Otsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2010 kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number
2-08-92686
Tsiviilasi
ITM OÜ hagi HIvastu vastu võlgnevuse nõudes.
Hagihind
4850 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ ITM (XXX, XXX), esindaja Fred S
esindajad
Kostja: HI(XXX, XXX)
Menetluse liik
Lihtmenetlus, hageja ärakuulatud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista HI OÜ ITM kasuks laenu 4000 krooni, 850 krooni intressi ja viivist 4000 krooni.
3.Välja mõista HI OÜ ITM kasuks menetluskulude katteks 1000 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue, põhjendused
07.01.2008 esitas kostja taotluse PGOÜ-le 4000-kroonise laenu saamiseks XXX. Enne taotluse esitamist pidi tutvuma laenu tingimustega ning laenu taotlemisega üheaegselt kinnitas tingimustega tutvumist. Kostja on korduvalt kasutanud PGOÜ teenuseid. 07.01.08 rahuldas PG kostja taotluse ja andis laenu 30 kalendripäevaks ning laenu ja intresside ja tagastamise päev oli 06.02.2008. Laen oli 4000 krooni ja intress 850 krooni. Eelviidatud tähtajaks ei olnud kostja oma kohustust täitnud. Laenuandja tegi kostjale meeldetuletused, andis tähtaja tasumiseks, kuid kostja ei täitnud oma kohustust, laenuandja loovutas nõude hagejale 29.02.08. Hageja nõuet ei ole kostja rahuldanud. Kooskõlas lepingu p 6.1 on viivis 0,75% päevas võlalt, mida kostja peab tasuma. Hageja palub kostjalt välja mõista võlalt 4000 krooni viivise perioodi 07.02.2008-20.11.09 (652 päeva) eest põhivõla ulatuses 4000 krooni, võlg 4000 krooni ja intress 850 krooni, samuti palub välja mõista riigilõivu katteks 1000 krooni. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Tegemist on tähtajalise laenulepinguga, kostja ei ole lepingut tühitanud, ega sellest taganenud, tõendid puuduvad.
2.TÕENDID: laenuleping, üldtingimused, võlgnevuse meeldetuletused, maksekorraldus laenu maksmise kohta kostjale, laenutaotlus, teatis kostjale nõude loovutamise kohta, hageja konto väljavõte, väljavõte kostja toimingutest. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga, lepingus ei ole märgitud laenu tagastamise tähtaega, hageja ei ole tõendanud, et kostja on laenutaotluse esitamist. Leping on tähtajatu. Tarbijakrediidileping on tühine, kuna rikutud lepingu vorminõudeid. Lepingust taganemise võimalusi ei ole selgitatud ettenähtud vormis. Taganemisvõimalus on lepingus selgitatud, kuid pole sätestatud lepingust taganemise korda ega tähtaega. Kostja on viidud eksimusse osas, mis puudutab lepingust taganemist. Kostja soovis lepingust taganeda ja pöördus telefoni teel esialgse võlausaldaja poole. Nõude loovutamise teadet nägi alles hagiavaldusega koos.
4.Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused
5.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe, lg 2 kohaselt pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.
6.VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.Kohtule esitatud laenutaotlusest nähtub, et kostja esitas elektrooniliselt internet portaali vahendusel XXX, millega soovis saada laenu 30 päevaks (vt periood taotluses) laenu 4000 krooni tähtajaga 06.02.208 ja et käsitlemise kulud on 850 krooni Nimelt nähtub see vastavalt logi väljavõttest, et taotlus on tehtud elektrooniliselt sisselogimisega IP aadressilt XXX. Kohtu esitatud maksekorraldusega on hageja tõendanud, et OÜ PG on laenusumma 4000 krooni viidatud taotluses näidatud kontole ka tasutud. Seda, et kostja pole OÜ-lt PG märgitud 4000 krooni saanud, ei ole vaidluse all. Eeltoodud taotluse, logi väljavõtte ja maksekorralduse alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud, et kostja avaldas vastava laenutaotluse esitamisega OÜ-le PG tahet saada laenu ning et viimane on avaldanud tahet kostjale laenu anda 4000 krooni intressi maksmise kohustusega 850 krooni ja tähtajaga 30 päeva 06.02.2008 ning seega on pooled vahetanud tahteavaldused eelmärgitud tingimustel (laenu suurus, intressi suurus, tähtaeg) laenulepingu e. krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1, 2 järgi ja § 396 lg 1, 397 lg 1 ja § 401 lg 1 järgi, kuna laenuks anti raha. Kuna laenu tähtaeg oli vastavalt 30 päeva 06.02.2008, siis on tegemist tähtajalise laenulepinguga ning kostja väide, et tegemist on tähtajatu lepinguga, on alusetu. Asjaolu, et lepingut võidi pikendada ja muuta tähtajatuks vastavalt lepingu tingimustele, ei tähenda OÜ PG ja kostjavahelise laenulepingu tähtajatust. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ PG ja kostja oleksid lepingu tähtaega muutunud, sj muutnud lepingu tähtajatuks. VÕS § 408 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping tühine, kui see ei vasta § 404 lg 1 sätestatud vormile või ei sisalda § 404 või § 405 sätestatud andmeid. Kuna leping oli tähtajaga 30 päeva, laenuks oli 4000 krooni, siis ei kohaldu kooskõlas VÕS § 403 lg 3 p 2 VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatu 2 (4)
vaidlusalusele lepingule e. ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted. Asjaolu, et laenu anti üle 200 Euro, ei tähenda, et tegemist oleks tarbijakrediidilepinguga, kuna VÕS § 403 lg 3 loetleb sellest erandid, sj on üheks erandiks laen, mille puhul selle tagastamise tähtaeg on kuni 3 kuud sõltumata summast. Kuna laenu tagastamise tähtaeg oli alla 3 kuu ja sellele ei kohaldu ülalpool viidatud tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS 22. peatüki 2. jaos sätestatu) ning seega ei pea laenuleping vastama ka VÕS § 404 sätestatule e. kirjaliku vormi nõuetele ega sisaldama vastavalt VÕS § 404 ja § 405 märgitud andmeid. Seega on alusetud kostja väited laenulepingu tühisusest. Eeltoodu alusel on poolte vahel sõlmitud laenu e. krediidileping tähtajaga 30 päeva ja et kostja sai laenu 4000 krooni, mis tuli tasuda intressiga 850 krooni ära 06.02.2008.
8.Kostja väitis, et hageja on eksitanud teda laenulepingu taganemistingimustest, kuna selles ei sisaldu taganemise tähtaega ega korda, ent kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks lepingu, tuginedes eksimusele, vastava tahteavaldusega kooskõlas TsÜS § 90, § 98 laenu andjale tühistanud. Nimelt võimaldab TsÜS § 90 lg 1, § 98 eksimuse korral isikul leping teisele poolele tehtava avaldusega tühistada. Kostja väitis, et ta tegi endisele laenuandjale telefoni teel avalduse lepingust taganemise avalduse, mida hageja eitas. Kostja ei ole tõendanud, et selline lepingust taganemise avaldus oleks laenuandjale tehtud kooskõlas VÕS § 188 lg 1. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingu tühistanud, siis on leping kehtiv, ega ole tõendanud, et ta on lepingust taganenud, siis ei ole kohustus ka lõppenud VÕS § 186 p 5 järgi.
9.VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil ning VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, viivitamine, osaline täitmata jätmine.
10.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks oma lepingust tulenevat laenu 4000 krooni tagastamise ja intressi 850 krooni tasumise kohustuse lepingus kokkulepitud tähtajaks 06.02.2008 täitnud. Seega on kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist, so laenu tagastamist ja intresside maksmist kooskõlas VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1,§ 401 lg 1 ning nõuda lepingus kokkulepitud viivist VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi.
11.Kostja väitis, et sai alles hagiavaldusega koos teada nõude loovutamisest hagejale. Kohtule esitatud nõude loovutamise teatise on teinud endine võlausaldaja OÜ PG kostja aadressil, milline ei ole vaidluse all, seega puudub alus kahelda, et sellist teavet pole kostja saanud.. Seega leiab kohus, et hageja on tõendanud, et endine võlausaldaja OÜ PG on teavitanud kostjat nõude loovutamisest 29.02.2008 kirjaliku teatisega kostja lepingis märgitud aadressil, seega on nõude loovutamine kooskõlas VÕS § 170 kostja suhtes toimunud. Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks tasunud võla ära endisele võlausaldajale, ei omagi vaidluses tähendust kostja väide, justkui ta sai nõude loovutamisest teada alles hagiavaldusega. Märgitud väide omaks tähendust vaid siis, kui kohustus oleks täidetud endisele võlausaldajale ja kostja ei teadnudki ega pidanudki teadma VÕS § 169 lg 1 järgi nõude loovutamisest hagejale. Asjaolu, kuidas ja mis vormis leppisid hageja ja OÜ PG nõude loovutamises kokku, ei oma vaidluses tähendust. VÕS § 164 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus võlgniku nõusolekust sõltumata lepingust tuleneva nõude tervikuna või osaliselt loovutada uuele võlausaldajale ja nõude loovutamisel asub uus võlausaldaja senise asemele § 164 lg 2 alusel. VÕS § 167 lg 1 alusel lähevad nõudega üle sellega seotud tagatised, kõrvalkohustustest tulenevad õigused. Kuna hageja on tõendanud, et OÜ PG on nõude kostja vastu hagejale loovutanud, siis on hageja asunud senise võlausaldaja asemele ja tal on õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste: laenu ja intressi ja viivise tasumist. 3 (4)
12.Kuna kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid sellest, et laen ja intress on uuele võlausaldajale ehk hagejale tasutud, siis on hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist: võla tagastamist 4000 krooni ja intresside tasumist kokku 825 krooni VÕS § 101 lg 1p 1, 108 lg 1 ja § 401 lg 1, 3, § 396 lg 1, § 397 lg 1 järgi.
13.VÕS § 113 lg 1 1. lause ja § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral viivist. Kuna kostja lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust tähtaegselt ei täitnud, siis on võlausaldajal õigus nõuda kostjalt lepingus VÕS § 76 lg 1 ja VÕS §113 lg 1
3.lause alusel lepingus kokkulepitud viivist kooskõlas VÕS § 76 lg 1. Vaidlus puudus viivise suuruses, mis on lepingu p 6.1 järgi 0,75% päevas võlast. Lepingu p 6.2 alusel algab viivise arvestus maksetähtpäevale järgneval kalendripäeval. Laenu tagastamise tähtaeg oli 06.02.2008 ja seega algab viivisearvestus VÕS § 76 lg 1 järgi lepingus kokkulepitud ajal, so p 6.2. alusel alates 07.02.2008, seega on hagejal õigus nõuda viivist märgitud ajast võlgnetavalt laenusummalt. Hageja palub viivise välja mõista alates 07.02.2008 kuni 20.11.2009 4000 kroonilt ja kuna nõutav viivis ületaks põhivõlga, siis on hageja viivist vähendanud põhivõlani, mis on hageja õigus. Kuna kostja on kohustust rikkunud ja olnud kohustuse täitmisega viivituses, siis on hageja nõue viivise 4000 krooni väljamõistmiseks kostjalt VÕS § 76 g 1, 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, 1. ja 3. lause alusel tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
14.Eeltoodu aluse tuleb kostjalt välja mõista laenu 4000 krooni, intressi 850 krooni ja viivist 4000 krooni, kokku 8850 krooni. Menetluskulud
15.TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindaks lihtmenetluse otsuses menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palus välja mõista riigilõivu 1000 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1000 krooni. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Tsiviilasja hind
16.TsMS § 133 lg 1, 2 järgi on tsiviilasja hind hagi hind, arvestades põhinõuet ja seda ületavaid kõrvalnõudeid, vastavalt 4850 krooni.
Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.