Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Määruse tegemise aeg ja koht
17.september 2010 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-56553
Tsiviilasi
Nordea Finance Estonia AS-i hagi OÜ A ja ANvastu võla nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nordea Finance Estonia AS Hageja esindaja: Kristel M Kostja I: OÜ A (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II: AN(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Võtta hagist loobumine vastu. Lõpetada menetlus Nordea Finance Estonia AS-i hagis OÜ A ja AN vastu võla nõudes. Menetluskulud jätta Nordea Finance Estonia AS-i kanda. Tagastada Nordea Finance Estonia AS-ile pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 17 500 krooni.
Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 168 lg-test 2 ja 4, mille kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et eelnimetatud sätete alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on hageja nõude rahuldanud ning vaidlusaluse sõiduauto hagejale tagastanud enne hagimaterjalide kättesaamist, s.o. enne hagist teadasaamist ning sellest sõltumatult. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel tagastatakse riigilõiv üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kui hageja loobub hagist, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Hageja tasus 23.10.2009 riigilõivu 35 000 krooni. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 17 500 krooni.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.