Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ande Tänav, Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.09.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-87959
Tsiviilasi
Mildson Inkasso OÜ hagi Americo Kaevandi ja Kristjan Topsi (pankrotis) vastu lepinguvälise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
44 344.61 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22.03.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mildson Inkasso OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant OÜ Mildson Inkasso (registrikood 11337286, asukoht Päikese pst 53 Tallinnas), esindaja adv Armand Reinmaa Vastustaja Americo Kaevand (isikukood XXXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X XX-XX XXXXX XXXXXX), esindaja adv Vahur Krinal Kaasvastustaja Kristjan Tops (pankrotis; isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X XX-XX XXXXX XXXXXX), esindaja adv Toomas Kõiv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 22.03.2010 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, seal hulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.18.12.2008 esitas OÜ Mildson Inkasso (edaspidi hageja, apellant) hagi Pärnu Maakohtusse Kristjan Topsi (edaspidi kostja I, kaasvastustaja) ja Americo Kaevandi (edaspidi kostja II, vastustaja) vastu lepinguvälise kahju suuruses 44 344.61 krooni hüvitamiseks. Hageja palus kostjatelt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 18.12.2005-18.12.2008 eest suuruses 14 048.28 krooni ja hiljem sissenõutavaks muutuva viiviseintressi 13.40 krooni päevas alates 19.12.2008 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on vastavalt M. O. ja Mildson Inkasso OÜ vahelisele 04.09.2008 nõude loovutamise lepingule M. O. loovutanud kõik tema ja A. A. vahelisest 20.05.2007 nõude loovutamise lepingust tulenevad nõuded ja kõrvalõigused kostjate vastu Mildson Inkasso OÜ-le. Loovutatud nõue tuleneb järgmistest asjaoludest: 18.12.2005 võttis A.Kaevand, omades juurdepääsu auto võtmetele, omavoliliselt enda valdusesse sõiduauto Peugeot 406 reg/märgiga XXXXXX; kuna A.Kaevandil puudus juhtimisõigus, andis ta auto juhtimise üle K.Topsile; samal päeval kell 11:30 põhjustas nimetatud sõidukit juhtinud K.Tops liiklusõnnetuse Pärnus XXXXX tänaval nr XX maja juures; liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki omanikule hüvitas tekkinud kahju AS If Eesti Kindlustus, kuid A. A. põhjustasid kostjad varalist kahju 44 344.61 krooni.
3.Hageja esitas algselt lepinguvälise kahju nõude ja menetluse kestel alternatiivselt töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju nõude. Kostjate vastuväited
4.Kostjad hagi ei tunnistanud.
5.K.Tops leidis, et kuna tema poolt väidetavalt tekitatud kahju ei ole millegagi tõendatud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja poolt hagiavaldusele lisatud PHP Auto OÜ hinnapakkumine nr 63 10.01.2006 suuruses 44 344.61 krooni, ei tõenda kahju suurust ega selle põhjuslikku seost 18.12.2005 toimunud liiklusõnnetusega. AS-le IF Kindlustus 19.12.2005 esitatud kahjuteates sõidukil vigastusi märgitud ei ole.
6.A.Kaevand leidis, et käesoleval juhul on tegemist vabatahtliku riski aktsepteerimisega sõiduki omaniku poolt. Kahju on tekkinud sõiduki omaniku hooletu käitumise
tagajärjel. Omaniku tahtlik tegu ehk käesoleval juhul sõiduki lubamine tööalaseks kasutamiseks, oli kahju tekkimise juures määravaks. Üks auto omanikest A. G. tegutses omal riisikol, kuna asetas end vabatahtlikult olukorda, milles riskeeris kostja võimaliku hooletu käitumisega ning selle tagajärjel õiguskaitse kaotamisega. Seda on kinnitanud kriminaalasjas nr 08250001016 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ka politseijuhtivinspektor. Eelnimetatud määruses tõdeti, et A.Kaevandi poolt sõiduki omavoliline kasutamine ei leidnud tõestust. Tõendite kogumit hinnates jõuti järeldusele, et A.Kaevand kasutas 18.12.2005 sõidukit tööalaselt, mis sõiduki omaniku poolt rakendatud tava kohaselt pidi olema sõiduki lubatav kasutamine. Seega tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p 2, kuna kannatanu nõustus kahju tekitamisega ning seetõttu ei olnud kõne all olev kahju tekitatud kostja poolt õigusvastaselt. Sõiduki omavolilise kasutamise tagajärjel ei ole kahju tekkinud, kuna omavolilist kasutamist ei toimunud. Seega ei ole täidetud delikti üldkoosseis, puudub VÕS § 1043 kohaselt õigusvastasus. Kahju hüvitamise kohustuse olemasolu on aga VÕS § 127 lg 1 kohaldamise vältimatuks eelduseks. Esimese astme kohtu otsus
7.22.03.2010 otsusega jättis Pärnu Maakohus Mildson Inkasso OÜ hagi K.Topsi vastu läbi vaatamata ning A.Kaevandi vastu rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja kanda.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt on tsiviilasjas nr 2-09-62130 tehtud kohtumäärusega 20.01.2010 kostja K.Tops tunnistatud võlgnikuna pankrotis olevaks. Käesolevas kohtumenetluses ei ole enne pankroti väljakuulutamist otsust tehtud. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 kohaselt hageja nõue K.Topsi vastu jätta läbi vaatamata. Hagejal on õigus oma nõue kostja vastu suunata tema pankrotimenetlusse.
9.Kohtu poolt ei ole tuvastatud kahju õigusvastane tekitamine kostja A.Kaevandi poolt. Oma vastuses kostja vastuväidetele hageja märkis, et kostjale oli võimaldatud ligipääs auto võtmetele ja dokumentidele ehk auto valdusele. Seega ei leidnud tõendamist kostja omavoliline asja kasutamine. Seega ei oma tähtsust, et auto, millele väidetavalt tekitati kahju, kuulus kolmandale isikule A. A.. Sõiduki registreerimistunnistuses on seadusliku kasutajana märgitud A. G., kellele viitab ka A.Kaevand, kes korraldas auto kostja valdusse andmise. Eeltoodut arvestades VÕS § 1043 järgi puudub kostja poolt kahju tekitamise õigusvastasuse aspekt, mis on aga VÕS § 127 lg 1 kohaldamise vältimatuks eelduseks. Seega ei ole käesoleval juhul delikti üldkoosseis täidetud. Apellatsioonkaebuse seisukohad
10.Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi A.Kaevandi vastu ja jättis menetluskulud hageja kanda ning uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.
11.Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus otsuse tegemisel rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 ja § 442 ning jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt analüüsimisele kuuluvad kõigi protsessiosaliste väited ja kõik tõendid, kusjuures tõendite ja väidete tagasilükkamine peab olema otsuses põhjendatud. Kui kohus mõnda tõendit või väidet ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtul on kõigi protsessiosaliste väidete ja kõigi tõendite igakülgse ja objektiivse läbivaatamise ja hindamise kohustus. See vaidlustatavas kohtuotsuses aga ei kajastu.
12.Maakohus jättis analüüsimata menetlusosaliste esitatud tõendid, et kostjal puudus luba auto valdamiseks ja valduse edasiandmiseks. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et
kostjatel oleks olnud luba asja kasutada. Liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3 kohaselt peab Eestis registreeritud sõiduki juhil, kui ta ei ole selle sõiduki omanik või tema nimi ei ole kantud sõiduki registreerimistunnistusele sõiduki kasutajana, kaasas olema omaniku või registreerimistunnistusele kasutajana kantud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri, kui omanik ei ole kaassõitja. Liiklusõnnetuse toimikus on võltsitud allkirjaga volikiri K.Topsi nimele.
13.Kohus ei saa käesolevas tsiviilasjas kogutud tõenditest lugeda tõendatuks, et kostjale kui juhtimisõiguseta isikule anti võltsitud allkirjaga volituse alusel nädalavahetuseks kasutada nimetatud auto. Samuti ei ole kohus arvestanud ka asjaoluga, et A.Kaevand töötas töölepingu alusel A. A. kuuluvas ettevõttes ning hageja palus alternatiivselt hagiavalduse rahuldada töölepingust tuleneva nõudena. Kostja esitatud väidetele ega õiguslikule põhjendusele vastu ei vaielnud. Kostja nõustus, et hagejal on kahju hüvitamise nõue, mis tuleneb OÜ P. ja A.Kaevandi vahelisest töölepingust. Ainuke, mida kostja omaks ei võtnud, oli, et tema kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Hageja leidis, et A.Kaevandi teo ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Põhjuslik seos ei pea olema alati vahetu. Vastustaja seisukoht
14.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
15.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjärelduse tühistamiseks alused puuduvad, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vaidlustatud on nõude rahuldamata jätmist A.Kaevandi vastu.
16.Asjakohased on apellandi seisukohad maakohtu otsuse mittevastavusele TsMS § 442 lg-le 8 ja § 438 lg-le 1, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2.1 alusel on ringkonnakohtul võimalik põhjendusi muutes lahendis esinevad puudused kõrvaldada. Maakohus ei võtnud vaidlustatud otsuses seisukohta nõude võimaliku õigusliku kvalifikatsiooni üle ehk kas hagejal on tuvastatud faktiliste asjaolude alusel nõudeõigus kostja A.Kaevandi vastu. Kolleegium on seisukohal, et hagi alusena toodud asjaolude alusel ei ole hagejal kostja A.Kaevandi vastu lepinguvälisel ega lepingulisel alusel põhinevat nõudeõigust.
17.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja omandas nõude M. O.lt, kes omakorda oli selle eelnevalt omandanud füüsiliselt isikult A. A.ilt. Viimane on kahjustada saanud sõiduki omanik (nõude loovutamise lepingud t lk 15-18; sõiduki reg/tunnistus t lk 24). Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja A.Kaevand oli saanud vaidlusaluse sõiduki kasutusõiguse oma tööandjalt OÜ-lt P.. Lääne Politseiprefektuuri Pärnu kriminaaltalituse kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 22.12.2008 (t lk 121-123) nähtuvad järgmised poolte poolt tsiviilmenetluses hilisemalt vaidlustamata faktilised asjaolud: liiklusõnnetuse toimumisele eelneval ajal oli omanik andnud sõiduki kasutada tema ja tema abikaasa A. G.iga seotud äriühingu P. töötajatele A.Kaevandile ja J. S. töösõitudeks; A.Kaevandil autojuhi lube ei olnud ja ta kasutas autot ainult koos J. S.; tegemist oli suulise kokkuleppega; sõiduk oli pargitud A.Kaevandi elukohas ja tema valduses olid ka võtmed ning dokumendid. Samast dokumentaalsest tõendist nähtuvad kostja seletused selle kohta, et vaidlusalusel nädalavahetusel oli tal vaja teha tööga seotud sõit (tuua tööriistad objektilt ära) ja selleks palus ta autot juhtima oma tuttava K.Topsi; ta on kindel, et rääkis eelnevatel tööpäevadel A. G.ile, et kavatseb nädalavahetusel ühel objektil tööd teha. J. S. seletuse kohaselt võisid nad
A.Kaevandiga kasutada sõidukit tööobjektide teenindamiseks ja juhataja eelneval loal teha ka tööväliseid sõite; reedel 16.12.2005 andis ta sõiduki võtmed ja dokumendid üle A.Kaevandile viimase palvel ja ütles seda ka A. G.ile; sõiduki andis üle koos tööriistadega ja sel nädalavahetusel võis A.Kaevandil olla mingi objekt pooleli.
18.Hagiavalduses esitas hageja nõude alusena järgmised asjaolud: 1) kostja A.Kaevand võttis sõiduki 18.12.2005 omavoliliselt enda valdusesse; 2) kostja A.Kaevand andis sõiduki juhtimise üle K.Topsile, kes rikkus liikluseeskirju ja põhjustas sõiduki omanikule varalise kahju; 3) kindlustusandjale esitati võltsitud volikiri K.Topsi nimele. Nõude materiaalõigusliku alusena oli esitatud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Menetluse kestel nõustus hageja kostja vastuväitega, et talle oli võimaldatud ligipääs auto võtmetele ja dokumentidele ning et tegemist ei olnud omavolilise asja kasutamisega (t lk 108). Küll aga jäi hageja seisukohale, et kostja andis auto valduse edasi teisele kostjale, kel ei olnud luba antud autot kasutada. Samuti täiendas hageja nõude alust (t lk 153-155), leides, et A.Kaevand rikkus töölepingulisest suhtest tulenevat kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise poole vara ning tegema kõik endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara (kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 48 lg 1 p 3). Nõude alternatiivse materiaalõigusliku alusena tõi hageja välja ka töökoodeksi (TööK) § 128 lg 1 p-d 4 ja
19.Eeltoodust nähtub, et hageja on oma nõude aluses toonud välja asjaolud, millised tulenevad kostja kui töötaja poolt tema ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu võimalikust rikkumisest: kahjustatud sõiduk oli antud omaniku poolt kostja tööandja kasutusse ja tööandja omakorda andis selle tööülesannete täitmiseks töötaja kasutusse. Lepingu rikkumise alusel vastutab töötaja aga vaid oma lepingupartneri, seega tööandja ees (VÕS § 100 jj; kahju tekkimise ajal kehtinud TööK § 125jj). Asjaolusid, millised annaksid aluse kaaluda töötaja võimalikku nn otsevastutust delikti alusel tööandja võlausaldaja ees (asjaolusid, millised ei tuleneks töölepingu võimalikust rikkumisest), hageja välja toonud ei ole.
20.Kolleegiumiga samale järeldusele on jõudnud ka hageja esindaja apellatsioonkaebuse 5.-l leheküljel, tõdedes, et „töölepingu seadusest ega ka teistest töösuhteid reguleerivatest seadustest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel“. Samas on apellant jätnud tähelepanuta, et menetletav hagi ei ole esitatud tööandja poolt, kel oleks nõudeõigus töölepingu rikkumise alusel, vaid tööandja (võimaliku) võlausaldaja poolt, kelle ees aga töötaja (reeglina) vahetult ei vastuta. Sõiduki omanikul on õigus esitada kahju hüvitamise nõue oma lepingupartneri (kostja tööandja) vastu ja tööandjal omakorda võib olla kahju hüvitamise nõue oma töötaja vastu.
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral kannab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud apellant.
Imbi Sidok
Ande Tänav
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.