15.märtsil 2010.a. kell 15.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-77745
Tsiviilasi
KK hagi AK vastu alusetu rikastumise läbi saadu tagastamise nõudes.
Tsiviilasja hind
2 500 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: KK(isikukood XXX elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tälli (Advokaadibüroo Aavik & Partnerid, Tuukri 19, 10152 Tallinn, e- post: [email protected]); Kostja: AK (isikukood XXX9, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Viira (Kentmanni Advokaadibüroo OÜ, Kentmanni 15, 10116 Tallinn, e- post: [email protected]). 22. veebruar 2010.a.
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõuded
1.20.11.2008.a. esitas KK kohtule hagi AK vastu kinkelepingu alusel saadud korteriomandi tagastamiseks. Samuti taotleb hageja kostja nõusoleku asendamist kohtuotsusega.
2.Hagiavalduse aluseks on asjaolu, et 31.01.2006.a. sõlmisid pooled korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas üldpinnaga 100,8 m2, mille koosseisus on 1008/2079 mõttelist osa maatükist pindalaga 2053 m2 kinkelepingu. Lepinguga kinkis hageja kostjale Lepingu eseme ning seati Lepingu esemele ka isiklik kasutusõigus hageja kasuks, mille sisuks oli hageja õigus elada Lepingu esemel kuni oma surmani. 15.10.2008.a. taganes hageja Lepingust põhjenduseks kostjast kingisaaja poolne jämeda tänamatuse ülesnäitamine hageja vastu. Hageja väidetel ei osuta kostja hagejale igapäevastes toimingutes abi, ei võta hagejaga kontakti ning suheldes hagejaga on kostja toon hageja suhtes ülbe ja üleolev. Kostja on teinud ettepanekuid Lepingu eseme müümiseks ning hageja paigutamiseks väiksemale pinnale. Ka keeldus kostja hagejat viimast hageja õe matustele, mis tekitas hagejale raskeid emotsionaalseid haavu ja katsumusi. Nimetatu on aluseks ning viidatud kostjapoolsest käitumisest nähtub kõige ühesemalt kostjapoolne tänamatus hageja vastu, mistõttu otsustas hageja Lepingust taganeda. Kostja on kantud eelpool nimetatud kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 07.03.2006.a. 05.11.2008.a. broneeris hageja notariaja omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kuid kostja nimetatud lepingu sõlmimisele ei ilmunud. Pärast kinkelepingust taganemise avalduse saamist on kostja hakanud üles näitama hoolivust ja hoolitsust, mis on juba hilja ning hageja ei soovi sellist silmakirjalikku käitumist. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidetel on hageja kostja ristiema ja ühtlasi sugulane-kostja vanaema vennatütar. Hagejal endal lapsi ei ole ja ta on suhelnud kogu elu lähedalt kostja perekonnaga. Kostja on hagejat külastanud koheselt, kui hageja on kurtnud mingisuguseidki terviseprobleeme. Kostja pole keeldunud hagejat arsti juurde viimast, kui hageja on selleks vastava soovi esitanud. Lisaks perekondlikule suhtlusele on kostja ja tema vanemad pika perioodi vältel aidanud hagejat vastavalt võimalustele ka materiaalselt. Kostja on ostnud hagejale uue telefoni, televiisori, külmkapi, valamu koos segisti ja kapiga, samuti vahetanud osaliselt välja vana mööbli elutoas ja verandal. Kostja isa on paigaldanud hagejale vannituppa soojaveeboileri. Erastamisperioodil ei jätkunud hagejal vahendeid korteriomandi juurde kuuluva maa erastamiseks ja ta palus selleks abi kostja emalt. Kostja emalt saadud 30 568 EVP krooni abil oli hagejal võimalik sooritada maa erastamistehing. Kostja helistab hagejale tihti ja külastab teda vähemalt kord nädalas. Samuti on kostja kindlustanud hagejale ürituste korral transpordi. Vaatamata kõrgele eale saab hageja oma igapäevaeluga iseseisvalt hakkama. Hageja ei ole kurtnud, et vajaks igapäevatoimingutes vahetut abi. Hageja korteriomand oli mugavusteta. Maja kütmine toimus kivisöega kordamööda esimesel korrusel asuva korteriomandi omanikuga. Endapoolse kohustuse täitmiseks oli hageja palganud kütja. Kuna esimese korruse omanik loobus kivisöega kütmisest ja majas asuv küttesüsteem ei võimaldanud korteriomandite eraldi kütmist, oli hageja olukorras, kus tal tuli üksi kulutada vahendeid kogu maja kütmisele. Eelnimetatud olukorras pöördus hageja ise kostja poole ettepanekuga kinkida kostjale XXX, Tallinn korteriomand, kui kostja uuendab korteriomandi küttesüsteemi ja võimaldab talle korteriomandi eluaegse isikliku kasutusõiguse. Kostja nõustus hagejat vajaliku investeeringuga aitama.
Hagejaga kokkuleppest lähtuvalt korraldas kostja korteriomandi küttesüsteemi uuendamise, sõlmides liitumislepingu Eesti Gaasiga ja finantseeris välistrassi ja korteriomandi sisese küttesüsteemi ehituse ning kattis materjalide ja lisatööde maksumuse. Peale isikliku kasutusõiguse ei sisalda poolte vahel sõlmitud kinkeleping mingeid lisatingimusi või koormisi kostjale kingisaajana. Kostja on vabatahtlikult toetanud hagejat ja hoolitsenud tema eest kaugelt suuremal määral, kui seda sõlmitud kinkeleping võiks eeldada. Hagejal on tasuta kasutada soe vesi ja soojad ruumid, kuna kostja on tasunud kõik hageja küttekulud. Kostja pole kunagi soovinud kinkelepingu eset müüa, vastupidi kostja on teinud korteriomandile olulisi kulutusi ja tõstnud selle väärtust. Kostja pole kasutanud korteriomandit laenutagatisena ega koormanud seda hüpoteegiga. Kostja ei ole mingil kombel kinkija või tema lähedase suhtes üles näidanud jämedat tänamatust. Kostja väidetel on käesoleva hagi arhitektiks mitte hageja, vaid tema õepoja lapsed. 05.11.2008.a. ilmus notaribüroosse kinkelepingust taganemise avaldusega asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinkija esindaja. Hageja ise on kostjale kinnitanud, et kinkelepingu tühistamine ei vastanud esialgselt tema tahtele, kuid dokumendid valmistas ette tema poolt volitatud K F ja hageja nõustus sellega. Kostja väidetel pakkus ta hagejale oma õe matustele sõitmiseks transporti, kuid hageja ütles kostjale sõnaselgelt, et ta on andnud nõusoleku sõita matustele koos teiste sugulastega ning kostja transporti ei vaja. Poolte suhted jahenesid pärast eelpool nimetatud matust põhjusel, et hageja õepoja pere uuendas oma suhted hagejaga. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte vande all antud seletused, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt VõS § 259 lg 1 kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Seega iseloomustab kinkelepingut kinkija ühepoolne kohustus kingisaajat rikastada ilma vastutasuta. VõS § 265 lg 1 järgi võib kingisaajale ette näha ka koormisi või kohustusi. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Võlaõigusseaduse (VõS) § 268 lg 1, mille kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VõS §
p
kohaselt võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
5.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et pooled sõlmisid 31.01.2006.a. korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja kinkis talle kuuluva korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas kostjale. Samuti otsustati koormata kostjat tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigusega hageja kasuks (t/l 16-20). Kostja on eelpool nimetatud korteriomandi omanik alates 07.03.2006.a. (t/l 21). Hageja on nimetatud kinkelepingust taganenud 15.10.2008.a. avaldusega. Samuti on tehtud ettepanek sõlmida asjaõigusleping korteriomandi üleandmiseks 05.11.2008.a. kell 13.00 (t/l 12-15). Kohtule esitatud tõendist kohalviibimise kohta ilmneb, et kostja eelpool viidatud ajal notaribüroosse ei ilmunud ning asjaõiguslepingut ei sõlmitud (t/l 11), kuna kostja on arvamusel, et kinkelepingust taganemise avalduse põhjus ja selle põhistus on otseselt vale ja ei vasta tegelikkusele (t/l 63). Seega on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja on antud juhul käitunud viisil, mis andis hagejale õiguse kinklepingust taganeda.
6.Kohus käsitleb esmalt põhjuseid, miks hageja kinkis eelpool nimetatud korteriomandi kostjale, kuna kohus on seisukohal, et nimetatu asjaolu on antud asjas oluline. Seega tuleb kohtul kostja käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ja arvestada kõiki asjaolusid. Poolte vande all antud seletustega (t/l 142 pöördel kuni 143) ja tunnistaja SS’i (t/l 148) ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist asjaolu, et hagejal tekkisid probleemid seoses korteri kütmisega
(hooldamisega), mistõttu otsustati, et hageja kingib oma korteriomandi kostjale (kes niikuinii oleks hageja pärija), et viimane saaks korraldada küttesüsteemi väljavahetamist, kuna hagejal endal puudusid selleks vahendid. On üldtuntud asjaolu, et küttesüsteemi väljavahetamine on kulukas. TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Samas on kostja esitanud küttesüsteemi uuendamise maksumuse tõendamiseks kohtule ka kirjalikke tõendid (t/l 56, 57-62, 103-104). Seega oli kinklepingu sõlmimise eelduseks asjaolu, et kostja korraldaks korteriomandi küttesüsteemi uuendamise. Käeolevaks ajaks on küttesüsteem väljavahetatud. Hageja väited selle kohta, et tema gaasikütet ei soovinud on kohatud, kuna hageja enda seletuste kohaselt puudus tal kostjaga eelnev kokkulepe, mida kostjal täpselt tuleb teha (t/l 142 pöördel).
7.Järgnevalt käsitleb kohus kinkelepingust taganemisega seonduvat, mis on eelduseks hageja nõude rahuldamisele. Kohus asub seisukohale, et taganemisõiguse hindamisel tuleb jätta tähelepanuta hageja väited selle kohta, et ta on kandnud korteriomandiga seotud kommunaalkulusid, kuna tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma korteriomandi kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega seotud kulusid. Kohus on seisukohal, et hageja sellekohased väited on ka vastuolulised, kuna kohtuistungil esitas hageja etteheiteid kostjale ka selle tõttu, et kostja ei esita talle arveid, mida ta on ise võimeline maksma (t/l 150 pöördel).
8.Hageja väidetel on kostja hageja vastu üles näidanud jämedat tänamatust ning on kinkelepingust taganemise avalduses ja käesolevas hagis välja toonud järgmised asjaolud: kostja külastab hagejat ja helistab hagejale väga harva; hageja käib ise turul ja poes endale vajalikku ostmas, kuid tulenevalt tema kõrgest east on see raske ja tervist koormav; hageja maksab kolmandale isikule raha, kes vahel hagejat abistab; hageja koristab korteriomandi koosseisu kuuluvat aeda ja tänavat; hageja on palunud viia kostjat oma õde vanadekodusse külastama, millele ei ole kostja reageerinud; kostja ei viinud hagejat hageja õe matustele; kostja on avaldanud soovi korteriomandit müüa ning pakkunud hagejale elamiseks uut korterit või väiksemat maja. Lisaks on hageja seisukohal, et kostja on võtnud hagejale kuuluva J. Silveti inglise-eesti sõnaraamatu ning hageja õe lauahõbedat. Kohus asub seisukohale, et hageja väited selle kohta, et kostja külastab ja helistab hagejale harva jäid kohtuistungil paljasõnalisteks. Ka kohtuistungil tunnistajate JK’i (t/l 146) ja SS’i (t/l 148) ütlustest tuleneb, et kostja on hagejat külastanud regulaarselt. Hageja väited selle kohta, et ta peab ise turul ja poes käima on vastuolulised, kuna hageja on ise väitnud, et ta ei vaja abi, kuna saab ise kõigega hakkama (t/l 144). Ka kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud SS andis ütlusi selle kohta, et hagejale endale meeldib turul käia. Ka tunnistas SS, et ta ise on hagejale poest helistanud ja küsinud kas on midagi vaja tuua, mille peale hageja on vastanud, et talle meeldib ise väljas käia ning liikuda (t/l 148). Hageja väited selle kohta, et ta on sunnitud enda abistamise eest maksma kolmandale isikule raha, said ümber lükatud tunnistaja HLütlustega, kelle ütluste kohaselt viib ta hagejale igal kuul purgi mett, kuna ta müüb seda kõigile, kes soovivad mett osta (t/l 145). Samuti andis HL ütlusi selle kohta, et ta on hagejat aitamas ning külastamas käinud vähem kui kümme aastat. Tunnistaja ütluste kohaselt on ta aidanud eelnevalt hagejat puid laduda, kuid nüüd enam mitte, kuna hagejal pole enam ahju, mida puudega kütta. Seega on nimetatud isik hageja ammune tuttav, kes käib hagejat külastamas ja aitamas varasemast ajast, mitte aga seetõttu, et kostja hagejat ei abista. Kohus on seisukohal, et hageja väide, et ta koristab väidetavalt ise korteriomandi koosseisu kuuluvat aeda ja tänavat sai ümber lükatud tunnistaja RE’i ütlustega, milliste kohaselt on kostja ära viinud kivisöetuha, toonud mulda ning muruseemneid (t/l 149). Seega on kostja abistanud hagejat aia korrastamisel. Seda kinnitas ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja SS (t/l 158). Tunnistaja RE andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta on pakkunud hagejale mitmel korral külastada oma õde hooldekodus, kuid alati on hageja vahetult enne sõitu vastavatest pakkumistest ära öelnud (t/l 149). Seega on hageja vastavad etteheited kostja suhtes alusetud. Mis puudutab hageja väited selle kohta, et kostja on pakkunud hagejale väiksemat korterit või maja, siis jäid need kohtuistungil paljasõnalisteks. Ükski hageja poolt taotletud tunnistaja nimetatud asjaolu välja ei toonud. Kostja enda vande all antud seletuse kohaselt ei ole
kostja kunagi tahtnud seda korteriomandit müüa (t/l 143 pöördel). Ka on alusetu hageja väide selle kohta, et kostja ei viinud hagejat oma õe matustele, kuivõrd kostja enda vande all antud seletuse kohaselt ütles hageja talle enne matuseid, et ta transporti matustele sõitmiseks ei vaja, kuna sõidab matustele koos teiste sugulastega (t/l 143). Nimetatut hageja kohtuistungil ei vaidlustanud. Hageja väited selle kohta, et kostja on võtnud hagejalt J. Silveti inglise-eesti sõnaraamatu ning hageja õe lauahõbeda jäid kohtuistungil paljasõnalisteks ning tõendamist millegagi ei leidnud.
9.Ülaltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et käesoleval ajal on hagejal lähedasemad suhted oma teiste sugulastega ei ole aluseks omistada kostjale jämedalt tänamatut käitumist, mis võimaldaks hagejal kinkelepingust taganeda. Kohus on seisukohal, et see, et hageja on kinkelepingu sõlmimise järgselt ümber mõelnud ning soovib oma kostjale kingitud vara käesoleval ajal teisele isikule kinkida ei ole aluseks kinkelepingust taganemiseks. Kohus on seisukohal, et hageja väide, et kostja suhtub temasse üleolevalt, pole õige, kuna kohtuistungil hageja poolt taotletud tunnistaja Viktor Feinman’i ütlustest tuleneb, et suhted poolte vahel on pingestunud just viimasel ajal (t/l 147), mis on ka mõistetav, kuna pooltel on kohtus menetlemisel tsiviilvaidlus. Tunnistaja RE’i ütluste kohaselt olid pooltevahelised suhted sõbralikud. Suhted hakkasid pisut halvenema siis, kui teavitati kinkelepingust taganemisest (t/l 149). Ka tunnistaja JK andis ütlusi selle kohta, et algul oli kõik väga ilus, kuid viimased kaks kuni kolm aastat on hagejat häirinud kostja käitumine. Nimetatu kinnitab seda, et poolte suhted on halvenenud peale hagejapoolset kinkelepingust taganemist ning hagi kohtule esitamist 20. novembril 2008.a. Kohus on seisukohal, et isikute vaheline kohtumenetlus omavahelisi suhteid ei tugevda ega lähenda. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi käesoleval juhul põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2 500 000 krooni. Menetluskulude jaotamine
12.Juhindudes TsMS § 162 lg 4 sätestatust jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.