kohtu arvates seisnes osanike koosoleku kokkukutsumisel seaduse nõuete oluline rikkumine. Vastustaja esindajale kutse edastamata jätmine ei saa olla hagi rahuldamise aluseks. Oma seisukoha motiveerimata jätmisega on maakohus oluliselt rikkunud kehtivat protsessiõigust.
10.Vastustaja poolt esindajale antud volikirjast ei selgu, milliste ülesannete täitmiseni või edasise täitmise võimaluse selgitamiseni on volikiri antud, seega ei ole selge ei volituste sisu ega kehtivuse aeg. Volikirja kehtivust ei saa paljasõnaliselt kinnitada, see tuleb ka esitada. Seda tehti alles 30.07.2009 dateerituna ja edastati apellandile koos kohtu dokumentidega. Kui oleks olemas olnud varem kehtinud volikiri, siis puudunuks vajadus uue volikirja andmiseks.
11.Tuvastamata on osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine või vastuvõetud otsuste vastuolu heade kommete ja avaliku korraga. Vastustaja ignorantne käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõtetega. Koosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud, vastustaja on kutse koos vajaliku informatsiooniga kätte saanud ja seeläbi oli tagatud tema õigus osaühingu juhtimises osaleda. Vastustaja seisukoht
12.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
13.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud menetlus- ega materiaalõiguse rikkumisi maakohtu poolt. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Ka võtab kolleegium TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks asjaolude uut tuvastamist. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
14.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist: tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et osanik oleks saanud kätte temale Soome Vabariiki saadetud koosolekute kutsed. Maakohus tuvastas, et aadress, kuhu kutsed saadeti, oli asjakohane, kuid faktilist kättesaamist kostja poolt ei ole tuvastatud. Seega juhul, kui osanik oma esindaja kaudu ei oleks varasemalt teatanud osaühingule esindaja olemasolust ega edastanud vastavat volikirja, oleks sellisest kutse edastamisest piisanud, et lugeda see õigeaegselt ja asjakohaselt saadetuks. Käesolevas asjas on aga tõendatud, et osaühing oli juba aastal 2007 teadlik osaniku tahtest saada kutsed oma Eestis asuva esindaja kaudu. Osaühingu likvideerija 17.05.2007 e-kirjast nähtub, et osaühing oli teadlik vastava volikirja sisust (vastasel juhul ei oleks saadud selle sisu analüüsida). Hageja esindaja on esitanud 23.11.2006 kuupäeva kandva volikirja, millest nähtuvad esindajana Amantese ÕB OÜ, juhatuse liige P.Malve, volitused esindada hagejat muu hulgas kõigis toimingutes ühes kõigi õiguste ja kohustustega, mis on seadus ette näinud äriühingu osanikule ning volitused kehtisid kuni ülesannete täitmiseni või edasise täitmise võimatuse selgumiseni. Kostja esindaja on küll väitnud, et P.Malve volitustest saadi teada alles juulis 2009, kuid ei ole tõendanud, millist volikirja pidas sellisel juhul äriühingu esindaja silmas aastal 2007. Seega ei ole kostja lükanud ümber hageja väidet, et nimelt 23.11.2006 volikiri oli aastal 2007 kostja valduses. Hageja väidet ei sea kahtluse alla ka asjaolu, et juulis 2009 esitas hageja esindaja uue volikirja. Ka ei ole kostja toonud esile asjaolusid, millised oleksid andnud kostja seadusjärgsele esindajale aluse arvata, et aprilliks 2009 olid hageja esindaja volitused lõppenud.
15.Eeltoodust tulenevalt ongi maakohus hagi rahuldanud lähtuvalt tõendamist leidnud seaduse rikkumisest koosoleku kokkukutsumisel, kusjuures rikutud oli ÄS § 172 lg-t
1, mille eesmärgiks on tagada igale osanikule võimalus osaleda osaühingu juhtimises. Maakohus ei ole tuvastanud avaliku korra või heade kommete rikkumist ega ole hagi rahuldamisel nimetatud alustest lähtunud. Apellandi vastavasisulised väited ei ole asjakohased.
16.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.