Vladimir Raštšektajevi hagi OÜ Narva Hambakliinik vastu mittevaralise kahju ja tervisekahju hüvitamiseks Vladimir Raštšektajevi ja OÜ Narva Hambakliinik avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 04. veebruari 2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Raštšektajevi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Vladimir Raštšektajev (isikukood: XXXX) Kaebuse esitaja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Anti Aasmaa Vastustaja (kostja): OÜ Narva Hambakliinik (registrikood: 10896747), esindaja vandeadvokaat Marko Kairjak
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määrus osaliselt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 914,96 eurot, millest mõista menetluskulu summas 247,66 eurot kostjalt hageja kasuks välja ja menetluskulu summas 667,30 eurot mõista kostjalt välja riigituludesse.
2.Menetluskulud tuleb tasuda riigituludesse pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi edastatavas makseinfos toodud Rahandusministeeriumi pangakontole, märkides makseinfos näidatud viitenumbri.
3.
Saata käesolev määrus menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Lugeda Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 1.Rahuldada Vladimir Raštšektajev’i menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
avaldus
1.1.Mõista välja OÜ-lt Narva Hambakliinik 914 (üheksasada neliteist) eurot ja 96 senti Vladimir Raštšektajev’i kasuks menetluskulude katteks, millest mõista menetluskulu summas 247,66 eurot OÜ-lt Narva Hambakliinik Vladimir Raštšektajev’i kasuks välja ja menetluskulu summas 667,30 eurot mõista OÜ-lt Narva Hambakliinik välja riigituludesse.
1.2.Välja mõista OÜ-lt Narva Hambakliinik viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 2.Rahuldada OÜ Narva Hambakliinik menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
avaldus
2.1.Mõista välja Vladimir Raštšektajev’ilt 3786 (kolm tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus) eurot ja 20 senti OÜ Narva Hambakliinik kasuks menetluskulude katteks. 2.2.Välja mõista Vladimir Raštšektajev’ilt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda pärast käesoleva määruse jõustumist eraldi edastatavas makseinfos toodud Rahandusministeeriumi pangakontole, märkides makseinfos näidatud viitenumbri.
4.Saata käesolev määrus menetluskulu väljamõistmist puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta määruskaebuse menetlemisel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
kantud
2.Vabastada Vladimir Raštšektajev määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-9959 jäeti Viru Maakohtu 28. septembri 2012. a otsus muutmata ja Vladimir Raštšektajevi apellatsioonkaebus
rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotamise osas ja tegi uue otsuse, mille jättis maakohtus kantud kulud 50% ulatuses Vladimir Raštšektajevi kanda ja 50% ulatuses OÜ Narva Hambakliinik kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti 50% ulatuses Vladimir Raštšektajevi kanda ja 50% ulatuses OÜ Narva Hambakliinik kanda. Riigikohus jättis 20. jaanuari 2014. a kohtumäärusega Vladimir Raštšektajevi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud Vladimir Raštšektajevi kanda. Kohtulahend jõustus 20. jaanuaril 2014. a.
2.OÜ Narva Hambakliinik (kostja) esitas 12. veebruaril 2014. a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja palus määrata menetluskuludena kindlaks ja mõista hagejalt välja kokku 6400 eurot (koos käibemaksuga). Kostja esindaja on väljastanud 09. augustil 2007. a arved nr 71089 ja 71090,
07.detsembril 2007. a arve nr 71611, 31. detsembril 2010. a arve nr 102084, 07. novembril 2011. a arve nr 111513, 07. augustil 2012. a arve nr 121070, 29. augustil 2012. a arve nr 121175,
10.detsembril 2012. a arve nr 121834, 07. oktoobril 2013. a arve nr 131517 ja 27. detsembril 2013. a arve nr 132097. Lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013 otsuses ja Riigikohtu määruses olevast menetluskulude jaotusest, kuuluvad hageja poolt hüvitamisele kostja menetluskulud summas 6650,81 eurot. Kostja lähtub menetluskulude väljamõistmise taotluse esitamisel Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusest nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääradest “, mille kohaselt tsiviilasjale hagi hinnaga 220 000 krooni (so 14 060,56 eurot) kohaldatakse piirmäära 6400 eurot. OÜ Narva Hambakliinik kinnitas, et kandis kõik menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-06-9959 ja OÜ Narva Hambakliinik ei ole käibemaksukohustuslane.
3.Vladimir Raštšektajev (hageja) esitas 18. veebruaril 2014. a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palus määrata tema menetluskuludena kindlaks ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulu 443,04 eurot ja riigi tuludesse 50% maa- ja ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaadile välja makstud riigi õigusabi tasust ja kulude hüvitisest. Vladimir Raštšektajevile on antud riigi õigusabi ning Viru Maakohtu 29. oktoobri 2012.a määrusega on esindajale määratud tasu 1060,59 eurot. Hageja palub temale määratud advokaadi kulud 50% ulatuses välja mõista kostjalt. Hageja on huvitatud, et riigi õigusabi kulud jäetaks 50% ulatuses kostja kanda, kuivõrd RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt vabaneb hageja nende kandmisest kui tema majanduslik seisund viie aasta jooksul RÕS § 28 lg 1 tähenduses paraneb. Vladimir Raštšektajev kinnitas, et kandis kõik menetluskulud seoses tsiviilasjaga nr 2-06-9959 ja Vladimir Raštšektajev ei ole käibemaksukohustuslane.
4.Vladimir Raštšektajev ei nõustunud OÜ Narva Hambakliinik menetluskulude määraga. Hageja hinnangul kuulub kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005 määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kostja menetluskulud suurenesid kostja taotluse tõttu hageja teovõime kontrolliks ja käesolev kohtumenetlus peatati hageja teovõime kontrolliks. Hageja ei nõustud kostja väitega, et on kohtuasja venitanud. Hageja hinnangul on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulud summas 1757,57 eurot. Vladimir Raštšektajevi taotluse kohaselt tuleb menetleda kostja menetluskulusid perioodil 2012. a kuni 21. jaanuar 2014. a, sest maakohus hakkas asja lahendama sisuliselt alles 2012. a.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määrusega rahuldati Vladimir Raštšektajev ja OÜ Narva Hambakliinik avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. OÜ-lt Narva Hambakliinik mõisteti Vladimir Raštšektajevi kasuks välja menetluskulude katteks 247,66 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vladimir Raštšektajevilt mõisteti OÜ Narva Hambakliinik kasuks välja menetluskulude katteks 3786,20 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus asus seisukohale, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 50% tasutud riigilõivudest ehk 247,66 eurot. Kostjalt ei kuulu hageja kasuks väljamõistmisele hüvitis riigilõivude pangaülekannete tasude eest summas 2,37 eurot. Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis õigusabi eest summas 31,96 eurot (500 krooni), Juriidilise Büroo Aleksandr Gamazini kviitung-order nr. 159, 23. detsember 2004. a alusel. Hagiavaldus on kohtule esitatud 25. aprillil 2006. a. Õigusabi eest on tasutud 2004. a. aastal, seega enne kohtumenetluse algust. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Maakohtu hinnangul ei kuulu kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtule esitatud avalduste, taotluste, kaebuste, vastuväidete ja tõendite tõlkimise kulud, kokku summas 309,46 eurot. Maakohus märgib, et üheltki tõlketöödega seotud arvelt (V kd tl 170-175) ei nähtu, millise kohtumenetluse jaoks on tõlketeenust osutatud, kuivõrd arvete väljastamise perioodil 2006-2010. a. oli hagejal kohtutes menetlemisel teinegi tsiviilasi (2-09-5695). Maakohus ei rahuldanud hageja taotlust kostjalt hageja kasuks välja mõistmata hagiavalduse koostamise kulu summas 46,96 eurot. Nõude aluseks on AS Dialoog poolt väljastatud arved nr. NA1368 ja NA1405 kokku summas 734,70 krooni ehk 46,96 eurot. Arvete sisuks on: hagiavaldus ja selle tõlketöö. Hagiavaldus on allkirjastatud hageja enda poolt ja selle lõpus on märge, et see on tõlgitud vene keelest eesti keelde Tõlkebüroos AS Dialoog (I kd tl 8), kuid puudub märge, et dokument oleks samas ka koostatud. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse hagejale riigi poolt määratud advokaadi kulu 50% ulatuses kostjalt välja mõistmiseks. Viru Maakohtu 07. aprilli 2011. a. määrusega on hagejale antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Maakohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja nõue arvestada kostja menetluskulusid üksnes perioodi 2012. a. -21. jaanuar 2014. a. eest. Hageja vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013. a. otsuse menetluskulude jaotuse osas, kuid Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on menetluskulude jaotuse osas jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsus. Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel oli tegemist tsiviilkohtumenetluses keskmisest keerukama tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevate kahju hüvitamise nõuetega ja maakohus arvestas 1 tunni menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtutele esitamisel 31 tundi (31 lk x 1 h). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 7,67 tundi. Maakohus arvestas ka kohtuistungite ettevalmistamise ajaks 1,5 tundi iga istungi osas, kokku 6 tundi. Kostja lepinguline esindaja Advokaadibüroost Paul Varul on tutvunud toimikuga ning tellinud toimiku materjalidest koopiaid 2,17 euro (34 krooni) eest. Toimikuga tutvumise ajaks on esindaja märkinud 2 tundi. Kohus loeb selle põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks olukorras, kus kostjal eelnevalt lepingulist esindajat polnud ning toimiku materjalide maht oli 67 lk. Maakohus luges kostja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 46,67 tundi.
Kostja lepingulise esindaja tunnitasu olnud vahemikus 93,81-121,43 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus arvestab tunnitasuks arvetel märgitud tasudest aritmeetilise keskmise 109,39 eurot ilma käibemaksuta. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks kuluks kostja esindaja poolt toimiku materjalidest koopiate saamise kulu summas 2,17 eurot. Maakohus jättis kostja lepingulise esindaja kuluna arvestamata õigusabi kulu, mis oli seotud menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse koostamise ning kohtule esitamisega. Maakohus on seisukohal, et kuna Tartu Ringkonnakohus jättis 04. detsembri 2012. a. määrusega kostja taotluse rahuldamata, siis kannab selle taotlusega seotud kulud kostja ise. Kohtuistungi protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, seega ei ole kohtuistungite protokollide parandamistaotluste koostamise ja kohtule esitamise kulu põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mida vastaspool peaks hüvitama. Maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus summas 6128,45 eurot koos käibemaksuga, millest hageja peab vastavalt menetluskulude jaotusele hüvitama 50% ehk 3064,23 eurot. Vastavalt Riigikohtu 20. jaanuari 2014. a. määrusele kannab kassatsiooniastme menetluskulud Vladimir Raštšektajev, seega tuleb hagejal kostjale hüvitada kostja poolt kassatsiooniastme kulu 721,97 eurot. Kokku on hageja poolt kostjale hüvitatavad menetluskulud 3786,20 eurot (3064,23 eurot menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus + 721,97 kassatsiooniastme lepingulise esindaja kulud). Maakohus märkis, et lepingulisele esindajale tehtud kulutused ei sõltu tsiviilasja hinnast ega piirmääradest (RKTKo 3-2-1-153-13).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
6.Vladimir Raštšektajev esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega mõista Vladimir Raštšektajevi kasuks täiendavalt välja tõlkekulud, vähendada OÜ Narva Hambakliinik kasuks välja mõistetud menetluskulusid ning mõista OÜ-lt Narva Hambakliinik riigituludesse 50% Vladimir Raštšektajevi määratud esindajale maa- ja ringkonnakohtu menetluses välja makstud riigi õigusabi tasu ja -kulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus rikkunud menetlusnormi; 2) saavad olla põhjendatud kostja kulud ainult perioodi 2012.a. kuni 21. jaanuari 2014. a eest; 3) kuulub asjas kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005.a määrusest nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Vladimir Raštšektajevil oli hagi esitades õiguspärane ootus, et osundatud regulatsiooni piirmäärad tema suhtes kehtivad. Piirmäärade tagantjärele kehtetuks tunnistamine tekitab põhjustab õigusselgusetust ja pooled on menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses tuginenud sellele, et piirmäärad kehtisid; 4) ei nõustu kaebaja tõlkekulude summas 309,46 eurot menetluskuluna arvestamata jätmisega. Tõlkimiskulu on käesoleval juhul käsitletav TsMS § 143 p 2 sätestatud dokumentaalse tõendi saamise kuluna, kuivõrd dokumentaalsed tõendid tuleb kohtule esitada eestikeelsetena; 5) on Vladimir Raštšektajevile antud riigi õigusabi ning määratud esindajale määratud muuhulgas
29.oktoobril 2012. a. Viru Maakohtu määrusega tasu summas 1060,59 eurot. Hageja palub 50 % ulatuses maa- ja ringkonnakohtus määratud esindaja tasu ja kulud välja mõista OÜ Narva Hambakliinikult riigieelarvesse lähtudes TsMS § 190 lg 3.
7.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) puudub määruskaebuses igasugune põhjendus selle kohta, miks enne 2012 aastat tekkinud kulud on põhjendamatud, arvestades et tsiviilasja menetlus algas aastal 2007; 2) on Viru Maakohus õigesti 04. veebruari 2015. a määruses märkinud, et hageja ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames vaidlustada menetluskulude jaotust; 3) menetluse peatumisega ei tekkinud kummalegi poolele märkimisväärseid menetluskulusid, küll aga tekkisid menetluskulud tulenevalt sellest, et hageja on kohtumenetluse jooksul esitanud mitmeid määruskaebuseid, taotlenud korduvalt kohtuniku taandamist ning nõudnud asja arutamist suulises menetluses, kuigi kostja taotles kulude vähendamise eesmärgil asja arutamise jätkamist kirjalikus menetluses; 4) on Riigikohus selgitanud, et Riigikohtu Üldkogu lahendist 3-2-1-153-13 ei tulene, et lahend omaks jõudu üksnes edasiulatuvalt. Riigikohus (RKTKo 3-2-1138-14 p 13 ja 14) on andnud selge suunise menetluskulude väljamõistmisel lähtuda üksnes mõistlikkuse ja põhjendatuse kriteeriumist isegi juhul, kui menetlus on alanud ajal, mil kehtis veel määrus nr 306. Kuna kohus kontrollib igal juhul menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust, ei too see endaga kaasa ka õiguskindluse kahjustamist; 5) soovib hageja enda menetlusdokumentide tõlkimise kulu hüvitamist, mitte dokumentaalsete tõendite kulude hüvitamist nagu on märgitud määruskaebuses. Selline kulu ei ole menetluskulusid hüvitama pidava poole põhjustatud, mistõttu ei ole dokumentide tõlkimise kulu välja mõistmine kostjalt vajalik ega põhjendatud; 6) on Viru Maakohus oma 04. veebruari 2015. a määrusega otsustanud jätta riigi õigusabi korras määratud esindajale määratud tasu kostjalt välja nõudmata. Tulenevalt TsMS § 190 lg-le 7 on kohtul õigus otsustada TsMS 190 lg-st 3 erinevalt. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas mõjutab kohtu vastavasisuline otsustus hageja õigusi ning miks hageja sellise käsitlusega ei nõustu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04. veebruari 2015. a määrus tuleb väljamõistetud menetluskulude suuruse osas osaliselt tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 914,96 eurot, millest mõista menetluskulu summas 247,66 eurot kostjalt hageja kasuks välja ja menetluskulu summas 667,30 eurot mõista kostjalt välja riigituludesse. Muutmata jääb maakohtu määrus osas, milles hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 3786,20 eurot välja mõisteti. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Määruskaebuse esitaja on palunud tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega mõista Vladimir Raštšektajevi kasuks täiendavalt välja tõlkekulud, vähendada OÜ Narva Hambakliinik kasuks välja mõistetud menetluskulusid ning mõista OÜ-lt Narva Hambakliinik riigituludesse 50% Vladimir Raštšektajevi määratud esindajale maa- ja ringkonnakohtu menetluses välja makstud riigi õigusabi tasu ja –kulud. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ei ole põhjendatud hageja taotlus arvestada kostja menetluskulusid üksnes perioodi 2012. a. - 21. jaanuar 2014. a. eest. Määruskaebuses ei ole esitatud ka põhjendusi, miks ei tuleks enne 2012. a. tehtud kulutusi menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Määruskaebuse esitaja vaidlustas Tartu Ringkonnakohtu
09.oktoobri 2013. a. otsuse menetluskulude jaotuse osas, kuid Riigikohus jättis kaebaja
kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Seega on menetluskulude jaotuse osas jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsus.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja vastustaja seisukohaga, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei kuulu kohaldamisele hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Riigikohtu Üldkogu on 26. juuni 2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse nimetatud määruse, mis kehtis
1.jaanuarist 2006. a kuni 11. septembrini 2008. a, ning Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a. määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“, põhiseadusega vastuolus olevaks. Seega on maakohus jätnud õigesti nimetatud määrused kohaldamata.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtule esitatud avalduste, taotluste, kaebuste, vastuväidete ja tõendite tõlkimise kulusid ei ole võimalik eraldi välja mõista. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde ning sama sätte teise lause kohaselt võib kohus menetlusosaliselt nõuda dokumentaalse tõendi tõlkimist eesti keelde, kuid TsMS § 143 ei sätesta asja läbivaatamise kuluna avalduste, taotluste, kaebuste, vastuväidete ja tõendite tõlkimise kulu. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et tõlkimiskulu on käesolevas asjas käsitletav TsMS § 143 p 2 sätestatud dokumentaalse tõendi saamise kuluna, kuivõrd dokumentaalsed tõendid tuleb kohtule esitada eestikeelsetena. Dokumentaalse tõendi mõiste on kirjas TsMS § 272 lg-s 1, mille kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Määruskaebuse esitaja poolt hagiavalduse ning kohtumenetluse käigus esitatud vastuste ja seisukohtade tõlked, ei ole käsitletavad dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 lg 1 tähenduses.
13.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et TsMS kohaselt kuuluvad V. Raštšektajevile riigi õigusabi korras määratud advokaadi kulud 50 % ulatuses kostjalt väljamõistmisele riigituludesse. Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013. a otsusega jäeti maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 50 % ulatuses Vladimir Raštšektajevi kanda ja 50 % ulatuses OÜ Narva Hambakliinik kanda. TsMS § 190 lg 3 kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Maakohtu määrus ei sisalda põhjendusi, mis võimaldaksid jätta riigi õigusabi kulud kostjalt TsMS § 190 lg 7 alusel välja mõistmata. Seega on maakohus jätnud selle küsimuse lahendamata. Viru Maakohtu 29. oktoobri 2012. a kohtumäärusega (V kd tl 96-97) on määratud kindlaks riigi õigusabi tasu 993,17 eurot ja riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud 67,42 eurot ajavahemiku 04. mai 2011. a kuni 28. august 2012. a tehtud toimingute eest. Viru Maakohtu 17. veebruari 2015. kohtumäärusega (VI kd tl 13-14) on rahuldatud riigiõigusabi arvelt määratud esindaja taotlus osaliselt ja määratud kindlaks riigi õigusabi tasu 247 eurot ja riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulud 27 eurot ajavahemiku 31. jaanuar 2014. a kuni 16. juuni 2014. a.
Määruskaebuse esitajale on osutatud õigusabi teenust riigi õigusabi korras summas 1240,17 euro ulatuses. Riigi õigusabi teenuse osutamisega on kaasnenud kulud summas 94,42 eurot. Kokku on määruskaebuse esitajale osutatud õigusabiteenust 1334,59 euro ulatuses. Maakohus on riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise määrustes analüüsinud riigi õigusabi tasu ja kulude põhjendatust ning ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Ringkonnakohus on seisukohal, et lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 09. oktoobri 2013. a otsusest menetluskulude jaotuse osas, tuleb kostjalt 50 % hageja riigi õigusabi korras esindaja tasust ja kuludest välja mõista riigieelarvesse 667,30 (1334,59 ÷ 2) eurot.
11.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse esitajale on Viru Maakohus 09. märtsi 2015. a määrusega andnud menetlusabi ja vabastanud V. Raštšektajevi määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 50 eurot tasumisest. Kuna ringkonnakohus rahuldab osaliselt määruskaebuse ning kohus on V. Raštšektajevi varalise seisundi kontrollimisel leidnud, et esinevad alused isikule menetlusabi ja riigi õigusabi andmiseks, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada V. Raštšektajev TsMS § 190 lg 7 alusel täies ulatuses määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.