17. september 2010 kell 16.00, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-09-64959
Hagi ese
Julianus Inkasso OÜ hagi Mihhail Jevdokimovi vastu 9436.65 krooni ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9436.65 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Julianus Inkasso OÜ (rk 10686553; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn) hageja esindaja: volikirja alusel Ene Solovjev (e-post [email protected]) kostja: Mihhail Jevdokimov kostja esindaja: riigi õigusabi korras Eve Laine (e-post [email protected])
Menetlus
advokaat
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Julianus Inkasso OÜ hagi Mihhail Jevdokimovi vastu:
1.1.välja mõista Mihhail Jevdokimovilt OÜ Julianus Inkasso kasuks põhivõlg 9436.65 krooni ja viivis 9435.65 krooni, kokku 18 872.30 krooni (kaheksateist tuhat kaheksasada seitsekümmend kaks krooni ja kolmkümmend senti);
1.2.jätta välja mõistmata Mihhail Jevdokimovilt OÜ Julianus Inkasso kasuks viivis 0,15% päevas tasumata võlasummalt kuni põhivõla tasumiseni.
2.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Mihhail Jevdokimovi kanda; jätta muudest Julianus Inkasso OÜ menetluskuludest 90% Mihhail Jevdokimovi kanda ja 10% Julianus Inkasso OÜ kanda; jätta Mihhail Jevdokimovi menetluskulud tema enda kanda.
3.Välja mõista Mihhail Jevdokimovilt menetluskulu 2900.- krooni (kaks tuhat üheksasada krooni) Julianus Inkasso OÜ kasuks.
4.Mihhail Jevdokimovil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni.
Mihhail Jevdokimovil tasuda väljamõistetud raha kokku 21 772.30 krooni Julianus Inkasso OÜ-le igakuiste vähemalt 500.- krooni suuruste osamaksetena (kõigepealt menetluskulud, seejärel põhivõlg ja viivised) alates 2011. a märtsist kuni kogu võla tasumiseni. Maksed teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks.
Julianus Inkasso OÜ-l on õigus nõuda kogu väljamõistetud raha kohest tasumist, kui Mihhail Jevdokimov on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kahe osamakse tasumisega. Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine ja hüvitamine
Määrata advokaat Eve Laine tasu suuruseks tsiviilasjas nr 2-09-64959 Mihhail Jevdokimovile riigi õigusabi osutamise eest 2340.- krooni (kaks tuhat kolmsada nelikümmend krooni) riigi arvel.
Mihhail Jevdokimovil hüvitada riigile riigi õigusabi tasu 2340.- krooni igakuiste 234.krooni suuruste osamaksetena 10 kuu jooksul alates 2011. a märtsist. Hüvitis kanda hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 (AS SEB Pank), nr 221023778606 (AS Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2800049874. Selgitusse märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest raha tasuti. Kui Mihhail Jevdokimov ei täida kohustust lahendis märgitud tähtpäevaks, võib lahendi saata täitmisele.
Otsuse kättetoimetamine
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele ning saata p-i 6 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ja p-i 7 osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamine Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.Hagiavalduse ja hageja 05.04.2010 seisukoha kohaselt sõlmisid AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja 14.12.2005 ja 15.12.2005 järelmaksulepingud. Kostja jättis nõuetekohaselt täitmata lepingutejärgse kohustuse tasuda mobiiltelefonide eest 18 kuu jooksul alates 18.01.2006 igakuiseid osamakseid. 14.12.2005 lepingu alusel tasus kostja kaks järelmakset ning võlgeb 4480 krooni. 15.12.2005 lepingu alusel tasus kostja vaid sissemakse ja osa esimesest osamaksest ning võlgneb 4956.65 krooni. AS Elisa Mobiilsideteenused loovutas 28.12.2008 hagejale nõude kostja vastu põhisummas 9436.65 krooni koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõue ei ole aegunud. Vastavalt mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele kohtustub kostja tasuma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Viivis perioodi 18.07.2007 – 26.11.2009 eesti on 12 201.58 krooni, kuid hageja vähendab viivisenõude 9435.65 kroonini. 2/4
Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 9436.65 krooni, viivise 9435.65 krooni ning TsMS § 367 alusel viivise 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 2000 krooni ja õigusabikulu 3300 krooni, hageja palub kohustada kostjat tasuma TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskuludelt viivist (tlk 4-7, 47-49).
2.08.03.2010 määrusega rahuldas kohus Mihhail Jevdokimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks (tlk 37-38).
3.18.03.2010 kirjalikus vastuses möönis kostja, et sõlmis AS-iga Elisa Mobiilsideteenused järelmaksulepingud kahe mobiiltelefoni omandamiseks. Kostja asus vastavalt lepingule tegema makseid. Maksed katkesid, sest kostja vahistati 13.02.2006. Nõue on aegunud (tlk 42-43). 30.08.2010 kuulas kohus kostja ära. Kostja on nõus tasuma põhivõla, kui hageja loobub viiviste nõudmisest. Kostja palub vähendada viivist, sest tal on tasuda ka teisi võlgu. Kostja vabaneb kinnipidamisasutusest 01.02.2011 ning on nõus alates sellest ajast maksma hagejale 200 krooni kuus. Menetluskulude suurusega kostja nõus ei ole. Kostja esindaja teatas, et loobub aegumise vastuväitest, aegumise vastuväide tulenes hageja esialgsest hagiavaldusest (tlk 59).
KOHTU SEISUKOHT
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et AS Elisa Mobiilsideteenused ja kostja sõlmisid 14.12.2005 ja 15.12.2005 liitumislepingu lisad, mille kohaselt ostis kostja kaks mobiiltelefoni ja kohustus tasuma AS-ile Elisa Mobiilsideteenused järelmaksu kokku 560 krooni kuus 18 kuu jooksul alates 18.01.2006 (tlk 11-14, 43, 48, 59). Kostja ei vaidlusta, et tal on tasumata lepingute alusel 9436.65 krooni (tlk 59). AS Elisa Mobiilsideteenused on loovutanud oma nõude kostja vastu hagejale (tlk 4, 9). VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Arvestades eeltoodut, tuleb hagi põhivõla osas rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9436.65 krooni.
5.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga viivist 9435.65 krooni. Kostja ei ole viivisearvestust vaidlustanud, kuid taotleb viivise vähendamist või sellest loobumist (tlk 59). Kohus leiab, et kostja viibimine kinnipidamisasutuses ja teiste võlausaldajate olemasolu ei anna alust viivise vähendamiseks ega väljamõistata jätmiseks (VÕS § 113 lg 8, § 162). Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 9435.65 krooni.
3/4
Viivis TsMS § 367 alusel tuleb jätta välja mõistmata, arvestades kohtupraktikat ning asjaolusid, et kostja on tarbija ja kohus mõistab juba välja viivise praktiliselt põhivõla ulatuses.
6.TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
7.TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude nimekirjast lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 2900 krooni (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni; õigusabikulu 900 krooni). Hageja õigusabikulu on 3300 krooni, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja lihtmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 1000 krooni (TsMS § 175 lg 1). Hageja on esitanud lisaks hagiavaldusele ka seisukoha kostja vastuse kohta (tlk 48-49), kuid selles on eelkõige parandatud hagiavalduses esinenud ebatäpsusi ja ekslike andmeid. Kuna kohus jättis muudest hageja menetluskuludest kostja kanda 90%, tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 900 krooni.
8.Arvestades TsMS § 445 lg-t 1, kostja taotlust ning asjaolusid, et kostja vabaneb kinnipidamisasutusest 01.02.2011 ja tal on ka teisi võlausaldajaid, peab kohus mõistlikuks võimaldada tasuda väljamõistetud rahasumma 21 772.30 krooni (18 872.30 krooni + 2900 krooni) igakuiste vähemalt 500 krooni suuruste osamaksetena (kõigepealt menetluskulud, seejärel põhivõlg ja viivised) alates 2011. a märtsist kuni kogu võla tasumiseni. Maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks.
9.TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjat kohustada tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine ja hüvitamine
10.08.03.2010 määrusega andis kohus kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus määras, et hageja hüvitamiskohustus tuleb määrata kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist (tlk 37-38).
11.Advokaat Eve Laine on esitanud kohtule taotluse määrata oma tasuks 11 pooltunni ulatuses riigi õigusabi osutamise eest kokku 2340 krooni (8 pooltundi hinnaga 150 krooni, 3 pooltundi hinnaga 250 krooni, käibemaks 390 krooni). Kostja on kinnitanud, et nõustub advokaadi ajakuluga (tlk 57-58). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-test 6, 7, § 23 lg-st 1, Eesti Advokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud tasude ja kulude korra (redaktsioon kuni 30.06.2010) p-idest 42–45 ning tasude ja kulude korra (redaktsioon alates 01.07.2010) p-idest 37–40 lähtudes leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. Toimiku materjalid kinnitavad, et advokaadi ajakulu on põhjendatud. Eve Laine tasuks tuleb määrata 2340 krooni riigi arvel.
12.Arvestades RÕS §-i 16, 25 lg 1, advokaadi tasu suurust ning asjaolu, et kostja vabaneb kinnipidamisasutusest 01.02.2011, leiab kohus, et kostjal tuleb riigi õigusabi tasu 2340 krooni hüvitada igakuiste 234 krooni suuruste osamaksetena 10 kuu jooksul alates 2011. a märtsist. Maksed tuleb teha hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks.
Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.