Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks tegemise
20. september 2010.a Tallinn
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-78296
Tsiviilasi
KÜ (likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) hagi JS(isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 15 440,82 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
13 272,93 krooni
Istungi toimumise aeg
31. august 2010.a
Istungil osalenud isikud
Kostja JS Tõlk Jelena Kremez
Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on hagejale nimetatud perioodil tasunud 12 963,71 krooni ning võlg on 779 krooni. Kostja vaidlustab kapitaalremondi kulumäära suurust, kuna puudub seda kehtestav üldkoosoleku otsus. Kriminaalasjas on tuvastatud, et 19.01.2008 üldkoosolekut ei toimunud ning tariifid on ka igal arvel erinevad. Kostja ei pea põhjendatuks juuni ja juuli õigusabikulude arvet ega riigilõivu maksmise kohustust. Kostja vaidleb vastu ka juuli ja augusti suuregabariidilise prügi maksmise nõudele. Kostja leiab, et õige viivis on 0,05% päevas, mis on viivise määraks 28.01.2004 üldkoosoleku otsuse järgi. 02.08.2008 on moodustatud uus korteriühistu L-L ning kostja maksab kommunaalteenuste eest nimetatud korteriühistule. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Puudub vaidlus, et kostja on XXX asuva korteriomandi omanik. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Hageja nõuab kostjalt kommunaalteenuste võla tasumist summas 13 272,93 krooni. Võlg on tekkinud perioodil veebruar 2008 – detsember 2008. Hageja on esitanud sellekohased arved (t lk 17, 33-40 159-165). Kohus peab tuvastama kas kostjal on nimetatud võlgnevuse tasumise kohustus. Kohus leiab, et korteriomanik on kohustatud kandma korteri majandamiskulusid vastavalt Korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 15‘ ja Korteriomandiseaduse (KOS) §-le 13. Kostja seda kohustust iseenesest ei vaidlusta. Kostja väidab, et ta on 12 963,74 krooni tasunud ning ülejäänud võlale vaidleb kostja vastu. Esmalt peab kohus tuvastama, kui palju pidi kostja hagejale viidatud perioodil tasuma. Kohustuse suuruse kindlaksmääramiseks analüüsib kohus kostja vastuväiteid esitatud arvetele. Kostja leiab, et puudub üldkoosoleku otsus, mis kehtestaks kapitaalremondi kulude määra. Hageja viitab 19.01.2008 üldkoosoleku otsusele. Sellest otsusest nähtub, et tariifide arvutamise aluseks on kulude eelarve. Kulude eelarvest tuleneb, et kapitaalremondi kulumäär on 10 kr/m2 (t lk 89-94, 113-118, 149-152, 149-152). Kostja on aga esitanud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 05.03.2009 määruse, millega on prokuratuur tuvastanud, et 19.01.2008 üldkoosolekut ei toimunud. Üldkoosoleku protokoll on võltsitud. Võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi pani D Š (hageja seaduslik esindaja) toime karistusseadustiku § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Kuivõrd aga puudus eripreventatiivne vajadus nimetatud isikut karistada, lõpetas prokuratuur kriminaalasja menetluse (t lk 72-73, 107-108). Kuigi kohus ei saa lähtudes süütuse presumptsioonist arvestada prokuratuuri õiguslikku kvalifikatsiooni, peab kohus hindama prokuratuuri määruses esitatud faktilist asjaolu. Prokuratuuri määrus on dokumentaalne tõend, mida tuleb hinnata koos teiste asjas esitatud tõenditega. Antud juhul on kohtule esitatud vastuolulised tõendid – hageja on esitanud 19.01.2008 üldkoosoleku toimumise kohta protokolli, kostja on esitanud prokuratuuri määruse, mille kohaselt tegelikult üldkoosolekut ei toimunud. Kohus leiab, et usaldusväärsem on prokuratuuri määruses tuvastatu, sest kohtul ei ole alust kahelda prokuratuuri poolt esitatud faktilise asjaolu tegelikkusele vastavuses. Selle asjaolu on esitanud pooltest sõltumatu erapooletu menetleja. Seetõttu lükkab kohus hageja tõendi ebausaldusväärsuse tõttu tagasi ning leiab, et 19.01.2008 hageja üldkoosolekut ei toimunud. Seetõttu nõustub kohus ka kostjaga, et remonditariife ei ole kehtestatud. Neid ei saa hageja ka kostjalt nõuda.
Kostja vaidleb vastu, et hageja nõuab temalt tasu juriidilise teenuse eest. Hageja väidab, et kostja tellis juriidilise teenuse hageja nimel omal algatusel. Seetõttu peab kostja (koos veel kahe inimesega) selle kulu ka hüvitama (t lk 153-154). Kohus nõustub kostjaga. Õigusabikulud ei ole majandamiskulud KÜS § 15‘ mõttes. Õigusabi arvest ei nähtu seost kostjaga, kohustatud isikuks on märgitud hageja. Hageja väited, et kostja on temale kahju tekitanud on paljasõnalised. Seetõttu ei pea kostja seda kulu kandma. Samuti on põhjendamata kostjalt riigilõivu nõudmine (t lk 155-158). Esiteks on riigilõivu kandjaks märgitud hageja ja teiseks ei ole arusaadav, kuidas kaebemenetluses oma õiguste kaitsmine võiks tähendada õigusvastase kahju tekitamist. Selle kohustuse seos kostjaga tõendist ei nähtu. Need asjaolud on tõendamata ning kostja riigilõivu tasuma hagejale ei pea. Kostja vaidleb vastu suuregabariidilise prügiveo tasumise kohustusele. Neid asjaolusid miks peaks kostja seda kohustust täitma ei ole hageja välja toonud ega ka tõendanud. Suuregabariidilise prügi veokulud ei ole nagu ka eelmised kuluartiklid tavapärased majandustegevuse kulud, sest need ei teki tavapärase majandamistegevuse käigus, vaid erijuhtudel (näiteks kapitaalremondi korral). Seetõttu tuleb neid asjaolusid eraldi tõendada. Vaatamata kohtu ettepanekule ei ole hageja seda teinud. Kohus leiab, et kostja ei pea tasuma suuregabariidilise prügiveo eest. Kostja väidab, et alates septembrist 2008 tasub ta kommunaalteenuste eest KÜ-le LLootus. Kostja ei vaidlusta, et kuni selle ajani oli hagejal õigus nõuda kommunaalteenuste osutamise eest tasu (t lk 6-16). KÜ registrikaardist nähtub, et korteriühistu põhikiri kinnitati 02.08.2008 ning esmakanne tehti registrisse 04.09.2008. Korteriühistu asukoht on XXX(t lk 41). Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja on esimese makse KÜ-le tasunud 16.10.2008 arve nr 23 eest (t lk 42). Arve nr 23 on esitatud septembri 2008 eest (t lk 47). Hiljem on kostja tasunud arveid nimetatud korteriühistule (t lk 43-46). Hageja märgib, et nimetatud korteriühistu on moodustatud omavoliliselt ilma hageja loata (t lk 57). Kohus leiab, et hageja nõusolekut korteriühistu moodustamiseks ei olegi vaja. Korteriomanikud võivad moodustada korteriühistu vastavalt nende soovile. Hageja vahendas kommunaalteenuseid mitmele majale. Iga maja korteriomanikud võivad aga vabalt otsustada, et asuvad oma korteriühistu kaudu korterelamut majandama. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt on Lasteaia 6 korteriomanikud nii ka otsustanud ning vastav korteriühistu on registrisse kantud. Kohus palus täiendavalt selgitada, kes faktiliselt osutab kommunaalteenuseid, kuid hageja seda ei teinud. Seetõttu lähtub kohus eeltoodud argumentatsioonist ning kostja esitatud tõenditest ning leiab, et alates septembrist 2008 vahendas kommunaalteenuseid KÜ ning kostja hagejale sellest ajast alates makseid tasuma ei pea. Sellele järeldusele vastab ka hageja 04.12.2008 kiri, milles hageja tunnistab teiste korteriühistute moodustamist ning asjaolu, et hageja on praegu likvideerimisel (t lk 122-123). Lähtudes eeltoodud järeldustest (tasumisele ei kuulu õigusabikulud, riigilõiv, suuregabariidiline prügi ning kapitaalremondifondi maksed) pidi kostja hagejale tasuma arve nr 03-112 eest 1 996,43 (2 208,18 – 211,75), arve nr 04-112 eest 2 196,01 krooni (2 407,76 – 211,75), arve nr 05-112 eest 1 752,47 krooni (1 964,22 – 211,75), arve nr 06-112 eest 1 265,91 krooni (1 477,66 – 211,75), arve nr 07-112 eest 1 787,83 krooni (3 112,84 –
211,75 – 863,26 – 250), arve nr 1/22-07/2008 eest 1 304,64 krooni (5 617,64 – 211,75 – 30,25 – 4 071) ja arve nr 1/22-08/2008 eest 1 198,21 krooni (1 737,02 – 211,75 – 296,81 – 30,25). Alates septembrist 2008 ei pidanud kostja hagejale kommunaalteenuste eest tasuma. Seega pidi kostja hagejale tasuma kokku 1 501,50 krooni. 27.04.2010 eelistungil võttis hageja omaks, et kostja on 12 963,74 krooni tasunud (t lk 144), hageja palus aega kontrollimaks millised arved on tasutud. 24.05.2010 selgitustes on hageja veelkord kinnitanud, et kostja on selle summa tasunud (t lk 147). Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on antud perioodil tasunud 12 963,74 krooni. Hageja poolt viidatud perioodil tasumata kohustusi kohus ei tuvastanud. Kohus lähtub haginõude piiridest. Seetõttu ei tule kostjal midagi täiendavalt hagejale tasuda. Kui puudub põhivõlg, ei saa tekkida ka viivist. Kohus jätab hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.