Tsiviilasi nr 2-09-31363
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tartu Maakohus Andrus Miilaste 20. september 2010, Tartu kohtumaja 2-09-31363
Knud Kristensen Invest ApS hagi OÜ Emtital (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Emtital (pankrotis) pankrotimenetluses summas 11 133 233 krooni 600 000 krooni Tsiviilasja hind - hageja Knud Kristensen Invest ApS (Taani registrikood Menetlusosalised ja nende 29791120; asukoht Gyvelgårdvej 5, 9600 Aars, Taani esindajad Kuningriik); - hageja esindaja advokaat Leho Pihkva (Advokaadibüroo Sorainen; asukoht Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; e-post [email protected]); - kostja OÜ Emtital (pankrotis) (registrikood 11125584; asukoht Kastani 64a, 50410 Tartu); - kostja esindaja pankrotihaldur Olev Kuklase (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid; asukoht Pronksi 3, 10124 Tallinn; e-post [email protected]). Kirjalik menetlus
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 4-6) Hageja andis perioodil 31.05.2006 kuni 29.09.2006 kostjale laenu summas 5 300 570 Taani krooni seoses maatükkide ostuga Eestis ja sellele järgneva ehitustegevuse ettevalmistusega, eramajade ehitamise ja müügiga (Antsumetsa kinnistu jagamisel moodustatud elamumaa sihtotstarbega kinnistutega seotud arendusprojekt). Laen kajastub kostja 2006. aasta majandusaasta aruandes. Kostja tunnistas 22.01.2007 võlakirjaga oma võlgnevust hageja ees. Võlakirja kohaselt kuulus laen täielikult tagastamisele peale kostja ehitusprojekti lõpetamist. Kuna kostja müüs viimase kinnistu 14.05.2008, siis on hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Samas ei ole kostja võlga korduvatest nõuetest hoolimata hagejale tasunud. Hageja avalduse alusel algatas Tartu Maakohus 11.11.2008 kostja pankrotimenetluse ja kuulutas 09.01.2009 välja kostja pankroti (tsiviilasi nr 2-08-67780). Hageja esitas 27.01.2009 kostja pankrotimenetluses nõudeavalduse. 5 300 000 Taani krooni ulatuses esitas hageja oma nõude kaitsmiseks 01.06.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul, kuid pankrotihaldur vaidlustas hageja nõude täielikult, jättes vastuväite põhjendamata. Hageja palub, et kohus tunnustaks kostja pankrotimenetluses hageja nõuet summas 11 133 233 Eesti krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (tl 37-39) Kostja vaidleb hagile vastu. 01.06.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul tingis hageja nõudele vastuväite esitamise asjaolu, et pankrotihaldurile ei olnud arusaadav, kuidas on hageja nõue kujunenud. Selgusetu on, kas võlakirjas kajastatud ja ajavahemikus 31.05.2006 kuni 29.09.2006 antud laenu näol on tegemist ühe ja sama laenuga või mitte, sest summad on erinevad. Seega on küsimus selles, kas tegemist on konstitutiivse (iseseisva kohustuse võtmine kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse) või deklaratiivse võlakirjaga (olemasoleva kohustuse kinnitamine). Konstitutiivse võlatunnistusega tekkinud iseseisev kohustus ei vaja iseenesest võlaõiguslikku alust, samas kui deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu hindamisel tuleb kindlaks teha, kas võlg on olemas või mitte. Kuna kostja, Emtital ApS ja Knud Kristensen ApS on teinud omavahelisi suuremahulisi kolmnurktehinguid mitmesajal korral ja panga väljavõtetes on segased taani- ja norrakeelsed selgitused, siis on kahtluse all võlakirjas toodud väidetava võlgnevuse olemasolu ja selle tekkeviis. Kostjale ei ole esitatud laenulepinguid, mille kohaselt hageja väidetavalt raha laenas, ega ka neid lepinguid, mille alusel raha edasi Eestisse liikus. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 47-49) Hagejal on selge nõue kostja vastu, tulenedes 22.01.2007 võlatunnistusest. Kuna raha ülekandmist kostjale kinnitavad maksekorraldused, siis ei anna kostja vastuväited alust kahelda hageja nõude olemasolus. Kas võlatunnistus on deklaratiivne või konstitutiivne, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, sest mõlemal juhul peab kostja kohustuse täitma. Vastavalt võlatunnistusele kohaldatakse selle suhtes Taani seadust ning seega tuleks see küsimus lahendada Taanis kehtiva õiguse järgi, mille kohaselt saab kostja esitada võlatunnistusele vastuväite, et võlg on tasutud, kuid ei saa vaidlustada võla olemasolu. Eesti mõistes oleks järelikult tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kui asuda seisukohale, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, siis vastavalt Eesti õigusele toob see kaasa tõendamiskoormuse ümberpööramise selliselt, et kostja peab tõendama kohustuse puudumist. Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat vastuväidet hageja nõudele ega esitanud mitte ühtegi tõendit, mis annaks alust kahelda hageja nõude kehtivuses. Ka A.V. on 18.04.2008 elektronkirjas tunnistanud kostja võlgnevust summas 6 500 000 Taani krooni.
KOHTUISTUNG (tl 66-67, 101-105, 123-125, 128-130) Hageja esindaja, advokaat Leho Pihkva, selgituse kohaselt hageja jääb esitatud hagiavalduse ja oma seisukohtade juurde. Võla olemasolu tõendavad raha ülekandmist kinnitavad maksekorraldused ja võlatunnistus. Tunnistajate T.O. ja A.V. ütlustest ning kostja seadusliku esindaja Aimar Männiku seletusest ei nähtu, et hageja nõue oleks kehtetu või lõppenud. Hageja palub hagi rahuldada. Kostja esindaja, pankrotihaldur Olev Kuklase, selgituse kohaselt kostja hagi ei tunnista, sest olemasolevatest dokumentidest ei nähtu, et just hageja raha kostjale üle andis. Tegelikkuses on kostjale teostanud rahalisi ülekandeid erinevad isikud – Knud Kristensen ja Knud V. Kristensen Holding ApS – ning püüe neid hilisemalt hagejaga ühendada on kantud eesmärgist tekitada rahatusse menetlusse endale raamatupidamuslikult mahakantav nõue, millega vähendada oma ettevõtte kasumilt makstavat tulumaksu. Faktiliselt on olnud tegemist investeeringuga kostja ärilise tulemi saavutamiseks. Neil asjaoludel vaidles haldur vastu hageja poolt esitatud nõudele ka pankrotimenetluses. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.
Hageja on 01.07.2009 esitanud pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 ja 4 alusel Tartu Maakohtule hagi, milles palub tunnustada OÜ Emtital (pankrotis) pankrotimenetluses Knud Kristensen Invest ApS nõuet summas 11 133 233 Eesti krooni, kuna 01.06.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles pankrotihaldur hageja nõudele vastu. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 22.01.2007 sõlmitud võlakirjast (tl 11-13, 14-16), milles kostja on tunnistanud, et võlgneb hagejale 5 300 000 Taani krooni, mis hageja on andnud kostjale seoses maade ostuga Eestis. Kostja on tõstatanud küsimuse, kas eespool nimetatud võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 reguleerib konstitutiivset võlatunnistust. Sellega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse. Konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Samuti ei saa konstitutiivsest võlasuhtest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Küll on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud. Võlakirjast nähtub, et pooled on kokku leppinud selles, et asjaomases võlasuhtes kohaldatakse Taani seadust. Hageja on vastuses kostja vastuväidetele (tl 47-49) märkinud, et vastavalt Taani kehtivale õigusele saab kostja esitada võlatunnistusele vastuväite, et võlg on tasutud, kuid ei saa vaidlustada võla olemasolu. Kostja ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja nõue tuleneb konstitutiivsest võlatunnistusest. Järelikult tuleks kostjal antud juhul tõendada, et võlg on tasutud (kohustus täidetud), kuid seda kostja teinud ei ole. Samuti ei ole kostja vaidlustanud võlatunnistuse kehtivust ega esitanud kohtule ka alusetu rikastumise vastuhagi nõude tagasiandmiseks. Neil asjaoludel tuleb hageja hagiavaldus rahuldada. Kohus tunnustab kostja pankrotimenetluses hageja nõuet summas 11 133 233 Eesti krooni. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi võlatunnistus on antud konstitutiivsena, nähtub sellest võlatunnistuse aluseks olev võlasuhe – laenu andmine kostjale maade ostuks Eestis. Raha ülekandmist kinnitavad maksekorraldused (tl 7-10, 56-59). Ainuüksi asjaolu, et võlatunnistuses kokku lepitud hagejale võlgnetav summa ei kattu täpselt maksekorralduste kogusummaga ja et kohustus täidetakse raha laenanud isikute asemel võlausaldajatega seotud kolmandale isikule, antud juhul hagejale, ei muuda nõuet selgusetuks. Privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt on pooled vabad otsustama, kas, kellega ja millistel tingimustel nad lepinguid sõlmivad.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.