Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-08-48736

21.04.2009.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 11). OÜ A (edaspidi hageja) esitas 08.05.2009 Harju Maakohtule hagi AE(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse 26 386,04 krooni nõudes (tl 20-22). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tja kostja 26.12.2002 mobiiltelefoniteenuste lepingu, mille alusel AS Eesti Tele2 kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Hageja esitas kostjale alljärgnevad arved, mida kostja tasunud ei ole: - 22.10.2004 arve nr 11067471 summas 14 230,34 krooni, maksetähtajaga 09.11.2004; - 22.11.2004 arve nr 11303461 summas 14 283,55 krooni, maksetähtajaga 10.12.2004; - 22.12.2004 arve nr 11558352 summas 14 388,55 krooni, maksetähtajaga 08.01.2005 ning - 22.01.2005 arve nr 11805175 summas 14 433,55 krooni, maksetähtajaga 08.02.2005. Kostja kasutas AS T poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 08.02.2005, s.o viimase arve tasumise tähtajast, on kostja võlgnevus AS T ees 13 193,52 krooni. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevatele Üldtingimustele kohustus kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende esitamisest ning maksmisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS T loovutas 31.05.2008 hagejale nõude kostja vastu summas 13 193,52 krooni, millele lisanduvad viivised. Kostja on olnud maksmisega viivitamises perioodil 08.02.2005 kuni 05.05.2009, s.o 1 546 päeva. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni summas 30 615,56 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ja viivised kokku summas 26 386,04 krooni.

Kostja vastuväited Kostja esitas 20.05.2009 kohtule vastuse, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt oli 26.12.2002.a lepingu lisatingimustes kehtestatud krediidilimiit summas 1 000 krooni. Sellest tulenevalt tekkis kostjal õiguspärane ootus, et krediidilimiidi saavutamisel lülitatakse tema tasulised mobiiltelefoniteenused automaatselt välja. Seetõttu ei pidanud ega saanud igakuine arve ületada 1 000 krooni. Oktoobris 2004.a sai kostja aga 14 230,30 kroonise arve. Kõik eelmised arved olid kostja poolt täies ulatuses ja õigeaegselt tasutud. Kostja keeldus 14 230,30 kroonise arve tasumisest, kuna vastavalt pooltevahelisele lepingule ei saanud tema arve summa ületada 1 000 krooni. Selle kohta saatis kostja AS-ile T avaldust ja nõudis arve tühistamist. Viimases (24.01.2005) avalduses teatas kostja, et tunnistab võlga 1 180 krooni ulatuses (s.o 1 000 krooni (kehtestatud limiit) + 180 krooni (käibemaks)), mis on kostja poolt tasutud. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on aegunud ning kostja taotleb aegumise arvesse võtmist. Hagile lisatud AS T arvetest nähtub, et võlgnevus 14230,30 krooni tekkis kostjal 09.11.2004, s.o 22.10.2004.a arvest nr 11067471, maksetähtajaga 09.11.2004. Kostja on seisukohal, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 hageja nõue aegus hiljemalt 01.01.2008. Kostja palub jätta hagi rahuldamata (tl 54-55).

2-08-48736

Menetluse järgnev käik Hageja esitas 22.05.2009 vastuse kostja vastuväidetele. Vastuväite kohaselt TAS-l ei olnud kohustust kostja poolt ületatud krediidilimiidi puhul peatada kõneteenuste osutamine. Eesti pakuvad kõik mobiiltelefonivõrguoperaatorid teenust krediidipõhimõttel. Teenuse ostmisel liitumislepingu alusel on teenust võimalik kasutada limiidi ulatuses, mida operaator võimaldab. Klientide huve arvestades on tavapärane, et kõik operaatorid võimaldavad klientidel tarbida teenust ka üle krediidilimiidi enne kui kliendile piiratakse või peatatakse mobiilside. Seda tähendab operaatorid võtavad endale suuremaid rahalisi riske arve võimaliku õigeaegse laekumise osas, kuid samas on kliendid kohustatud tasuma tarbitud teenuse eest, mis ületab krediidisummat. Vastupidist ei tulene liitumislepingust ega selle lahutamatuks osaks olevatest üldtingimustest. Hageja leiab, et asjas puudub ka alus aegumise kohaldamiseks. Viimane arve nr 11805175 on esitatud kostjale 22.01.2005.a. Nimetatud 2005.a arve muutus seadusest tulenevalt sissenõutavaks 31.12.2005 ja nõue oleks aegunud 31.12.2008, kuid hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 14.07.2008, seega enne aegumise tähtpäeva saabumist ning aegumine peatus. Hageja jääb hagi juurde ja palub hagi täies ulatuses rahuldada (tl 71-72). Kostja esitas 26.05.2009 täiendava vastuse, milles kostja teatas, et nõustub kirjaliku menetlusega. Kostja on seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna nõue on aegunud. Kui järgida hageja loogikat, siis võiks arve väljastada ka tänavu ning nõude aegumise tähtajaks oleks 01.01.2013. Kostja jääb seisukohale, et nõue aegus 01.01.2008 (tl 81) Kohus tegi asjas 26.04.2010 vaheotsuse, millega jättis aegumise kohaldamata ja jätkas menetlust (tl 82-85). Kostja esitas 26.08.2010 kohtule täiendava vastuse, mille kohaselt kostja ei ole kasutanud sideteenuseid hageja arves 11067471 märgitud ulatuses ja hageja ei osutanud kostjale teenuseid nimetatud mahus. Kostja ei tunnista „kõned välimaal“ teenust, samuti vaidlustab temale väidetavalt osutatud sideteenuse tasu suuruse. Kostjale väljastatud arve ei saanud ületada krediidilimiidi piirmäära 1000 krooni. Hageja oleks pidanud rakendama elektroonilise side seaduse § 98 lg 8 ja piirama kostjale osutatava sideteenuse mahtu krediidilimiidi (tl 93).

Kohtuistung Kohtuistungil 02.09.2010 jäid pooled esitatud seisukohtade juurde. Hageja esindaja leidis, et elektroonilise side seadus ei kostja suhtes kohalduda, kuna see jõustus 01.05.2005, kuid kostjal oli selleks ajaks juba võlgnevus hageja ees. Kostja selgitas, et ta oli 2004 oktoobris Venemaal ja kasutas seal oma mobiiltelefoni. Võis tõesti olla 29 kõnet 6 tunni ulatuses. Ta lähtus sellest, et kui 1000 krooni täis saab, siis teenust talle enam ei osutata. Kuna telefoni välja ei lülitatud, siis ta ei teadnud, et tema limiit on täis ja summa on üle 1000 krooni (tl 95-96).

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja vaadanud läbi tsiviiltoimiku kirjalikud materjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et TAS ja kostja sõlmisid 26.12.2002 mobiilsideteenuse osutamise liitumislepingu paketile „Dynamo“, millega pooled määrasid krediidilimiidi suuruseks 1000 krooni (tl 24).

2-08-48736 Liitumislepingu lahutamatuks osaks on Tele2 teenuste kasutamise tingimused (üldtingimused- tl 35-41). Tele2 on kostjale arveid esitanud perioodil 22.10.2004 kuni 22.01.2005. Viimase arve nr 11805175 summas 14433.55 krooni tasumise tähtpäev oli 08.02.2005 ja arve koosnes kostja võlgnevusest varasema perioodi eest summas 14388, 53 krooni ja arvest arveldusperioodi eest summas 44,99 krooni, so koos ümardamisega kokku 14433,55 krooni. Arve nr 11067471 kohaselt 22.10.2004 kuulus tasumisele 14230,30 krooni tähtajaga 09.11.2004. Arve selgituse kohaselt arveldusperioodil 23.09.-22.10.2004 oli tehtud 4 SMS ja 29 kõnet välisriigis, kogumaksumusega koos käibemaksuga 14092,26 krooni (tl 27-34). Kostja esitas 09.11.2004 T AS-le kaebuse, mille kohaselt viibis ta 2004 oktoobrini Venemaal ja kasutas mobiilside roaming ́u teenuseid, kuid arvestas sellega, et kuna talle oli kehtestatud krediidilimiit 1000 krooni, siis selle summa ületamisel oleks tulnud lõpetada sideteenuse osutamine ja arve ei oleks tohtinud ületada 1000 krooni (tl 58-59). 17.01.2005 esitas TAS kostjale lepingu lõpetamise teate, kuna kostjal oli TAS ees võlgnevus (tl 42). Kostja teatas kirjaga 24.01.2005 TAS-le, et on nõus tasuma võlgnevusest 1180 krooni ja keeldub ülejäänud summa 13000 krooni tasumisest (tl 57, 60-61). 31.05.2008 loovutas TAS nõude kostja vastu summas 13193,52 krooni hagejale (tl 43). 03.07.2008 tegi hageja kostjale hoiatuse tasuda hiljemalt 10.07.2008 nõude kogusummas 26387,04 krooni ( tl 44). Kohus nõustub hagejaga, et kostjal puudus johtuvalt TAS-ga sõlmitud liitumislepingus sätestatud krediidilimiidist 1000 krooni õigus keelduda seda summat ületava arve tasumisest. Üldtingimuste p 1.2.5 kohaselt krediidilimiit on T poolt kehtestatud rahaline piirsumma, mille ulatuses võib Tele2 osutada kliendile teenuseid ettemaksu. Üldtingimuste p 4.1.3 kohaselt klient on kohustatud mitte ületama teenuste kasutamisel krediidilimiiti. Kuni 01.01.2005 kehtinud telekommunikatsiooniseaduse § 29 lg 1 kohaselt üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib telekommunikatsiooniteenuse osutamist tarbijale piirata või selle peatada juhul, kui: 1) tarbija ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest õigeaegselt; 2) tarbija on telekommunikatsioonivõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava lõppseadme; 3) tarbija häirib lõppseadme kasutamisega telekommunikatsioonivõrgu tööd või teisi telekommunikatsiooniteenuse kasutajaid; 4) üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramine või peatamine on vajalik telekommunikatsioonivõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks; 5) tarbija rikub liitumislepingu tingimusi või 6) tarbija on liitumislepingu sõlmimisel esitanud ebaõigeid andmeid. Lg 2 kohaselt üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja võib telekommunikatsiooniteenuse osutamist piirata või selle peatada üksnes siis, kui ta on tarbijale sellest teatanud üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu vahendusel või, kui see ei ole võimalik, kirjalikult vähemalt viis tööpäeva enne telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramist või peatamist, teatades ühtlasi piiramise või peatamise aja ning põhjused, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, kui on vaja kohe telekommunikatsiooniteenuse osutamist piirata või see peatada. Lg 3 kohaselt telekommunikatsiooniteenuse osutamist ei või piirata ega peatada, kui tarbija kõrvaldab enne telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramise või peatamise algust kavandatava piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolu. Lg 4 kohaselt telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramisel tuleb kuni telekommunikatsiooniteenuse osutamise

2-08-48736 peatamiseni säilitada politsei, kiirabi ja päästeteenistuse väljakutsumise võimalus, kui see on tehniliselt võimalik. Lg 5 kohaselt üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja ei või piirata ega peatada telekommunikatsiooniteenuse osutamist, kui tarbija vaidlustab kirjalikult osutatud telekommunikatsiooniteenuse tasu suuruse enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub õigeaegselt osutatud telekommunikatsiooniteenuste eest osas, milles ta tasu ei vaidlusta. Lg 6 kohaselt üldkasutatava telekommunikatsiooniteenuse osutaja peab taastama telekommunikatsiooniteenuse osutamise tarbijale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates telekommunikatsiooniteenuse osutamise piiramise või peatamise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest. Eeltoodust nähtub, et kuni 01.01.2005 kehtinud telekommunikatsiooniseaduse kohaselt oli telekommunikatsiooniteenuse osutaja poolt teenuse piiramine või peatamine tarbija suhtes tõsiseks sanktsiooniks, mida teenuse osutaja võis rakendada, kuid ei olnud kohustatud rakendama ning kui rakendas, eeldas selline sanktsiooni kohaldamine tarbija eelnevat hoiatamist teenuse piiramisest või peatamisest. Kohus nõustub seetõttu hageja seisukohaga, et hoolimata krediidilimiidi sätestamisest liitumislepingus ei pidanud TAS kostja poolt Venemaal roaming ́ut kasutades krediidilimiidi ületamisel sideteenust ilmtingimata piirama ega peatama ning kostja enda kohustuseks oli jälgida, et kõnede eeldatav maksumus ei ületaks tema maksevõimet. Kohtu hinnangul ei tulene ka 01.01.2005 jõustunud elektroonilise side seaduse § 98 lg 8 sideettevõtja kohustust jälgida tarbija poolt sideteenuse kasutamisel võimalikku kredidiilimiidi ületamist. Nimetatud sätte kohaselt on sideettevõtja kohustatud rakendama lõppkasutaja poolt soovitud piirangu ühe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates. Kui sideteenuse piiramise teenus on tasuline, on sideettevõtja enne piirangu rakendamist kohustatud lõppkasutajat sellest informeerima, jättes talle võimaluse vähemalt ühe tööpäeva jooksul nimetatud teenusest loobuda. Seega eeldab piirangu rakendamine lõppkasutaja poolt avalduse esitamist piirangu rakendamiseks, mida kostja samuti ei teinud. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Viktor Brügel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.