TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Tsiviilasi nr 2-09-5695

Asjaolud Viru Maakohtu menetluses on V R hagi osaühingu (OÜ) Narva Hambapolikliinik vastu mittevaralise (moraalse) kahju summas 75000 krooni ja tervisele kahju summas 145000 krooni hüvitamise nõudes (tsiviilasi 2-06-9959). Kohtul, tutvudes hageja avalduste ja taotluste sisuga, suheldes temaga kohtuistungil, kuuldes kostja esindaja seisukohta, lugedes Tervishoiuameti poolt hagejale 30.04.2007 saadetud vastust, tekkis kahtlus hageja tsiviilkohtumenetlusteovõimes. Viru Maakohtu 11.02.2009 määrustega algatati V R suhtes eestkostja määramise menetlus TsMS § 204 lg 2 alusel (tsiviilasi nr 2-095695). Viru Maakohtu 12.03.2009 ja 18.12.2009 määrustega määrati läbi viia tsiviilasjas nr 209-5695 kohtupsühhiaatriline ekspertiisi, mille käigus teha kindlaks kas V R esineb vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Anu Aroldile. Riiklikult tunnustatud ekspert Anu Aroldi poolt teostati 08.08.2010 kohtupsühhiaatriline ekspertiis (ekspertiisiakt nr. 10-22). Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära, V R, tema esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et V R üle tuleb eestkoste jätta seadmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 204 lg 2 kohaselt kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta isikult nõuda arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi. Kui isik sellest keeldub või kui esitatud dokumendid ei kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetluse menetlusosalisele eestkostja määramiseks. TsMS § 475 lg 1 p 5 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise hagita menetluses. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Seega on eestkoste seadmise eelduseks täisealisele nii TsÜS § 8 lg 3, kui ka PKS § 203 lg 1 alusel vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu isik ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. 08.08.2010 ekspert Anu Aroldi poolt koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktist nr. 10-22 (II kd. tl. 6-10) nähtub, et V R ei esine psüühikahäiret ning vaimne seisund lubab tal oma elu 2(3)

Tsiviilasi nr 2-09-5695

iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid ja teha tehinguid. Vaimne seisund lubab tal kohtumenetluses poolena osaleda ja kasutada oma tsiviilkohtumenetlusõigusi, valimisõigust ja võtta osa kohtuistungist. V R ei vaja eestkostet. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. Kohus on V R 10.12.2009 ära kuulanud (I kd. tl 82-83). V R nendib et tal on küll teisi probleeme tervisega, kuid psüühikahäireid tal ei ole. TsMS § 523 teise lause kohaselt annab valla- või linnavalitsus menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Viru Maakohtu 04.03.2009 määrusega kaasati menetlusse Narva linn (Narva linna sotsiaalabiameti kaudu). Narva linna Sotsiaalabiameti arvamuse (I kd. tl 170) kohaselt ei vaja V R eestkostet. TsMS § 525 lg 2 kohaselt küsib kohus menetluses üldjuhul ka isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse, tema abikaasa, vanemate, kasuvanemate ja laste ning rehabilitatsioonimeeskonna liikmete arvamust, välja arvatud juhul, kui isik vaidleb sellele vastu ja kohus ei pea arvamuse küsimist vajalikuks. Asjast puudutatud isikute L R ja V R arvamuste ((I kd. tl 26, 27) kohaselt ei vaja V R eestkostja määramist. Asjast puudutatud isiku V R esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tatjana Massalina leiab et V R on suuteline iseseisvalt kaitsma oma huve ja menetlus tuleb lõpetada (I kd tl 53 ja 78). Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus et V R ei vaja eestkoste seadmist enda üle. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Menetluskulud jäävad riigi kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.