2-09-1982/15 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

7.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu kostja Madis Tamme kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagejad ja kostja sõlmisid 22.02.2006 müügilepingu, millega kostja müüs hagejatele kinnistu (kummalegi 1⁄2 mõttelist osa) asukohaga XXXXX XX X, Kiili alevik, Kiili vald, Harjumaa. A. S. ja OÜ Kiili KVH sõlmisid 16.01.2008 ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise lepingu, mille täitmiseks andis A. S. OÜ-le Kiili KVH üle Kiili alevikus ühisveevärgi ja –kanalistasioonitrassid koos dokumentidega. 15.10.2008 kirjaga tegi OÜ Kiili KVH hagejatele liitumispakkumise Kiilis XXXXX X asuva kinnistu liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalistasiooniga liitumistasuga 153 694 krooni. OÜ Kiili KVH ja hagejad sõlmisid 18.11.2008 ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise lepingu. Liitumistasu tuli maksta osamaksetena ja viimase makse tähtajaks oli 17.11.2009. 28.10.2008 tegid hagejad kostjale ettepaneku lepingu rikkumisega tekitatud kahju 153 694 krooni hüvitamiseks. Hageja nõue 15.01.2009 esitasid hagejad Harju Maakohtule hagi, milles palusid mõista kostjalt välja kahju hüvitamiseks 153 694 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. 03.06.2009 täiendasid hagejad oma nõuet ja palusid välja mõista lisaks põhivõlale viivise 8 012,30 krooni ja alates 04.06.2009 viivise 0,026% põhinõudelt päevas kuni nõude täitmiseni. Kostjalt ostetud kinnistu ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Hagejad eeldasid, et kinnistul on liitumispunktini väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonitrass ning arvestasid 2(10)

kinnistu soetamisel, et ei pea ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks kulutusi tegema, kuna kinnistu müügihind sisaldas liitumistasu. Kostja on müügilepingut rikkunud, kuna müüdud kinnistu ei vastanud lepingus kokkulepitule. Lepingu p-s 2.1.2 kinnitas kostja hagejatele, et kinnistu liitumistasud olid tasutud. Hagejate kahju seisneb vee-ettevõtjale makstavas tasus, millega hagejad lepingu sõlmimisel ei arvestanud ega pidanudki arvestama. Liitumistasu maksmise kohustus oli lepingu sõlmimise ajal objektiivselt olemas. Hagejad esitasid lepingu rikkumise teate kostjale kahe nädala jooksul, arvates sellest teadasaamisest. Kostja pidi hagejatele tekkinud kahju lepingu rikkumise tagajärjena ette nägema. Kuna kostja ei ole kahju hüvitanud, siis hagejad palusid välja mõista lisaks põhivõlale ka viivise alates 19.11.2008, see on liitumiselepingu sõlmimisele järgnevast päevast, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole lepingut rikkunud, müüdud kinnisasjal olid kuni liitumispunktini välja ehitatud vee- ning kanalisatsioonitrass. Kostja andis üle kokkulepitud omadustega asja ja sellega seotud dokumentatsiooni. Ostjad kinnitasid dokumentide saamist. Dokumentide hulgas oli kviitung, millest nähtus trasside ehituse eest 25 000 krooni tasumine A. S.. Ostjad olid teadlikud, millised tasud olid müüja poolt makstud ja hinnas arvestatud. 2006 veebruaris lepingu sõlmimisel ei saanud pooled arvestada 2008. aastal tekkivate asjaolude ja kuludega. Vaidlusalused trassid ehitas 2002/2003. aastal A. S., kes taotles neile juba 2005. aastal kasutusluba. Kostja müüdud kinnistu oli ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liidetud. 16.01.2008 vee- ja kanalisatsioonitrassi võõrandamine A. S. poolt ja sellele järgnenud liitumistasude nõudmine ei mõjuta müüdud asja omadusi. Müüja vastutab vaid sellise mittevastavuse eest, mis oli asjal olemas juhusliku hävimise riisiko ülemineku ajal. Ostjad on asja mittevastavusele tuginenud hilinemisega. Asja valdus ja asjaga seotud dokumendid on ostjatele üle antud 22.02.2006. Väidetavast mittevastavusest teatati müüjale 28.10.2008. Kostja ei vastuta hagejatele väidetavalt tekkinud kahju eest. Kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel peab esinema põhjuslik seos. Hagejate maksekohustus (153 694 krooni) on tekkinud hageja ja OÜ Kiili KVH vahel sõlmitud lepingu alusel, mitte kostja tegevuse tõttu. Kostja ei võinud lepingu sõlmimise ajal sellise kulu tekkimist ette näha. Kostja tasus trasside väljaehitamise eest nende omanikule. Trasside omaniku A. S. ja Kiili valla tehingute tagajärgede eest kostja ei vastuta. Kostja arvamuse kohaselt oli kinnistu müümise ajal trassidega liitunud. Maakohtu otsuse põhjendused 19.10.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Pooled on 22.02.2006 kokku leppinud Harjumaal Kiili vallas Kiili alevis XXXXX X asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) müügis. Müüja on lepingu sõlmimisel (p 2.1.2) 3(10)

avaldanud, et kinnistu on hoonestamata ning kuni liitumispunktini on välja ehitatud elektriliinid, vee- ja kanalisatsioonitrass ning tasutud vastavad liitumistasud võrguettevõtjatele (elekter 3 x 20A). Pooled tõlgendavad seda lepingu tingimust erinevalt. Lepingu sõlmimisele eelnevalt on pooled avaldanud, et kinnistu müügihind sisaldab liitumist elektriga, vee- ja kanalisatsiooniga (p 1.4). Protokolli tekst on selge ega anna võimalust erinevaks tõlgendamiseks, teksti kohaselt on liitumistasud hinna sees. 22.02.2006 lepingu p-s 2.1.2 on pooled sama tingimust konkretiseerinud, lauses sisaldub väljend „vastavad liitumistasud.” Kostja tõi esile, et lepingu sõlmimisel pidasid mõlemad pooled silmas liitumistasu (25 000 krooni) maksmist A. S.. Hagejad seda kostja väidet ei kummutanud. Mõlemad pooled kinnitasid kohtus, et lepingu dokumentide hulka ei kuulunud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingut. Kostja andis ostjatele üle elektrivõrguga liitumise lepingu ja kviitungi 25 000 krooni tasumise kohta. Ostjad on lepingu sõlmimisel (p 2.2.5 ja 2.3.2) avaldanud, et nad on üle vaadanud kinnistu ning müüja poolt üle antud dokumentatsiooni ja on müüja poolt esitatud andmete ja isiklikult teostatud ülevaatuse alusel teadlikud ostetava vara seisukorrast. Kohus leidis, et poolte tahe kujunes lepingu sõlmimisel sarnaselt. Mõlemad pooled juhindusid lepingu sõlmimisel eeldusest, et liitumistasu on makstud senisele ühisveevärgi arendajale (A. S.). Kumbki pool ei olnud asjaoludes eksimuses. Nii hagejad kui kostja pidasid veevärgiga liitumise tasu all silmas 25 000 krooni suurust summat, mis sisaldus ostuhinnas. Hageja ei ole esile toonud mingeid kokkuleppeid või asjaolusid, mis kinnitaks, et pooled nägid lepingu sõlmimisel ette täiendavaid kulutusi veevärgiga liitumisele. Mõlemad pooled selgitasid kohtus, et vee-ettevõtja OÜ Kiili KVH liitumispakkumine ja tasunõue 2008. aastal tuli neile üllatusena. Kohus leidis, et kostja ei ole kohustust rikkunud. VÕS § 217 järgi peab üleantav asi vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Vaidlust ei ole ka selles, et kinnistu müümisel ei olnud sõlmitud liitumislepingut Kiili valla vee-ettevõtjaga. Veevärgiga liitumise tasu maksmise dokument oli mõlemale poolele teadaolevalt kviitung A. S. 25 000 krooni tasumise kohta. Vaidlust ei ole selles, et üleantud kinnistu oli tehniliselt liitumisvalmiduses. Mõlemad pooled kinnitasid kohtus, et kinnistul oli liitumispunktini välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrass. Seega vastas üleantud asi nii dokumentide kui tehnilise seisundi poolest kokkulepitule. Hagejad on ostetava kauba ja sellega kaasnevate dokumentidega tutvunud ning kõiki asjaolusid teades tehingu sõlminud. Kostja on lepingus ettenähtud kohustuse täitnud. Kohus ei nõustunud hagejatega, et liitumislepingu sõlmimata jätmine ja hagis märgitud liitumistasu nõue oli puudusena olemas lepingu sõlmimise ja asja üleandmise ajal. Selle väite kinnituseks ei ole hagejad esitanud mingeid tõendeid. Kuna kostja ei ole kohustust rikkunud, siis ei vastuta kostja hagejatel tekkinud kulutuste eest. Kohus nõustus kostjaga, et hagejate kohustus on tekkinud lepingust kolmanda isikuga. Hagejate kulutus ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus jättis tähelepanuta hagejate väited kinnistu hariliku väärtuse kohta. Tehingu hind kujuneb kokkuleppel, vaidluses ei oma tähendust, kas hind oli tavalisest tasust kõrgem või madalam. Samuti jättis maakohus tähelepanuta kostja väited puudustest teatamise ajaga seoses. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja mõista vastustajalt välja kahjuhüvitis 153 694 krooni, millest 76 847 krooni kummalegi hagejale ja alates 18.11.2009 kuni põhinõude täitmiseni viivis VÕS § 94 lg-s 1 ja §-s 113 4(10)

sätestatud määras ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellandid leidsid 2006. aasta alguses kinnisvaraportaali www.kv.ee vahendusel elamumaa müügipakkumise Harjumaal Kiili alevis XXXXX X, mis on käsitletav oferdina VÕS § 16 lg 1 mõttes. Sellest eeldusest lähtuvalt alustasid apellandid vastustajaga läbirääkimisi kinnistu müügilepingu sõlmimiseks. 27.01.2006 sõlmisid pooled lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, milles on avaldatud, et kinnistu müügihind sisaldab liitumist vee- ja kanalisatsiooniga (p 1.4). Maakohus on õigesti tuvastanud, et protokolli tekst on selge ega anna võimalust erinevaks tõlgendamiseks, selle kohaselt on liitumistasud hinna sees. Lähtudes pakkumuse sisust ja lepingueelsete läbirääkimiste protokollist, kujunes apellantidel arusaam, et kinnistu müügihind sisaldab makstud liitumistasusid nii elektri kui vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise eest ja liitumiseks ei pea eraldi kulutusi tegema. 22.02.2006 sõlmisid pooled võlaõigus- ja asjaõiguslepingu kinnistu omandi ülekandmiseks vastustajalt apellantidele. Vastustaja on lepingu sõlmimisel avaldanud, et kuni liitumispunktini on välja ehitatud elektriliinid, vee- ja kanalisatsioonitrass ning tasutud vastavad liitumistasud võrguettevõtjatele. Pärast notariaalse lepingu sõlmimist andis vastustaja apellandile üle 25 000 krooni tasumist tõendava dokumendi (A. S. poolt väljastatud arve). Nimetatud dokument ei kajasta liitumist Kiili valla vee-ettevõtja (OÜ Kiili KVH) poolt hallatava võrguga ega tõenda lubatud liitumistasu maksmist. Vastustaja oli pakkumises, lepingueelsete läbirääkimiste protokollis ja notariaalses müügilepingus esitanud kinnistu kohta ebaõigeid andmeid, kinnistu ei olnud liidetud Kiili valla vee-ettevõtja võrguga ning ei olnud tasutud vastavat liitumistasu. Seega ei vastanud kinnistu müügilepingus kokkulepitud tingimustele. Lepingus oli kokku lepitud, et kinnistu on liitunud ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga selliselt, et ostja ei pea nimetatud toimingu tegemiseks täiendavaid kulutusi kandma. A. S. ei olnud ÜVVKS § 7 lg-s 1 nimetatud vee-ettevõtja. A. S. makstud teenustasu ei ole käsitletav vee-ettevõtja poolt hallatava ühisveevärgiga liitumise tasu maksmisena ÜVKKS § 6 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei ole apellantide poolt omandatud kinnistul neid kvalitatiivseid omadusi, milles pooled müügilepingu sõlmimisel kokku leppisid. Apellandid olid sunnitud omandatud kinnistu müügilepingus sätestatud omaduste andmiseks tegema täiendavaid kulutusi 153 694 krooni ulatuses. See asjaolu on käsitletav müügilepingu rikkumisena VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes, mille eest kannab VÕS § 218 lg 1 kohast õiguslikku vastutust vastustaja. Kinnistu väärtus, mille olulise kvaliteeditunnusena oli müügilepingus kokkulepitu kohaselt liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga, erineb oluliselt kinnistu väärtusest, mille kvalitatiivseks tunnuseks ei ole ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumist. Vastustaja on lepingutingimustele mittevastava kinnisasja müümisega tekitanud apellantidele kahju 153 694 krooni, kulutuse tegemine on lepingurikkumisega otseses põhjuslikus seoses. Kahju suurus on tõendatud OÜ Kiili KVH ja apellantide vahel 18.11.2008 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingus sätestatud liitumistasu määraga, mille apellandid tasusid osamaksetena. 28.10.2008 esitasid apellandid vastustajale ettepaneku kahju hüvitamiseks. Ettepanek on käsitletav ka ettepanekuna asja parandamiseks ehk viimiseks seisundisse, milles asi oleks olnud puuduse mitteesinemisel. Vastavalt VÕS § 222 lg-le 5, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kuivõrd apellandid tasusid ise liitumise, siis likvideerisid nad ise lepingutingimustele mittevastavuse VÕS § 222 lg 5 tähenduses ja viisid kinnistu lepingujärgsesse seisundisse. 5(10)

Maakohus on lepingus sisalduvat poolte tahet tõlgendanud ebaõigesti. Puudub vaidlus selles, et mõlemad pooled käsitlesid lepingu sõlmimisel (sh. kinnistu kvalitatiivsete tunnuste ja müügihinna kokkuleppimisel) liitumistasu maksmise all kinnistu liitmist ehitiste ja seadmete süsteemiga, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav. Poolte ühine tegelik tahe oli, et liitumisega seonduv kulu sisaldub kinnistu müügihinnas ja apellandid ei pea sellega seonduvalt täiendavaid kulutusi kandma. Lepingu eesmärgiks oli müüa apellantidele kindla kvalitatiivse tunnusega kinnistu ning ühisveevärgiga liitumise osas on mõistlik lähtuda kinnisvaraarenduse tegevusalal kehtivatest tavadest, mille kohaselt väide, et kinnistu on liidetud ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemiga, tähendab üheselt kinnistu liitmist ehitiste ja seadmete süsteemiga, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav ÜVVKS mõttes. Vastustaja oli kinnistu edasimüüja, seega oli see tema tulu teenimise allikas ehk majandustegevus, millest tulenevalt tulnuks nimetatud asjaolu tema poolt tehtud lepinguliste avalduste sisustamisel arvestada. Maakohus on teinud asjas otsuse, kui see ei olnud ammendavalt läbi arutatud ega lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Selline otsuse tegemine võib olla käsitletav menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamisena TsMS § 631 lg 2 mõttes. Kuivõrd tegemist on rahalise kohustusega, mis muutus VÕS § 82 lg 7 ja § 113 lg 2 kohaselt sissenõutavaks hiljemalt hetkest, mil apellandid maksid 17.11.2009 OÜ-le Kiili KVH 18.11.2008 sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks ettenähtud liitumistasu 153 694 krooni, tuleb nõudelt maksta viivist VÕS § 94 lg 1 ja § 113 kohases määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 18.11.2009 kuni kohase täitmiseni. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Ringkonnakohtu otsusega tuleb hagi rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes:

6.28.10.2008 tegid hagejad kostjale ettepaneku tasuda 153 694 krooni 3. novembriks 2008. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on lepingut rikkunud ja andnud üle hagejatele kinnistu, mis ei vastanud lepingus kokkulepitule, kas hagejatele on tekkinud kahju ja kas kostja poolt lepingu rikkumise ja hagejatele tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kolleegium leiab, et ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt vastas müüdud kinnistu lepingus kokkulepitule. VÕS § 217 lg 1 järgi peab üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingu tingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt pidi kostja hagejatele üle andma kinnistu, millel on kuni liitumispunktini välja ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrass ja tasutud on liitumistasu. 27.01.2006 koostatud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli p 1.4 järgi sisaldas kinnistu müügihind vee- ja kanalisatsioonitrassiga liitumist. Kolleegiumi arvates saab eeltoodust järeldada, et poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et müüdav kinnistu on liitunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ja vastavad tasud sisalduvad kinnistu müügihinnas. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud, kuid ebaõige on maakohtu järeldus, et pooled olid kokku leppinud selles, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumistasuks oli eelneva kinnistu omaniku poolt A. S. tasutud 25 000 krooni. Kolleegiumi arvates olid pooled lepingus kokku leppinud eelkõige selles, et müüdav kinnistu on liitunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ja ostjatel ei ole vaja seoses liitumistega enam kulutusi teha. Kolleegiumi arvates ei tõenda 25 000 krooni tasumine A. S., et enne kinnistu müüki oleks kostja sõlminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist võimaldava lepingu ja tasunud liitumistasu. Tavapäraselt loetakse liitunuks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kinnistud, mille suhtes on sõlmitud liitumisleping ÜVVKS § 7 lg-s 1 määratletud ettevõtjaga, kes vastavat teenust osutab. Sellist lepingut sõlmitud ei olnud. Seega ei vastanud hagejatele üleantud kinnistu lepingus kokkulepitule. Järgnevalt tuleb hinnata, kas hagejatele on tekkinud kahju. Kahju on igasugune negatiivne diferents isiku majanduslikus sfääris. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks asetada kahju kannatanud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuleb võrrelda, kas ja kui palju oli ilma liitumisteta kinnisasi vähem väärt, kui liitumistega kinnisasi. Eeltoodud väärtuste vahe ongi hagejate varaliseks diferentsiks. Müüdud kinnistu oli uuselamurajoonis asuv elamukrunt, millele püstitatava elamu kasutamiseks on oluline, et see oleks ühendatud vee- ja kanalisatsiooniga. Ilma selleta oleks elamu kasutamine võimatu. Seega on ilma liitumisteta kinnisasja väärtus väiksem, kui liitumistega kinnisasja väärtus. Väärtuste vahe määratlemisel lähtub ringkonnakohus sellest, milline oleks ilma liitumisteta elamumaa käibeväärtus liitumistega kinnisasja käibeväärtusega võrreldes. Kolleegium leiab, et eeltoodu on võimalik tuvastada tulenevalt liitumise eest tehtava kulutuse suurusest. Kiili valla vee-ettevõtja poolt pakutud liitmistasu 153 339,83 krooni ilma käibemaksuta, on kulutus, mida kinnisasja omanik pidi mõistlikult tegema selleks, et müügilepingu esemeks olevat kinnisasja saaks eesmärgipäraselt kasutada. Iga mõistlik isik oleks kinnisasja viinud seisundisse, mis võimaldab kinnisasja eesmärgipärast kasutust. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille kohaselt oleks saanud lepingurikkumise heastada muul viisil, kui veeettevõtjale liitumistasu makstes. Seega on hagejate kahjuks 153 339,83 krooni 7(10)

Vastavalt VÕS § 127 lg-le 4 kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui kahju tekkimine oli kohustuse rikkumisega põhjuslikus seoses. Kohustuseks, mida rikuti, oli ilma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseta kinnisasja üleandmine. Kui kostja oleks täitnud kohaselt oma kohustust ja hagejatele üle andnud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnisasja, ei oleks kahju tekkinud. VÕS § 103 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine oli vabandatav, kusjuures eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kolleegium leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et rikkumine oli vabandatav. See, et kostja arvas, et liitumine oli enne kinnistu müümist toimunud, kuna A. S. oli trassid valmis ehitanud, ei tähenda, et rikkumine on vabandatav. Ebaõige on kostja käsitlus, mille kohaselt ei olnud müüdud kinnisasjal puudusi juhusliku hävimise riisiko üleminemise ajal. Vaidlust ei ole, et ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine puudus ajal, kui kinnistu hagejatele üle anti. VÕS § 218 lg 1 järgi vastutab müüja ka siis, kui mittevastavus ilmneb hiljem. See, et vee-ettevõtja esitas oma nõude liitumiseks alles 2008. aastal, ei tähenda, et üleantud asjal ei olnud puudust enne seda. VÕS § 220 lg 1 järgi peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagejad on väitnud, et nad said lepingu rikkumisest teada 2008 oktoobris, kui OÜ Kiili KVH avastas, et kinnistu on liidetud Kiili valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga ilma, et liitumislepingut oleks sõlmitud ja esitas hagejatele 15.10.2008 liitumispakkumise. Kolleegium leiab, et kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagejad oleksid pidanud teadma enne 2008. aasta oktoobrit, et müüdud kinnistul puudub liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad teavitasid kostjat lepingurikkumisest 28.10.2008 ja nõudsid kostjalt OÜ-le Kiili KVH liitumistasu maksmist 3. novembriks 2008. Muul moel, kui liitumistasu maksmisega ei ole kolleegiumi arvates võimalik müüdud kinnisasja viia vastavusse lepingus kokkulepituga. Kostja liitumistasu OÜ-le Kiili KVH ei tasunud. VÕS § 127 lg lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud pool peab hüvitama üksnes selle kahju, mida ta rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägi või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kolleegium leiab, et kostja pidi lepingu sõlmimisel ette nägema, et müüdud kinnistul valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise puudumise tõttu võib tekkida hagejatel kahju. Tiheda asustusega uusasumi kinnisvaraarenduses asuva kinnistu puhul ei saa kinnistu omanik eeldada, et liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga on piisav, kui trasside ehitajale, kes ei ole vee-ettevõtja, on trasside ehituse eest tasutud. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine eeldab vastavate lepingute sõlmimist ÜVVKS § 7 lg-1 sätestatud isikuga. VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 järgi võib juhul, kui võlgnik rikub kohustust, kohustuse täitmise asemel võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kolleegium leiab, et eelnevalt tuvastatu alusel kuulub hagejate nõue VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldamisele. VÕS § 225 lg 5 sätestab, kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja ise asja parandada ja nõuda müüjalt selleks tehtud 8(10)

mõistlike kulutuste hüvitamist. Kolleegium leiab, et ka VÕS § 225 lg 5 järgi hagi rahuldamise eeldused on täidetud. Kolleegiumi arvates on OÜ-le Kiili KVH hagejate poolt tasutud liitumistasu mõistlik kulutus puuduse kõrvaldamiseks. Hagejad palusid hagis võlg välja mõista solidaarselt, kuid apellatsioonkaebuses on hagejad oma nõuet muutnud ja paluvad välja mõista kummalegi hagejale 76 847 krooni. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud nõuet, tuleb kummalegi hagejale välja mõista 76 847 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt tuleb rahalise kohustuse mittetäitmise korral tasuda viivist seaduses sätestatud määras alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejatel tuli maksta liitumistasu 12 807,83 krooniste osamaksetena alates 15.12.2008 kuni 17.11.2009. VÕS § 115 lg 1 alusel muutus nõue sissenõutavaks alates kahju tekkimisest, so alates sellest, kui kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastava asja. VÕS § 222 lg-st 5 tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates kulutuste tegemisest, so alates 15.12.2008. Apellatsioonkaebuses on hageja viivise nõuet täpsustanud ja palub välja mõista viivise alates 18.11.2009. Kolleegium leiab, et vastavalt hagejate nõudele, tuleb viivis välja mõista alates 18.11.2009. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Sama sätte kohaselt võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes apellatsioonkaebuses esitatud nõudest, tuleb viivis kindla summana arvestada välja perioodi eest alates 18.11.2009 kuni 17.09.2010. Selle perioodi eest viivisesumma arvestamisel lähtub kohus seaduses sätestatud viivisemäärast, so VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressi määrast, millele lisandub 7% aastas. Vastavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Eesti Panga poolt avaldatule oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressi määr alates 01.01.2009 kuni 01.07.2010 1% aastas. Nimetatud protsendimääradele lisandub 7%. Seega tuleb perioodi viivist arvutada 8%-lises aastamääras. Perioodil 18.11.2009 kuni 17.09.2010 on 304 päeva. Selle perioodi eest on viivisesumma (153 694 x 8% : 365 x 304) 10 240,60 krooni. Kuna apellatsioonkaebuses on hagejad palunud välja mõista põhivõlana kummalegi hagejale 76 847 krooni, siis tuleb kummalegi hagejale välja mõista viivis 5 120,30 krooni. Alates 17.09.2010 kuulub viivis väljamõistmisele protsendina võlgu olevalt summalt. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, millega jäeti hagi rahuldamata ja rahuldab hagi, rahuldades seejuures täielikult apellatsioonkaebuse, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa 9(10)