Võlaõigus › Võõrandamislepingud

on tasuta kasutada soe vesi ja soojad ruumid, kuna kostja on tasunud kõik hageja küttekulud. Kostja pole soovinud korteriomandit müüa, vaid on teinud olulisi kulutusi ja tõstnud selle väärtust, samuti pole kostja kasutanud korteriomandit laenutagatisena ega koormanud seda hüpoteegiga. Kostja ei ole mingil kombel kinkija või tema lähedase suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Käesoleva hagi algatajaks on hageja õepoja lapsed. 05.11.2008 ilmus notaribüroosse kinkelepingust taganemise avaldusega asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinkija esindaja. Hageja on kostjale kinnitanud, et kinkelepingu tühistamine ei vastanud esialgselt tema tahtele, kuid dokumendid valmistas ette tema poolt volitatud K. F. ja hageja nõustus sellega. Kostja pakkus hagejale õe matustele sõitmiseks transporti, kuid hageja ütles, et on andnud nõusoleku sõita matustele koos teiste sugulastega ning kostja transporti ei vaja. Poolte suhted jahenesid pärast eelnimetatud matust põhjusel, et hageja õepoja pere uuendas oma suhted hagejaga. Maakohtu otsuse põhjendused 15.03.2010 otsusega jättis Harju Maakohus K. K. hagi A. K. vastu alusetu rikastumise läbi saadu tagastamiseks rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt leidis tõendamist, et pooled sõlmisid 31.01.2006 korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXXXX XX-X, Tallinnas kostjale. Samuti otsustati koormata kostjat tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks. Kostja on nimetatud korteriomandi omanik alates 07.03.2006. Hageja on kinkelepingust taganenud 15.10.2008. avaldusega ning on tehtud ettepanek sõlmida asjaõigusleping korteriomandi üleandmiseks 05.11.2008. kell 13.00. Kostja viidatud ajal notaribüroosse ei ilmunud ning asjaõiguslepingut ei sõlmitud, kuna kostja on arvamusel, et kinkelepingust taganemise avalduse põhjus ja selle põhistus on otseselt vale ja ei vasta tegelikkusele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on käitunud viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda. Poolte vande all antud seletustega ja tunnistaja S. S. ütlustega leidis tõendamist asjaolu, et hagejal tekkisid probleemid seoses korteri kütmisega (hooldamisega), mistõttu otsustati, et hageja kingib oma korteriomandi kostjale, et viimane saaks korraldada küttesüsteemi väljavahetamist, kuna hagejal puudusid selleks vahendid. On üldtuntud asjaolu, et küttesüsteemi vahetamine on kulukas. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Käeolevaks ajaks on küttesüsteem vahetatud. Hageja väited, et tema gaasikütet ei soovinud, on kohatud, kuna hageja seletuste kohaselt puudus tal kostjaga eelnev kokkulepe, mida kostjal täpselt tuleb teha. Hageja väitel on kostja hageja vastu üles näidanud jämedat tänamatust ning on kinkelepingust taganemise avalduses ja hagis välja toonud järgmised asjaolud: kostja külastab hagejat ja helistab väga harva; hageja käib ise turul ja poes endale vajalikku ostmas, kuid tulenevalt tema kõrgest east on see raske ja tervist koormav; hageja maksab kolmandale isikule raha, kes vahel hagejat abistab; hageja koristab korteriomandi koosseisu kuuluvat aeda ja tänavat; hageja on palunud viia kostjat oma õde vanadekodusse külastama, millele kostja ei ole reageerinud; kostja ei viinud hagejat hageja õe matustele; kostja on avaldanud soovi korteriomandit müüa ning pakkunud hagejale elamiseks uut korterit või väiksemat maja. Hageja on seisukohal, et kostja on võtnud hagejale kuuluva J. S. inglise-eesti sõnaraamatu ning hageja õe lauahõbeda. Taganemisõiguse hindamisel jättis kohus tähelepanuta hageja väited selle kohta, et ta on kandnud korteriomandiga seotud kommunaalkulusid. Tasuta kasutusõigus ei tähenda, et

kasutaja ei pea katma korteriomandi kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega seotud kulusid. Hageja sellekohased väited on vastuolulised, kuna kohtuistungil esitas hageja etteheiteid kostjale ka selle tõttu, et kostja ei esita talle arveid, mida ta on ise võimeline maksma. Hageja väited, et kostja külastab ja helistab hagejale harva, jäid paljasõnalisteks. Tunnistajate J. K. ja S. S. ütlustest tuleneb, et kostja on hagejat külastanud regulaarselt. Hageja väide selle kohta, et ta peab ise turul ja poes käima, on vastuoluline, kuivõrd ta kinnitas samas, et ei vaja abi, kuna saab ise kõigega hakkama. S. S. ütluste kohaselt hagejale endale meeldib turul käia. Ka tunnistas S. S., et ta on hagejale poest helistanud ja küsinud, kas on midagi vaja tuua, mille peale hageja on vastanud, et talle meeldib ise väljas käia ning liikuda. Hageja väide, et ta on sunnitud enda abistamise eest maksma kolmandale isikule raha, lükati ümber tunnistaja H. L. ütlustega, et ta viib hagejale igal kuul purgi mett, kuna ta müüb seda kõigile, kes soovivad mett osta. H. L. on hagejat aitamas ning külastamas käinud vähem kui kümme aastat. Ta on aidanud eelnevalt hagejal puid laduda, kuid nüüd enam mitte, kuna hagejal pole enam ahjukütet. Seega on nimetatud isik hageja ammune tuttav, kes käib hagejat külastamas ja aitamas varasemast ajast, mitte seetõttu, et kostja hagejat ei abista. Kohus asus seisukohale, et hageja väide, et ta koristab aeda ja tänavat lükati ümber tunnistaja R. E. ütlustega, et kostja ära viinud kivisöetuha, toonud mulda ning muruseemet. Seega on kostja abistanud hagejat aia korrastamisel. Seda kinnitas ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja S. S.. Tunnistaja R. E. ütluste kohaselt on ta pakkunud hagejale mitmel korral külastada oma õde hooldekodus, kuid hageja on alati vahetult enne sõitu pakkumistest ära öelnud. Seega on hageja etteheited kostja suhtes alusetud. Hageja väited selle kohta, et kostja on pakkunud hagejale väiksemat korterit või maja, jäid paljasõnalisteks. Ükski hageja poolt taotletud tunnistaja nimetatud asjaolu välja ei toonud. Kostja vande all antud seletuse kohaselt ei ole ta kunagi tahtnud korteriomandit müüa. Alusetu on hageja väide selle kohta, et kostja ei viinud hagejat õe matustele, kuivõrd kostja vande all antud seletuse kohaselt ütles hageja talle enne matuseid, et ta ei vaja transporti, kuna sõidab koos teiste sugulastega. Nimetatut hageja kohtuistungil ei vaidlustanud. Hageja väited selle kohta, et kostja on võtnud hagejalt J. S. inglise-eesti sõnaraamatu ning hageja õe lauahõbeda jäid paljasõnalisteks ning tõendamist ei leidnud. Ülaltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et käesoleval ajal on hagejal lähedasemad suhted teiste sugulastega, ei ole aluseks omistada kostjale jämedalt tänamatut käitumist, mis võimaldaks hagejal kinkelepingust taganeda. See, et hageja on kinkelepingu sõlmimise järgselt ümber mõelnud ning soovib oma kostjale kingitud vara käesoleval ajal teisele isikule kinkida, ei ole aluseks kinkelepingust taganemiseks. Hageja väide, et kostja suhtub temasse üleolevalt, pole õige, kuna kohtuistungil hageja poolt taotletud tunnistaja V. F. ütlustest tuleneb, et suhted poolte vahel on pingestunud just viimasel ajal, mis on mõistetav, kuna pooltel on kohtus menetlemisel tsiviilvaidlus. Tunnistaja R. E. ütluste kohaselt olid poolte vahelised suhted sõbralikud ning suhted hakkasid halvenema siis, kui teavitati kinkelepingust taganemisest. Ka tunnistaja J. K. andis ütlusi selle kohta, et algul oli kõik ilus, kuid viimased kaks kuni kolm aastat on hagejat häirinud kostja käitumine. Nimetatu kinnitab, et poolte suhted on halvenenud peale hageja poolset kinkelepingust taganemist ning hagi kohtule esitamist 20.11.2008. Kohtu arvates isikute vaheline kohtumenetlus omavahelisi suhteid ei tugevda ega lähenda. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Apellandi hinnangul on kohus otsust tehes rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut ning teinud vastuolulise otsuse. Esmalt on kohus tuvastanud, et korter kingiti seetõttu, et vastustaja saaks organiseerida küttesüsteemi väljaehitamise, misjärel on kohus tuvastanud, et mingit kokkulepet, mida hageja korteriga tegema hakkab, ei ole. Kohus on otsuses kirjutanud, et küsimus sellest, miks kinkis apellant oma korteri vastustajale, on asjas oluline. Olukorras, kus otsuse tegemisel olulist tähendust omav asjaolu on kohtu poolt tuvastatud vastuoluliselt, on tegemist TsMS § 436 lg-s 1 sätestatu rikkumisega kohtu poolt. Kohus on otsust tehes rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohus on otsuse p-s 10 asunud seisukohale, et kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Apellandi hinnangul pidanuks kohus otsust tehes hindama kõiki poolte väiteid ning andma hinnangu kõikidele poolte poolt esitatud tõenditele ning põhjendama, miks ta mõnda konkreetset tõendit ei arvesta. Viidatu on oluline, arvestades toimunud vaidluse sisu, eelkõige VÕS § 267 p-s 1 sätestatut, mis näeb kinkelepingust taganemise alusena ette „jämeda tänamatuse.“ Jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mille sisustamisel ei saa tõenditel ja poolte esitatud väidetel olla nn enesestmõistetavaid tulemeid. Eelneva tõttu tulnuks kohtul tuvastamaks, kas eksisteerib „jäme tänamatus“ analüüsida kõiki poolte poolt esitatud väiteid ning tõendeid. Kohus on otsust tehes kohaldanud ebaõigesti VÕS § 267 p-s 1 sätestatut. Kohus on võtnud VÕS § 267 p 1 kohaldamisel ning tõlgendamisel arvesse viidatud sätte kinkijat kaitsvat eesmärki. Kohus on hinnanud ükshaaval apellandi poolt esiletoodud sündmusi ning asunud seisukohale, et ükski nendes ei käsitle konkreetset ning piisaval määral taunimisväärset tegu, mis andnuks apellandile õiguse lepingust taganeda. Samas on apellant kogu menetluse kestel rõhutanud, et jäme tänamatus on väljendunud eelkõige vastustaja tänamatus suhtumises hagejasse (nn tegude ja suhtumise ahelas). Üksikud konkreetsed apellanti häirivad asjaolud olid hagiavalduses toodud välja illustreerivate näidetena. VÕS § 267 p 1 kohaldamisel tulnuks kohtul anda hinnang tekkinud olukorrale tervikuna, arvestades Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 väljatoodud põhjendusi. Kohus on jätnud arvesse võtmata, et pärast kinke saamist ei ole apellandiga vastustaja poolt kooskõlastatud mistahes toiminguid seoses korteriga (kuigi apellant seal elab). Asjas kogutud tõenditest nähtub tegelikkuses asjaolu, et kinkija lepinguga soovitud eemärgid ei ole täitunud ning kingisaaja ei ole käitunud kinke vääriliselt. Ülaltoodu on käsitletav jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 mõttes. Pärast kinke saamist on kadunud igasugune lugupidamine kinkijasse ning kinkijasse on hakatud suhtuma halvustavalt ja üleolevalt. Samuti on asutud tegema ümberkorraldusi kinkija elus, ilma kinkija endaga konsulteerimata. VÕS § 267 p 1 ebaõige kohaldamine kohtu poolt seisneb ka selles, et asjaolusid analüüsides ei ole kohus võtnud arvesse üksnes asjaolusid, mis eelnesid vahetult taganemisavalduse tegemisele. Just viidatud ajaperioodil toimunu on oluline, hindamaks kas apellandil eksisteerisid alused lepingust taganemiseks. On oluline, et apellandi tervis halvenes just 2007. ning siis tekkis apellandil ka vajadus abi järele. Just viidatud perioodil tasus apellant H. L. viimase poolt osutatud abi eest. Seega tulnuks kohtul tõendite analüüsimisel keskenduda üksnes sündmustele ja asjaoludele, mis toimusid perioodil aasta enne kinkelepingu

tühistamist. Just siis ilmnes, et vastustaja külastas apellanti harva ja külastused lõppesid tüli ja nutuga. Ligi aasta aega palus apellant vastustajat, et aiast viidaks ära prügikotid, mida ei tehtud jne. Kohtu poolt analüüsitud asjaolud, mis toimusid varasemalt, ei ole antud vaidluses asjakohased (apellant ei ole kunagi väitnud, et varasemalt ei oleks poolte suhted olnud positiivsed – seda kinnitab ka kinkelepingu sõlmimise fakt). Kohus on otsust tehes hinnangud ebaõigesti tõendeid, järeldades apellandi väidete tõendamatust. Tunnistaja J. K. on kinnitanud, et pahandus tekkis kostja järsust käitumisest hageja vastu. Hagejale ei meeldi, kuidas kostja temaga räägib. Viidatust nähtub, et apellandi ja vastustaja vahelised suhted halvenesid kinkelepingust taganemise avalduse tegemisele eelneva aasta jooksul. Mis toimus varasemalt, ei saa asjas tähtsust omada. Ka tunnistaja V. F. on kinnitanud, et kui hageja pisarsilmi räägib, siis ilmselt on midagi viga. Eelnev kinnitab üheselt, et pärast kinkelepingu sõlmimist ning enne taganemisavalduse tegemist oli tekkinud olukord, kus vastustaja ja apellandi kohtumiste järgi oli apellant endast väljas ning nuttis. Kohus ei ole otsust tehes hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis ning on teinud ebaõige lahendi. Üks põhjus, miks kohus on hinnanud just nimelt otsuses käsitletud tõendeid ning jätnud andmata hinnangu olukorrale tervikuna ning kõikidele asjas tähtsust omavatele tõenditele ja väidetele, tuleneb apellandi hinnangul VÕS § 267 p 1 ebaõigest (s.t. liigselt kitsendatud) kohaldamisest kohtu poolt. VÕS § 268 ei sea kinkijale ette ajalist piiri lepingust taganemiseks. Siinkohal ei saa vaidluse all olla asjaolu, et käesoleval hetkel on pooltevahelised suhted lootusetult halvenenud (mida möönab ka kohus otsuses). Vastustaja on kogu kohtumenetluse kestel koostatud menetlusdokumentides suhtunud apellanti viisil, mis on käsitletav jämeda tänamatusena VÕS § 267 p 1 mõttes. Vaidluse all ei saa olla asjaolu, et apellant on kogu menetluse kestel kinnitanud ja väljendanud oma tahet lepingust taganeda. Eelneva pinnalt tulnuks kohtul asja lahendamisel (olukorras, kus kohus asus seisukohale, et taganemisavalduse tegemise hetkel taganemise materiaalseid aluseid ei eksisteerinud) hinnata ka küsimust, kas apellandil võis tekkida alus lepingust taganemiseks hiljem, kui tema poolt on tehtud taganemise avaldus. Viimatipüstitatud küsimusele jaatavalt vastates, kuulunuks apellandi hagiavaldus rahuldamisele. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Ka ei tuvastanud kolleegium maakohtu otsuses sellist vastuolu, mis annab aluse otsuse tühistamiseks. Maakohus tuvastas alljärgnevad olulised faktilised asjaolud: 31.01.2006 kinkis hageja kostjale korteriomandi asukohaga XXXXX XX-X, Tallinnas ühes tasuta tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisega kinkija kasuks. Lisaks kinkelepingule sõlmisid pooled kinnisasja üleandmise asjaõiguslepingu. Kinkeleping ja asjaõigusleping on täidetud. 15.10.2008 taganes hageja lepingust notariaalselt tõestatud avaldusega, märkides kinkelepingust taganemise alusena VÕS § 268, so kingisaaja jämeda tänamatuse. VÕS § 268 lg 1 järgi kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud

eseme alusetu rikastumise sätete järgi välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. Käesolevas vaidluses tugines hageja VÕS § 267 lg 1 p-le 1 märgitud asjaolule. Nimetatud sätte kohaselt kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kinkelepingust taganemise õigus kannab eelkõige kinkija kaitse eesmärki, kuid kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. VÕS § 270 lg 1 järgi kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teda või pidi teda saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hageja, esitades kostjale avalduse kinkelepingust taganemiseks, täitis sellega formaalse eelduse. Taganemisavaldus kehtib aga ainult tingimusel, kui on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu, mille tõendamiskoormis lasub kinkijal. Kinkelepingust taganemine jämeda tänamatuse tõttu VÕS § 267 p1 alusel on võimalik nii enne kui ka pärast kinkelepingu täitmist (VÕS § 268 lg 1) Jäme tänamatus on hinnanguline kategooria, mis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-229-05 p 27 järgi peab kaitsma kinkija huve. Maakohus analüüsis kinkelepingust taganemisavalduses jämeda käitumisena märgitud asjaolusid ning jõudis järeldusele, et hagi rahuldamiseks puudub alus, kuivõrd hageja ei tõendanud usaldusväärselt taganemisavalduses märgitud asjaolude esinemist. Otsuses on kohus hinnanud nii tunnistajate ütlusi kui ka poolte vande all antud seletusi. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja tõendite hindamisega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuses olevaid seisukohti. Vaidlus puudub selle üle, et kostja vahenditest on ümber ehitatud küttesüsteem ning ta maksab osaliselt ka kommunaalkulusid. Hagejalt tasu ruumide kasutamise eest ei võeta. Maakohtu seisukoht on õige, et tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma korteriomandi kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Asjaolu, et hageja pöördus kostja poole abi saamiseks, kuid viimane keeldus abistamisest, seda nii krundi korrastamisel, õe külastamiseks ning viimase matusele minekuks transpordi võimaldamiseks või muul viisil abistamisest, tõendamist ei leidnud. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ei ole tal kellegi abi vaja, sest on ise kõik asjad teinud (t.lk.150). Ka tunnistaja S. S. ütlustest ilmneb, et vaatamata oma kõrgele eale on hageja poes ja turul käimisega saanud ise hakkama (t.lk. 148). Seega ei ole hageja jäetud ilma abita. Kolleegium nõustub apellandiga, et vanal inimesel on problemaatiline sõita teise piirkonda oma lähedast inimest vaatama ning ka õe matusele minek on inimese jaoks väga oluline ning selleks vajab eakas inimene abi transpordi osas. Kui selline abi jääb saamata, siis võib see kaasa tuua hingelisi üleelamisi. Käesolevas tsiviilasjas ei leidnud aga tõendamist, et kostja keeldus hageja abistamisest. Õe matusel hageja käis ja seda tema väidetel õepojaga (t.lk.143). Asjaolu, et hageja sõitis õe matusele õepojaga, oli hageja otsustada ning see ei saa tõendada kostja tänamatut käitumist. Toimiku materjalides puudub usaldusväärne tõend selle kohta, et kostja oleks keeldunud täitmast hageja soovi matusele minekuks transpordi võimaldamiseks. Tunnistaja R. E. ütlustest ilmneb, et ta pakkus hagejale abi õe külastamiseks hooldekodus, kuid hageja ütles sellest ära.

Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vanemate vahel olid pikaajalised sõbralikud suhted, millest tulenevalt osutati hagejale abi ka enne kinkelepingu sõlmimist. Kinkelepingu sõlmimise üheks põhjuseks oli asjaolu, et hageja korteri küttesüsteem vajas väljavahetamist, milleks hagejal puudusid rahalised vahendid. Küttesüsteem on kostja rahaliste vahendite arvel välja vahetatud. Kohus on põhjendatult otsuses viidanud hageja vande all antud seletusele, et tal puudus kokkulepe kostjaga, mida peab kostja täpselt tegema (t.lk.142). Nimetatu ei tähenda vastuolu esinemist otsuses, milles kohus tuvastas, et kinkeleping sõlmiti selleks, et küttesüsteem saaks välja vahetatud, kuivõrd hagejal puudusid selleks võimalused. Korteri sisustus on uuendatud, seega on hageja jaoks tehtud eluruumi kasutamine elamisväärsemaks. Hageja väiteid sellest, et kostja soovib korteriomandit müüa, ei leidnud tõendamist ka ringkonnakohtus. Kohus on tõendeid hinnanud kogumis ning need ei võimalda ka ringkonnakohtul teha teistsugust otsust, kui tegi maakohus. Hageja väited kostja üleolevast käitumisest jäid paljasõnaliseks. Tunnistaja J. K. ei ole poolte omavahelist vestlust kuulnud (t.lk. 146). Kohtu seisukoht on õige, et suhete parenemine õepoja perega ei ole hagi rahuldamise aluseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.

Mare Merimaa

Reet Allikvere

Imbi Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.